21 Maaväepõhikursus

Tarkvararaadio on arenev ja võimekas vahend, mille varajane adapteerimine kaitseväe tegevustesse tõstaks kaitseväe võimekust. Uurimustöö uurib tarkvararaadio rakendamist signaaliluures võimaldamaks tõsta pataljonide juhtimispunktide staabikaitserühma võimekust anda vastase läheduses olemisest varasem eelhoiatus kui sõduritest sensoritega. Tulemustest tuli välja, ettarkvararaadioga on võimalik anda juhtimispunktile eelhoiatus. Uurimistöö eesmärk on leida millisel määral on tarkvararaadioga võimalik tõsta jalaväepataljoni juhtimispunktide julgestusmeeskondade eelhoiatuse võimekust vastase üksuste vastu.

Venemaa Föderatsioon on Eesti Vabariigi idanaabri ning ajalooliselt meie suurima julgeolekuohuna tekitanud olukorra, kus peame olema valvsad tema tegevuse suhtes. Väikeriigina on meie sõjaline vastupanuvõimekus suurema vastase vastu tihtipeale piiratud, hoolimata NATO toetusest. Seega peame kasutama varasemate sõjaliste praktikate kogemust nii meilt kui mujalt. Tšetšeenia iseseisvuslaste poolt juhitud vastuhakk keskvõimule esimeses Tšetšeenia sõjas tõestas edukalt, et suurriik peab maksma kallist hinda, kui ta alahindab oma vastast ning on sunnitud võitlema oludes, mis läheb vastuollu tema sõjalise doktriiniga. Antud konflikti ei ole Eesti Kaitseväes ülemäära palju uuritud ning autor soovib oma tööga lahata tšetšeeni partisanide omapära ning nende poolt kasutatud irregulaarset taktikat. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on analüüsida tšetšeeni vastupanuvõitleja profiili lähtudes võitluse taktikalistest omadustest, kasutades näitena esimest Vene-Tšetšeenia sõda 1994 – 1996

Lähtudes juhi tõendatud mõjust alluvate heaolule, võeti töö eesmärgiks kirjeldada, millised on Z-generatsiooni ootused juhile ning milliseid erisusi on ootustes Kaitseväe juhile. Leiti, et noored ei mõtle juhist ja juhtimisest valdkonniti. Juhilt eeldati elualast olenemata samu juhiomadusi. Oluliseimateks peeti suhtlemis- ja koostööoskust, kogemuste pagasit, juhendamisoskust, juhipoolset usaldust, kaasamist, arvestamist ning juhi enesekindlust ja teovõimet. Kaitseväelise juhi puhul täpsustati või täiendati varem mainitud omadusi. Erandlikud täpsustused tuginesid noore varasemale kokkupuutele Kaitseväega või kuuldule-nähtule meedias. Omadusi põhjendati valdkonnaspetsiifilise vajadusega (nt rangus ja distsipliin). Ülema puhul rõhutati suhtlemisoskuse ja -tahte ning erialaste kogemuste olulisust.

Juhtide eestvedamisstiilidele saab väga palju omistada organisatsiooni sooritusest. Kuidas kogu organisatsioon funktsioneerib ning ülesannetega hakkama saab. See kehtib organisatsiooni kõikidel tasanditel kuni kõige alumisel pulgal asuva alluvani. Saavutamaks alluvates parima soorituse, peab juht olema paindlik ning mitmekülgne ja saama aru, missugune eestvedamisstiil toob tema alluvates esile parima soorituse. Eestvedamisstiilide seosed sooritusega, näitavad missugused eestvedamisstiilid tõstavad sooritust kõige rohkem. Uurimustöö eesmärk on välja selgitada seosed eestvedamisstiilide ning subjektiivse soorituse vahel. Alaeesmärk on testida eestvedamisstiilide mõõdiku funktsioneerimist sellisel näol.

Tuginedes näiteks 2014. aastal alanud Ukraina relvakonflikti kogemustele näeme kombineeritud asümmeetrilist ja konventsionaalset sõda. Sellest tingituna peab olema allüksus valmis võitlema eralduses nii kujunenud rinde tingimustes, kui ka mittepidevas ja mittelineaarses lahingukeskkonnas. Uurimistöö eesmärk: leida võimalusi lõimida sõduri baaskursuse (edaspidi SBK) õppesse ellujäämisoskuste õpetamist, mis aitaks sõduritel edaspidises teenistuses ja väljaspool teenistust efektiivsemalt hakkama saada olemasolevate vahenditega olenemata olukorrast.

2018/2019 aasta väljaõppetsükkel oli Suurtükiväepataljonis esimene, mil tulejuhtide väljaõppesse integreeriti tsiviilotstarbeline UAS DJI Mavic 2 Pro, kuid selle otstarbekust ega sobivust tulejuhtimisse ei ole varem konkreetselt selle mudeli puhul akadeemiliselt uuritud. Et saada selgeks, kas antud UAS on sobiv töövahend tulejuhtidele või jääb sellest ja selle võimekustest vajaka, otsustas autor läbi viia eksperimendid. Käesoleva uurimuse eesmärk on välja selgitada, kas ja mil määral tsiviilotstarbelise UASi kasutamine tulejuhtimises on otstarbekas ning kas selle kasutamisel on sihtmärgi määramise täpsus piisavalt täpne, et alustada koheselt mõjuvtulega.

Eesti kogu maismaa pindala on 4 243 231 ha, millest 901 648 ha on turbamaardlate kogupindala (Eestimaa Looduse Fond; Eesti Turbaliit: turvas). Sellest lähtuvalt tuleb arvestada konflikti korral ka sellistel aladel tegutsemise vajadusega. Eesti Kaitseväe (EKV) 1:50 000 kaardil on turbamaardlad märgistatud valge taustavärviga, st samasuguse sümboliga nagu lagealad. Seega ilma süvenemata võiks arvata, et tegemist on lageda ning seega lahingutegevuseks sobiliku alaga. Kuna eelnevalt ei ole teadaolevalt käsitletud turbamaardlate mõju taktikalisele tegevusele, siis on põhjust täpsemalt kirjeldada selliste alade seisundit ja mõju lahingutegevusele. Uurimistöö eesmärgiks on hinnata turbamaardlate mõju taktikalisele tegevusele.

Uurimistöö põhisõnum on tuvastada, millisel määral hetkel kasutuses olevad looduslikud ning tehislikud varjestusvahendid vähendavad CV90 termosignatuuri. Varjestusvahenditeks kasutas autor hetkel kasutusel olevaid vahendeid, et välja selgitada mil määral suudavad need CV90 termojälge peita. Samuti on valiku juures oluline ka materjali jätkusuutlikus ning vastupidavus. Uurimistöö eesmärk on välja selgitada, millisel määral hetkel kasutuses olevad looduslikud ning tehislikud varjestusvahendid vähendavad CV90 termosignatuuri.

Teema on aktuaalne, kuna uue automaattulirelvade ja lisavarustuse hankega (Eesti Sõjaline Kaitse, 2020) võib suureneda üksikvõitleja efektiivsus tabada sihtmärki piiratud nähtavusega tingimustes. Hetkel levib tegevväelaste seas veel arvukalt „folkloori“, kuidas efektiivselt pimedal ajal lahinguülesandeid täita, näiteks valguspulga vedeliku tilgutamisega raudsihikute peale, kuid sõduri efektiivsust sihtmärgi tabamisel antud viisil varasemalt uuritud ei ole. Uurimistöö eesmärk: Välja selgitada Eesti Kaitseväe sõduri võimekus tabada automaatrelvaga sihtmärki öise võitluse tingimustes ja kuidas erinevad lisaseadmed seda võimekust mõjutavad.

Lõuna-Eestis esineb erinevaid looduslikke liikumise takistusi. Ühed raskeimad takistused militaarsete masinate jaoks on veetakistused. Lõuna-Eesti kõige laiem jõgi on Emajõgi, keskmiselt 40 m lai, ning eeldatavasti raskendab see oluliselt masinatega jõe ületamist. Hinnates 1:50 000 Eesti kaitseväe kaardi põhjal Emajõe ümbrust, hakkab silma, et Kärevere-Verevi lõik on ilma ülepääsudeta ja sildadeta jõe lõik, kus Emajõe kaldad on laias ulatuses soised. Ühelt poolt võiks arvata, et see osa jõest on Eesti potentsiaalsel vastasel läbipääsmatu ala, kuid teiselt poolt omab nimetatud vastane hea mobiilsusega ja ujumisvõimekusega soomusmasinaid. Töö eesmärgiks on anda ülevaade Emajõe forseerimise võimalustest taktikaline vastane „PUNANE“ poolt Kärevere-Verevi lõigul.

Eesti Kaitsevägi (edaspidi EKV) on hankinud mehitamata õhusõidukid (edaspidi MÕS) pataljonidele ja brigaadidele, kuid jalaväekompaniidele (edaspidi JVKo) tabelvarustuses MÕSe ette nähtud ei ole. Mõned JVKod on iseseisvalt endale MÕSi soetanud, aga nende tegevus EKVs on kaardistamata. Puudub arusaam, kuidas on võimalik MÕSiga efektiivselt toetada JVKod erinevates taktikalistes maismaategevustes. Samuti puudub igasugune info MÕSide kasutamise kohta EKV õpikogemuste keskkonnast. Uurimistöö eesmärk: Välja selgitada jalaväekompaniide mehitamata õhusõidukite kasutamise kogemused Eesti Katiseväes ja seeläbi anda sisend mehitamata õhusõidukite efektiivsemaks kasutamiseks.

Tänapäeval on tankid iseenesestmõistetav osa modernsest armeest oma väljatöötatud doktriiniga. Erinevalt kaasajast olid sõdadevahelises Eestis omad tankid. Senises ajalookäsitluses on aga tankide kirjeldamine jäänud tehniliseks ja pealiskaudseks, eriti mis puudutab nende kasutust. Lisaks teadmisele tankide arvust ja pardarelvade kaliibrite erisusest on oluline teada, kuidas oli plaanitud kasutada tanke operatiiv-taktikaliselt. Just sellele keskendub käesolev töö. Käesoleva uurimistöö eesmärk on selgitada välja, milline oli eestlaste arusaam tankide kasutamise põhimõttetest, kuidas neid kasutati õppustel ning teha kindlaks, kuivõrd see sarnases või erines tankide arengut vedanud Euroopa suurriikide arusaamadest.

Lõputöö võrdleb piirituse, gaasi ja geeli kuluefektiivsust vee kuumutamisel. Eesmärk on selgitada välja, kas gaas või geel on kuluefektiivsemad kui seda on hetkel kaitseväes kasutusel olev denatureeritud piiritus. Kütuste hindadeks võetakse jaemüügi hinnad. Nii piiritust, gaasi kui ka geeli kasutades kuumutatakse 0,75 L vett. Protsessi käigus mõõdetakse, kui palju selleks erinevatel õhutemperatuuridel aega kulub ning kui palju kulus kütust. Uurimistöö eesmärk on selgitada välja Eesti Kaitseväes kasutusel oleva piirituspõleti kütuse, jaemüügis müüdavate gaasipõleti gaaside ja geelkütuse kuluefektiivsus ning võrrelda neid omavahel temperatuurivahemikus –15 °C kuni +20 °C.

Kuna Narva linna elanike jaoks eksisteerib kaks eristuvat meediaruumi, siis on oluline veenduda, et hädaolukorras jõuaks õige info nendeni. Käesolev töö annab ülevaate, milliseid hädaolukordi peavad Narva gümnaasiumiõpilased tõenäolisteks, milline on nende teadlikkus olemasolevatest kriisikommunikatsiooni kanalitest ning millised kanaleid nad oluliseks peavad. Lisaks toob autor soovitused, kuidas oleks võimalik parendada kohalikku riski- ja kriisikommunikatsiooni Narva gümnaasiumiõpilaste suunal. Uurimistöö eesmärk: selgitada Narva linna gümnaasiumiõpilaste hinnangud hädaolukordade tõenäosusele, teadmised olemasolevatest kriisikommunikatsiooni kanalitest, nende infootsimise viisid hädaolukorras ja meediatarbimise harjumused riskikommunikatsiooni võtmes.

Erinevad lahinguväljal kasutatavad side- ja juhtimisseadmed vajavad oma tööks elektrienergiat. Tänasel päeval kasutab Eesti Kaitsevägi elektri tootmiseks välitingimustes diisel-elektrigeneraatoreid. NATO suuniseks on, et lahinguväljal soovitakse üle minna ühele kütusele, milleks on valitud lennukikütus Jet A-1 ja selle erinevate lisanditega täiendatud segud. Lennukikütus on oma omaduste poolest, milleks on tihedus, oktaanarv, leekpunkt ja isesüttimise temperatuur, diiselkütuse ja bensiini vahel. Seeõttu on kütus karbureeritav ja kasutatav karburaatoriga sädesüütega sisepõlemismootoris, kui mootor on eelnevalt soendatud. Lisaks on sädesüütega mootor-generaatorid odavamad, kergemad, nende hooldus on odavam ning kiirem ja hooldusvälp on pikem. Seetõttu on oluline uurida, kuidas muutuvad sädesüütega mootor-generaatori eri- ja võimsusnäitajad kasutades mootoribensiini asemel lennukikütust, et anda ülevaade, kas neid on mõistlik hakata kasutama välitingimustes elektrienergia too…

Eesti Kaitseväe juhataja on 2019. aastal kirjutanud alla NATO STANAG 2126 Ed. 7 (edaspidi STANAG) dokumendile, mistõttu oleme kohustatud kandma seal kirjeldatud sisuga meditsiini komplekti 1 (MK1). STANAG Ed .7 dokumendi alusel peab komplektis olema: kandekott, kummikindad, lahtise õhkrinna plaastrid, arteriaalne žgutt, hemostaatiline aine, väike steriilne side, suur kolmnurkrätik, rõhkside, valuvaigisti, termokile ning kasutusjuhend. Kuigi Eesti on nimetatud STANAG-le alla kirjutanud eelmisel aastal, sisaldab täna Eesti Kaitseväe sõdurite MK1: žgutti, suurt kolmnurkrätikut, hemostaatilist sidet ja kasutusjuhendit. Uurimistöö eesmärk on selgitada välja Eesti sõduri individuaalse esmaabikomplekti sisu komplekteerimisvõimalused Ameerika Ühendriikide ja Iisraeli sõjaliste operatsioonide näidetel.

Tänapäeva meedia on odav ja laiaulatuslik viis mõjutada elanikkonda, mis on tänapäeval aktuaalne teema. käesoleva uurimistöö eesmärk on välja selgitada, mis kuvandit lõid Eestile suunatud venekeelsed Interneti-väljaanded Eesti elanikele seoses sõjalise õppustega „Vostok2018“ perioodil 28.08 – 01.10.2018 avaldatud uudiste põhjal

Enamus Eesti kaitseväe üksustest liigub ratasmasinatega, mille kraavide ületusvõimekust pole varem uuritud ja seega nende taksitavat mõju maastikuanalüüsil ei hinnata. Kraavide võrk on Eestis aga tihe ja hetkel puuduvad andmed selle kohta, millised kraavid nagu ka millised kraavide parameetrid võiksid olla ratasmasinate ületuse seisukohalt kõige kriitilisemad. Uurimistöö eesmärgiks on anda ülevaade kraavide parameetritest, mis määravad ratasmasinatele ületamise võimalused.

Lahingutegevuse planeerimisel ja edukate lahingute läbiviimisel on oluline tunda oma vastast ja maastikku. Üheks oluliseks aspektiks on vastase soomustehnika tundmine, kus lisaks soomustehnika tuvastamisele on vaja teada, milleks vastase soomukid maastikul liikudes võimelised on. Ratassoomukite pinnase läbivus on üldtunnustatud hinnangu järgi kehvem kui roomiksoomukitel. Aga kui võrrelda konkreetselt BTR-80 soomustransportööri teiste ratassoomukitega, on tema pinnase läbivus eelduste kohaselt parem, kui teistel NATO liitlasriikide poolt kasutuses olevatel ratassoomukitel. BTR-80 läbivuse omadusi pole Eesti territooriumil varasemalt uuritud Soomukid liiguvad mööda teid, maastikul ja erinevatel muldadel liikumine võib olla raskendatud, sest mullad on erineva tugevusega. Kõige nõrgemateks muldadeks on turvasmullad ning kõrge orgaanilise aine sisaldusega mullad. Uurimistöö eesmärk: Hinnata ratassoomukite läbivust kõrge orgaanilise aine sisaldusega muldadel BTR-80 näitel.

Keda valida õppeasutustesse õppima on paljude õppeasutuste igaaastane probleem. Kui siia lisada sobivus pikaajaliseks karjääriks, nii nagu see on KVA puhul, siis muutub see küsimus isegi olulisemaks. Kaitsevägi on arendamas personalivaliku instrumentide paketti, mille eesmärk on hinnata ühe või teise kandidaadi sobivust erinevatele ametikohtadele. Samas ei ole empiirilisi uuringuid, mis näitaks, kui hästi selle paketi instrumendid võiks hinnata sooritust. Üheks õppeasutustes õppijate soorituse näitajaks on õppetulemused. Võrreldes õppetulemusi isikuomadustega suudetakse leida millised isikuomadused aitavad kaasa akadeemilisele suutlikkusele KVA-s. Selle abil on võimalik ennustada õppurite edukust õppe läbimisel. See omakorda oleks esimeseks sammuks hinnata õppeasutuse lõpetajate sooritust hilisemas teenistuses. Uurimistöö eesmärk: Välja selgitada erinevad seosed isikuomaduste, vaimsete võimete, teenistushuvide ja õpitulemuste vahel.

Kaitsevägi vajab erinevate lahingvälja süsteemide ja vahendite töö tagamiseks elektrienergiat, mida oleks võimalik toota välitingimustes ja jagada kiiresti paigaldatavates madalpinge välielektrivõrkudes. Hetkel kasutab Eesti Kaitsevägi välitingimustes elektri tootmiseks nii säde- kui survesüütega töötavaid mootor-generaatoreid (GENSET). Uuemate GENSET ostmisel peetakse oluliseks ühtse kütuse kontseptsiooni, milleks Eesti Kaitseväes on diislikütus, ja seetõttu hangitakse valdavalt survesüütega diiselgeneraatoreid. Uurimistöö eesmärk: Selgitada välja, kuidas lennuki baaskütusest Jet A-1 valmistatud F-63 ja mitte standardsed kütused ehk biokütused mõjutavad survesüütega sisepõlemismootori erinäitajaid erinevatel koormustel võrreldes diislikütusega.

Püstol on Eesti Kaitseväe relvastuses sekundaarne relv ning on kasutuses kõikides väeliikides. Lähiaastatel on uuendatud või loodud ainekavad teistele relvadele (nt: automaatrelv1 , kuulipildur2 , tankitõrjerelv3 ) kuid püstol on jäänud tahaplaanile ning püstoliõppel puudub ainekava. Praegusel hetkel on Eesti Kaitseväes püstoli õppeks kasutusel Laskeväljaõppe eeskiri kuid puudub ühtlustatud ja tõhustatud dokument. Kaitseväe juhata poolt moodustati töögrupid, kes said ülesandeks uuendada käsitulirelvade väljaõppe materjale4 , kuid püstoli töögrupp ei jõudnud lõpptulemuseni ehk väljaõppe materjalid jäid välja töötamata. Uurimistöö eesmärk on välja selgitada püstoliõppe alused Eesti Kaitseväes ja analüüsida püstoliõppe ainekava väljatöötamise vajadust.

Kaitseministeeriumi aruandes (2020) on kirjeldatud, kuidas projektis osalenud ajateenijad on jäänud projektiga rahule. Kuna projekti edukust saab mõõta arvestades kõiki projekti osapooli, siis on oluline teada saada ka rühmaülemate hinnangust projektile. Seetõttu on vaja uurida, kuidas projekti „Klassiga ajateenistusse“ raames suunatud ajateenijatest koosnev mitteformaalne grupp mõjutas rühmaülemate hinnangul nende juhtimise funktsioonide täideviimisele. Uurimistöö eesmärgiks on analüüsida, kuidas mõjutas projekt „Klassiga ajateenistusse“ rühmaülemate juhtimisfunktsioonide täitmist.

Tulenevalt ohvitseri elukutse väljakutsetest on tähtis ennast pidevalt arendada. Kaasas tuleb käia kõige uuemate käsitlustega sõjateooriast ning mõista sõjaajaloo mõju sellele. Käesolev töö heidab valgust sellele, et iga printsiip, mida tänapäeval sõjaliselt operatsioonilt nõutakse pole lihtsalt välja mõeldud, vaid tuleneb otseselt ajaloost. Seega printsiibid, mis on tänastes teooriates kirjas, aitavad kaasa eduka operatsiooni läbiviimisele. Kuigi nende järgimine ei garanteeri võitu siis nende eiramine kindlustab kaotuse Lõputöö eesmärk on välja selgitada, kui palju vastas Landeswehri sõda operatsiooni nõuetele nii tolleaegsete kui ka tänapäeva arusaamade kohaselt.

Autori hinnangul on juhtimine kõige olulisem faktor, mis mõjutab ajateenijate teenistus käiku. Uuringutest on selgunud, et ajateenijad on ainult osaliselt rahul praeguste juhtidega (Kasearu & Tooding, 2019, lk 21-25). Autor oma teenistuse jooksul mitmeid kordi kuulnud, kuidas ajateenijatega tegelevad tegevväelased neid halvustavad. Näiteks öeldes, et noored on hukas. Mis viitab, teatud sorti lõhestumisele. Mõningad aastat on Kaitseväe teenistusse tulnud uue generatsiooni liikmed, kelle maailmavaade ja väärtushinnangud on erinevad võrreldes vanemate generatsioonidega. Sellest tulenevalt võib olla vajalik juhtimismeetmete valimisel rõhuasetused ümber mõelda. Juhtimine on kahepoolne protsess ja järgijate mõistmine võimaldab tõhusamat juhtimist. Käesoleva lõputöö eesmärk on kirjeldada Z-generatsiooni arusaamist juhtimisest 2019. aasta kutse Reserv rühmaülem kursusel osalejate näitel.

Teadaolevalt lõimuvad mõned riigikaitseõpetuses õpetatavad teemad ajateenistuses õpetavate oskustega ja teemadega. Näiteks riviõpe, relvaõpe, topograafia jt. Samuti on riigikaitseõpetuse eesmärkides toodud välja, et kursuse lõppedes väärtustab õpilane kaitseväelase elukutset, kaitseväge ja vabatahtlikku tegevust Kaitseliidus ning selle eriorganisatsioonides. (Valikaine „Riigikaitse“ õppekava, 2016) Sellest lähtudes, saab järeldada, et riigikaitseõpetuse kursus on mõnel määral ajateenistuseks ettevalmistav kursus. Noortest, kes ei ole läbinud riigikaitseõpetuse kursust, enamus on vastumeelsed seadusetäitjad. Seevastu aktiivsetest vabatahtlikest ja kutseootajatest 64% on läbinud koolis riigikaitseõpetuse positiivse kogemusega. (Tooding & Kasearu, 2018) Varasemalt on olnud märgata, et ajateenistuse jooksul teenistusmotivatsioon pigem on langenud (Karton, 2017: 80-83). Kui eeldada, et riigikaitseõpetuse läbinud ajateenijad on tänu saadud teadmistele ja oskustele ajateenistuses…

009. aastast alates on võimalik kandideerida Kaitseväe Akadeemia (endise nimega Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, edaspidi KVA) rakenduskõrghariduse õppekavadele ka enne ajateenistuse läbimist. Iga-aastaselt loobub osa kadetikandidaatidest peale ajateenistuse lõppu õppima asumisest. 2017. aastal koostas KVA ülevaate õppima asumisest loobunutest, kuid sellest ülevaatest ei selgunud, kas ja kuidas võis ajateenistus mõjutada nende õppima mitteasumise otsust. Uurimistöö eesmärk: Välja selgitada enne ajateenistuse läbimist KVA-sse sisse astunud kadetikandidaatide karjäärivaliku muutust mõjutavad tegurid

Organisatsiooni edukus sõltub palju juhi eestvedamiskäitumisest. Erandiks pole ka Eesti Kaitsevägi, kus on ülemate ja alluvate omavaheline suhtlus on igapäevane nähtus. Et organisatsioon saaks areneda, peavad arenema ka inimesed, kes sinna organisatsiooni kuuluvad. Ülemad, kes tahavad, et organisatsioon oleks jätkusuutlik, peavad omama kindlat visiooni ning olema oma käitumisega teistele eeskujuks. Seetõttu leidis töö autor, et on oluline ära kaardistada, milliseid juhtimiskompetentse ülem peaks omama või edasi arendama. Uurimistöö eesmärk: selgitada, kuidas on perspektiivne, pragmaatiline, destruktiivne ning autentne eestvedamised on seotud soovitavate kompetentsidega

Grupi sidusust on uuritud ning mõõdetud mitmeid aastakümneid. Töö käigus uuritakse sõduri grupi sidususe tunnetust baaskursuse jooksul ning tema taustaandmete mõju sidususe arengule. Varasemalt on grupi sidusust mõõtvat uurimust läbi viidud suuremates regulaarvägedes, nagu näiteks USA ja Iisrael. Salo läbi viidud Soome ajateenijate grupi sidususe uuringus on välja toodud, et teenistuse lõpus seletavad sidusust enim üksuse kliima, suhtlemislihtsus ja positiivne teenistuse kogemus. Sealjuures toob Salo ka välja, et taustafaktorite mõju sidususele on suurim just baaskursuse faasis. Eesti Kaitseväe kontekstis pole varasemates uuringutes taustaandmetele suurt rõhku pööratud ning seoseid sidususega loodud, vaid pigem kasutatud valimit kirjeldavana. Taustafaktorid on staatilised ning neid ei saa teenistuse jooksul mõjutada. Samas pole oluline vaid taustaandmete oletatav mõju sidususele, vaid vaadelda selle mõju muutust ajas. See aitab täpsemalt selgitada, millist rolli taustaandm…

Eesti kaitseväe ajateenijate väljaõpe on korraldatud nii, et suur osa juuli- ja oktoobrikutse ajateenijate väljaõppest toetub jaanuarikutsega teenistusse võetud ajateenijatele, keda nimetatakse drillseersantideks. Eriti oluline on drillseersantide roll sõdurite baaskursuste ajal, mis on uutele ajateenijatele kõige intensiivsemaks kaitseväe kui organisatsiooniga kohanemise perioodiks, selle kultuuri ja reeglitega tutvumiseks, nende omandamiseks, kuid veelgi olulisem on nii-öelda sõduriks õppimine ning treenimine. Ajateenijatest drillseersandid mängivad suurt rolli noore sõduri distsipliini, käitumise, motivatsiooni ja sõjaliste oskuste arendamisel. Uurimistöö eesmärk: Uurimistöö eesmärgiks on välja selgitada drillseersantide arusaam enda rollist ajateenistuses