Eksternid, järelkaitsmised

Käesoleva uurimustöö selgitab kaitseväe maaväelase karjäärini jõudmise ja sellest võimaliku lahkumise peamisi mõjutegureid Kaitseväe Akadeemia 23. maaväe põhikursuse kadettide arusaamades ning sisemiste ja väliste tegurite osakaalu selles. Tänapäeval on pideval enesearendamisel ja karjääritrajektooril liikumisel suur osatähtsus igapäevaelus. Inimesi paneb edasi pürgima motivatsioon. Väidetavalt on sisemiselt motiveeritud inimesed töösse pühendunumad ja rohkem tööga rahul, seega on oluline mõista, millised tegurid mõjutavad kaitseväelasi nende karjääritrajektooridel. Uurimistöö“ eesmärgiks on välja selgitada kaitseväe maaväelase karjäärini jõudmise ja sellest võimaliku lahkumise peamised mõjutegurid Kaitseväe Akadeemia 23. maaväe põhikursuse kadettide arusaamades ning leida sisemiste ja väliste tegurite osakaal selles.

Vaatamata sellele, et ajaloolased on veidi uurinud Eesti Kaitseväe tankitõrjet sõdadevahelisel perioodil, ei ole varasemas histograafias analüüsitud selle võimekust, eriti silmas pidades võimalikku relvakonflikti Nõukogude Liiduga. Lõputöös uuritakse tankitõrje võimekuse väljaarendamist Eesti Kaitseväes kahe maailmasõja vahelisel ajaperioodil. Töös kirjeldatakse ka seda, kuidas Eesti Kaitseväes tajuti Nõukogude Liidu soomustehnika ohtu ning kuidas sellele reageeriti. Uurimustöö eesmärk: Selgitada välja Eesti Kaitseväe tankitõrje struktuuri, relvastust ja ülesandeid ning anda analüütiline ülevaade ja hinnang selle võimekusele 1939. aastal.