BSOK

Uurimistöö teemaks on 2014. aasta Krimmi konflikti alguspäevade kajastamine eesti- ja venekeelses Delfi portaalis. Uurimisprobleemiks on eestija venekeelse kajastuse erinevuse või kattuvuse välja selgitamine. Lisaks uuriti sündmuste vastavust uudisväärtuslikkuse kriteeriumitele ning pehmete ja kõvade uudiste osakaalu kajastuses. Uurimistöö uurimismeetodina on kasutatud kombinatsiooni kvantitatiivsest analüüsist, kvalitatiivsest sisuanalüüsist (ehk kontentanalüüsist) ning kriitilisest diskursusanalüüsist.

Uurimustöö eesmärk on esindusliku valimi arvamustele tuginedes selgitada ja kaardistada reservväelaste valmidus mobilisatsioonikutsele alluda, mobilisatsioonikutsele allumist toetavad ja takistavad tegurid, ettepanekud mobiliseerumist takistavate tegurite elimineerimiseks või leevendamiseks ning sõjaaja ametikohtade täituvusmäär mobilisatsiooni välja kuulutamisel, et nende andmete põhjal tuua esile olulisimad probleemkohad meetmete disainimiseks ja laia riigikaitse raamistikus rakendamiseks, et tõsta reservväelaste mobilisatsioonikutsele allumise valmidust vähemalt esmase iseseisva sõjalise kaitse rakendamiseks minimaalse aktsepteeritava tasemeni.

Töö eesmärk on heita pilk sellesse, mis on info manipuleerimine ehk laiemalt mõjutustegevused küberruumis, kuidas neid ellu viiakse ja miks need toimivad. Töö algab kõigepealt lühida sissevaatega terminisse mõjutusoperatsioon, sest sarnase efekti kirjeldamiseks kasutatakse kirjanduses mitmeid erinevaid termineid, seejärel peatükk küberruumist ja infokeskkonnast ning selle kirjeldusest NATO küberoperatsioonide juhendi järgi. Seejärel annab töö ülevaate kirjeldusest, kuidas tänapäeva küberruumis mõjutustegevust luuakse ning seejärel ülevaade kognitiivsetest soodumustest ja ühiskondlikest teguritest, mis mõjutustegevustel ja selle alavormidel tekkida ja areneda võimaldavad

Kursusetöö uurib, milline on Eesti Kaitseväe kuvand Venemaa poolt loodud Baltikumi regionaalsetes propagandakanalites. Autor analüüsis, kuidas Baltnewsis ja Rubalticus ilmunud uudistes on kajastatud kaitseväge, Eesti kaitsepoliitikat üldisemalt ning Eestis paiknevaid NATO liitlasüksusi perioodil jaanuar 2020 kuni detsember 2020. Kõige enam kajastati Baltikumi piirkonnas toimunud NATO õppusi, COVID-19 mõju Eesti kaitseväele ja USA võimalik vägede vähendamine Euroopas ning selle tulemused Baltikumile.

Uurimistöö eesmärgiks on Korea sõja näitel välja tuua brigaadi ja diviisi tasandi meditsiinitaktikalised lahendused, mis on aktuaalsed ka praegusel hetkel. Uurimistöö tulemusena saab väita, et ka praegune Eestis toimuv meditsiiniteenindusüksuste arendustöö liigub õiges suunas ning et meie praegune meditsiinitaktika võimaldab meil tagada meditsiiniteeninduse ka konventsionaalse sõja tingimustes. Ühe huvitava aspektina võib välja tuua haavatute raudtee evakuatsiooni, mille kasutamine võiks olla aktuaalne ka meie operatiivruumis.

Kursusetöö põhiliseks uurimisküsimuseks on uurida, millised on lahingufunktsiooni „juhtimine“ iseloomulikud jooned antud sõjalises konfliktis. Milles tehti vigu ja mis toimis hästi ning mida oleks siit meil endale teadmistena kaasa võtta, et vältida samade vigade tegemist.

Läbi aastate muutus lahinguteenindus iga perioodiga optimaalsemaks ja praktilisemaks. Imaailmasõja ajal esinesid varustamisel suured probleemid. Sõja käigus tuvastatud puudustele leitud head tänapäevani töötavad lahendused. Parema ettekujutuse saavutamiseks autor püüab oma töös mõista lahenduste tekkimist läbi ajaloo. Kursusetöö eesmärk on välja selgitada tolleaegse süsteemi toimimise raskused ning tuua välja peamised muudatused lahinguteeninduse paremaks toimimiseks läbi kaasaegse lähenemise logistilisele süsteemile.

Oluline osa Eesti riiklikust kaitsestrateegiast on ühiskonna kaitsetahe. Kaitsetahe on indiviidide valmisolek seista enda riigi eest kaitsejõududes osalemisega. Uuringud näitavad, et kaitsetahe on pigem langustrendis, mistõttu on antud nähtuse enda ning seda mõjutavate tegurite uurimine oluline. Käesolevas kursusetöös uuriti Armylaw OÜ ja selle kõneisiku, Andrei Vesterineni, kommunikatsiooni võimalikku kaudset mõju kaitsetahtele. Kursusetöö eesmärgiks on teada saada, millised on Armylaw OÜ ja selle juhtfiguuri poolt kasutatava kommunikatsiooni (peidetud) sõnumid ning millisel moel võib uuritava kommunikatsioon mõjuda Eesti kaitseväe ning kaitseväeteenistuses osalemise mainele.

Uurimistöö eesmärk oli välja selgitada, kas ja kui palju võib Nõukogude Liidu strateegias Praha kevade mahasurumisel näha V. Gerassimovi 2013. aastal esitatud nn. Gerassimovi doktriini elemente. Eesmärgini jõuti läbi uurimisküsimuste, mille abil uuriti, millised Gerassimovi doktriinis sisalduvad meetmed Praha kevade mahasurumisel avaldusid ja kui täpselt Nõukogude Liidu strateegia vastab Gerassimovi nägemusele tänapäevasest sõjalisest konfliktist.