22 Maaväe põhikursus

Käesoleva uurimistöö eesmärk on välja selgitada, kuidas Kaitsevägi täidab rahvusvahelisest humanitaarõigusest tulenevaid kohustusi. Autor püstitas kolm uurimisküsimust, mis olid seotud juristide töökohustustega, ülemate nõustamise ja väljaõppe läbiviimisega. Töö tulemusel selgus, et Kaitseväes on juristide rahvusvahelise humanitaarõiguse alane väljaõpe küllaltki varieeruv, mistõttu väljaõppega nad ei tegele - igapäevaselt tegeletakse pigem administratiivsete ülesannetega, sealjuures enamikel juristidel ülemate nõustamise kohustus puudub.

Maailm on urbaniseerumas ning paljud riigid on jõudnud seisukohale, et tulevikus on raske vältida linnades lahingute pidamist. Urbaniseerumine toimub ka Eesti Vabariigis ning see suurendab potentsiaalse sõja korral Eesti territooriumil linnalahingu võimalust. Seetõttu on vaja uurida, milline on EKV-s linnalahingu õpetamise hetkeseis. Uurimistöö eesmärk: Selgitada välja Eesti Kaitseväes tehtava hoonestatud alal lahingutegevuse väljaõppe hetkeseis jalaväerühmades

Uurimustöö eesmärk on kaardistada Ahja jõe käigult ületamise võimalused ujuva soomustehnikaga. Uurimustöös otsitakse vastust küsimusele, millised Ahja jõe piirkonnad on kõige kergemini ületatavad. Uurimisküsimusele vastuse saamisel lähtutakse Ahja jõe ületamise looduslikest parameetritest, sealhulgas mulla tugevusest, metsade tihedusest ning jõge ümbritsevast taristust.

Uurimustöö eesmärk on kaardistada, milliseid teadmisi ja oskuseid tuleb Eesti Kaitseväe automaatrelva laskeväljaõppe jätkulaskeväljaõppes omandada, et parendada laskuri sooritust lahinglaskeharjutustel. Seetõttu otsib uurimistöö vastust järgmistele uurimisküsimustele: 1) Milliseid teadmisi ja oskusi omandatakse automaatrelva jätkulaskeväljaõppes? 2) Milliseid teadmisi ja oskusi lisaks Eesti Kaitseväe automaatrelva põhilaskeväljaõppes omandatavatele on sõdurile vaja, et teda ette valmistada lahinglaskeharjutusteks? 3) Milliseid teadmiste ja oskuste puudujäägid tuleb Eesti Kaitseväe jätkulaskeväljaõppes täita, et sõdur oleks maksimaalselt ettevalmistunud lahinglaskeharjutusteks?

Uurimistöö eesmärk on anda hinnang VF roomikutel amfiibsõidukite võimekusele ületada Võhandu jõe Vagula-Lämmijärve lõiku käigult. Eesmärgi täitmiseks leian vastused järgmistele uurimusküsimustele:  Milliste parameetrite abil saab hinnata Võhandu jõe Vagula-Lämmijärve lõiku ületatavuse seisukohalt?  Millised maastiku läbitavust mõjutavad omadused on Võhandu jõe Vagula-Lämmijärve lõigul, toetamaks VF roomikutel amfiibsõidukite jõeületust?  Millised kohad Võhandu jõe Vagula-Lämmijärve lõigul on soodsad VF roomikutel amfiibsõidukitele ületuseks?

Uurimistöö eesmärk on kaardistada infokanalid, mille kaudu on kõige edukamalt võimalik kasvatada vabatahtlikult ajateenistusse asumise motivatsiooni 10-14- aastaste Eesti Vabariigi kodanike seas. Uurimisküsimused: 1) Millised on infokanalid, mille kaudu on kõige edukamalt võimalik kasvatada vabatahtlikult ajateenistusse asumise motivatsiooni alla 10-14-aastaste Eesti Vabariigi kodanike seas? 2) Milline on antud infokanalite usutavus sihtrühma silmis? 3) Mis tagab antud infokanalite usutavuse sihtrühma silmis?

: Töö eesmärk on tuvastada lahingteeninduse planeerimise õpe hetke seisukord Kaitseväe Akadeemias ning teha ettepanekuid, kuidas muuta õpet efektiivsemaks. Antud probleemi uurimiseks püstitas autor alljärgnevad küsimused. 1. Millisel määral õpetatakse täna Kaitseväe Akadeemias lahingutegevuse logistilist toetust? 2. Kuivõrd on jalaväekompanii logistiline toetamine täna välja toodud jalaväekompaniide ühtulustatud tegevuste eeskirjades?

Uurimistöö eesmärk on teha süstemaatiline õigusanalüüs kaitseväeluure riigisisestest julgeoleku meetmetest ning välja selgitada võimalikud lüngad kaitseväeluuret puudutavas seadusandluses. Õigusnormides esinevate lünkade ilmestamiseks kasutab autor näited riigisisestest julgeolekuohtudest ja vastab järgnevale uurimisküsimusele: kui piisavad ja kohased on kaitseväeluurele antud volitused Kaitseväe vastu suunatud riigisiseste ohtude ennetamiseks ja tõkestamiseks?

Uurimistöö eesmärk on tuua õigusselgust julgeoleku ja tuuleparkide küsimuses. Uurimisküsimused on järgnevad: Kuidas tõlgendada julgeoleku ohtu antud kaasuse kontekstis? Kuidas võiks tuulepargid mõjutada riigi julgeolekut, isegi kui kooskõlastus oleks Kaitseministeeriumiga olemas? Kuidas ühtib Riigikohtu halduskolleegiumi näide kasutada ehitusseadustiku §132 lg 3 p 1 oluline või kõrgendatud oht julgeoleku ohuga?

Viimase kümnendi jooksul on Ameerika Ühendriikide Keskluureagentuur (Central Intelligence Agency) järjest enam hakanud oma analüütikuid laenama erinevate struktuuriüksuste staapidele taktikalisel tasandil, eesmärgiga tõsta analüütikute ja analüüsi tulemuste efektiivsust (Odom, 2008). Keskluureagentuuri analüütikute väljaõppe üheks väljundiks on „Struktureeritud analüütiliste tehnikate“ tundmine ja rakendamine (Coulthart, 2016). Eespool mainitu ilmestab vajadust uurida struktureeritud analüütiliste tehnikate rakendatavust missiooni analüüsi käigus lahendatavate probleemide raames.

Käesoleva uurimustöö eesmärk oli välja selgitada jalaväekompanii ülema kogemusega ohvitseride arusaamad pettetegevuse sisust ja eesmärkidest ning selle rakendamisest kaitses. Uurimustöös otsiti vastuseid järgmistele uurimus küsimustele: Millised on jalaväekompanii ülema kogemusega ohvitseride arusaamad pettetegevuse sisust ja eesmärkidest? Milliseid pettetegevusi on rakendanud jalaväekompanii ülema kogemusega ohvitserid kaitselahingus?

Uurimustöö eesmärgiks oli välja selgitada Kaitseväe Akadeemia Maaväe eriala praktika efektiivsust toetavad ja/või takistavad elemendid nooremohvitseri rahuaja ametikoha praktika kogemuste põhjal kolme osapoole vaatest (praktikant, väeosa, õppeasutus). Uurimustöö eesmärgi täitmiseks leiti vastuseid neljale uurimisküsimusele:  Millisena tajuvad praktika läbinud nooremohvitserid saadud praktikakogemusi?  Millised on praktika kolme osapoole vaatest efektiivsust toetavad elemendid?  Millised on praktika kolme osapoole vaatest efektiivsust vähendavad elemendid?  Kuivõrd kolme praktika osapoole arusaamad ja ootused ühtivad või erinevad?

Eesti Kaitseväe 1920. ja 1930. aastate väljaõppes olid kesksel kohal suviti toimuvad laagrid, kus intensiivsete praktiliste õppuste käigus harjutati väeosades õpitut. Suurtükiväelaste suvelaagrit Jägalas ega Valkla polügooni pole aga varasemates ajalooalastes Kaitseväe laagritest või suurtükiväest rääkivates töödes ammendavalt käsitletud. Käesoleva uurimistöö eesmärk on anda ülevaade Jägala suurtükiväelaagri ja Valkla polügooni rajamisest, väljaõppe sisust ning ülesehitusest, kindlaks teha seal väljaõppes osalenud üksused ning kirjeldada Jägala laagri olmetingimusi ja logistika ülesehitust.

Uurimistöö eesmärk on välja selgitada aspirantide juhipädevuste muutust RRÜBKA jooksul. Eesmärgi saavutamiseks on töö autor püstitanud kolm uurimisküsimust: 1) Millised on aspirantide ja kursusel väljaõppe läbiviija arusaamad juhile vajalikest pädevustest kursuse alguses? 2) Millised on aspirantide arusaamad juhile vajalikest pädevustest kursuse lõpus? 3) Kuidas muutis õppekava läbimine aspirantide arusaamasid juhile vajalikest pädevustest?

Uurimistöö eesmärk on selgitada välja, millised olid perioodil 1919- 1940 loodud ning järgitud Sõjakooli sõjaväelised traditsioonid. Eesmärk saavutatakse kahe uurimisküsimuse läbi. Millised olid Sõjakooli kadettide ja aspirantide sõjaväelised traditsioonid? Kuidas traditsioonid kujunesid ning kuidas neid ajas kujundati? Uurimistöö tulemusena suutis autor tuvastada 9 erinevat sündmust, üritust või tava, millel kas oli potentsiaali kujuneda traditsioonideks või mida võib tagasivaatavalt traditsioonideks pidada.

Uurimustöö eesmärk on välja selgitada kadettide arvamus koolist väljakukkumise põhjuste kohta ning nende arvamus KVA poolt tehtud tööst, et vähendada koolist väljalangevust. Uurimistöös püstitatud eesmärgi saavutamiseks on autor püstitanud kaks uurimisküsimust. Esimene uurimisküsimus on, et millised on Kaitseväe Akadeemiast väljalangemise põhjused kadettide hinnangul? Teiseks uurimisküsimuseks on autor püstitanud selle, et mis aitab kadettide hinnangul vähendada Kaitseväe Akadeemiast väljalangemist?

Uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada, millised on Kaitseväe Akadeemia õppejõudude arusaamad ja valmisolek seoses lõimitud aine- ja keeleõppe rakendamisega. Eesmärgi täitmiseks püstitati alljärgnevad uurimisküsimused: 1) Kuidas mõistavad Kaitseväe Akadeemia õppejõud lõimitud aine- ja keeleõpet? 2) Millised on väljakutsed, mida õppejõud näevad seoses lõimitud aine- ja keeleõppe rakendamisega? 3) Milline on õppejõudude enda hinnang valmisolekule seoses lõimitud aine- ja keeleõppe rakendamisega?

Uurimistöö eesmärk on välja selgitada, milline oli suvelaagri olemus ja koht kaitseväe väljaõppesüsteemis Petseri Põhja- ja Lõunalaagri näitel. Vaatluse all on periood mainitud laagri rajamisest kuni 1940. aastani. Uurimisküsimused on järgmised: 1. Miks ja kuidas rajati Petseri Põhja - ja Lõunalaager; 2. Miks oli laager vaja rajada Petserimaale, Nõukogude piiri lähedale ning milline oli laagerkonna koht kaitseväe väljaõppesüsteemis; 3. Kuidas viidi II diviisi näitel Põhja- ja Lõunalaagris läbi õppusi ja kui efektiivselt suudeti need lülitada kaitseväe väljaõppesse.

Antud uurimistöös on võetud luubi alla just hilisem Auto-Tanki rügemendi organisatsioon, tollal Eesti Sõjaväe koosseisus, ning peamisteks teemadeks on Auto-Tanki rügemendi organisatsioon ja struktuur, allüksuse väljaõppealane korraldus, kui ka selle kõrvalt muud kohustused ning ülesanded ja viimaks allüksuse mobilisatsiooniplaanid ning toimimine sõjaolukorras. Antud allüksus on jäänud valdamisi teiste üksuste ajaloo varju, mis võib tingitud olla asjaolust, et tegelikkuses ei ole tänapäeval Kaitseväe struktuurides Auto-Tanki rügemendile pärijat, kes toimiks järelkäijana. Sellele vaatamata omab Auto-Tanki rügement ajaloolist ja kultuurilist väärtust, olles tihedalt seotud tollase Sõjaväe logistika ja manööver võimekuse toetamisega. Antud uurimistöö peamiseks eesmärgiks on uurida ning anda ülevaade Auto-Tanki rügemendi toimimisest üksusena.