6 Mereväe põhikursus

Enamus Eesti Merejõudude insenermehaanikutest olid hariduse saanud Venemaal Keiser Nikolai I nimelises mereväeinseneride koolis. Vabadussõjas eksisteeris mereväes kvalifitseeritud ohvitseridest suur puudus, mis oli tuntavam kui teistes väeliikides. Eesti rahvusest mereväe vanemohvitsere oli Vabadussõja hakul Eestis vaid üksikuid. Nappis ka nooremohvitsere, eriti suurtüki- ja mehaanikaalal. Eestlastest mereväe ohvitserkonna moodustasidki nooremohvitserid ühes elukutseliste meremeestega, kellest enamik olid varem teeninud abilaevastikus, vahi- ja transpordialustel. Uurimustöö eesmärk on tutvustada Merejõudude insenermehaanikuid ja kuidas koolitati insenermehaanikuid 1919. - 1940. aastal

Vaadates mereväe laevade väljasõidu valmiduse kontrolli kokkuvõtteid, leidis autor, et valmisolekuga ei ole alati kõik korras ning et probleemid olid tingitud kas vähendatud meeskonnast või meeskonna väljaõpe puudulikkusest. Selleks, et antud probleemi tulevikus vältida ning paremini mõista, milles võib väljaõppes meeskonna korrektsemas ettevalmistuses probleem seisneda, otsustas autor uurida välja tagasisidestamise, kiivrikaamera ja video kasutamise ning väljaõppe tõhususe seosed osalejate arusaamades. Uurimistöö eesmärk: välja selgitada kiivrikaamera videosalvestiste kasutamise eelised ja puudused õppehäirete tagasisidestamisel ning selle kaudu väljaõppe tõhustamisel EML Wambola näitel.