14 Keskastmekursus

RSOM operatsioonid Eestis on osa NATO liikmesriikide väljaõppeplaanidest, kus treenitakse vägede siirmist ja nende vastuvõtmist eeldataval operatsioonialal. Tõenäoliselt jäävad RSOM operatsioonid ka põhiliseks väljaõppe osaks logistilistele üksustele. Eesti tingimustes on RSOM läbiviimine olnud ja jääb üldjuhul TVJ korraldada. Uurimistöö eesmärk on leida õppuse Tractable 19 eFP üksuse RSOM operatsiooni näitel võimalikud kitsaskohad, mille likvideerimine või nendega arvestamine annaks võimaluse paremini organiseerida RSOM operatsioone.

Kaitseväe Akadeemia (KVA) rakendusuuringute osakond (RUO) on alustanud kaudtule toetuse kiirendamiseks mõeldud programmi loomist. Programm nimega TOORU peab lõpp-produktina olema võimeline edastama digitaalsel kujul tuletellimusi tulejuhtidelt tuletegevuse juhtimiskeskusse (TTJK), kust sellesama programmi alusel luuakse tulekäsk tuleüksustele. Uurimistöö eesmärk: Uurimistöö eesmärgiks on koostada algoritm, mis määrab optimaalsed sihtimispunktid tuleülesande täitmiseks, et saavutada soovitud tulemõju maa-ala sihtmärgis.

Juhtimiseks vajalike teenuste töötamiseks taktikalises sidevõrgus on üheks tähtsamaiks parameetriks andmeside läbilaskevõime. See määratleb milliseid teenuseid ja millises mahus on võimalik võrgus edastada. Lisaks infovahetusnõuetest tulenevatele andmemahtudele lisavad andmesidevõrgule koormust erinevad võrgus toimuvad „anomaaliad“, mis on tingitud nii inimfaktorist kui ka füüsika seadustest. Sellele lisandub veel andmemaht, mis tuleneb kasutatavast võrgu tehnoloogiast. Uurimistöö eesmärgiks on leida, kui suur peaks olema JVBr tasandi taktikalise sidevõrgu andmeside läbilaskevõime.

Sõjategevuse iseloomust tulenevalt on oluline armee valmisolek täita ülesandeid hoolimata väliskeskkonna tingimustest. Moderniseeritud sõjapidamine eeldab kaasaegsete elektroonikaseadmete kasutamist, mis sõltuvad portatiivsest elektrienergiast. Vaatamata Eesti Kaitseväe (EKV) üksuste praktilistele kogemustele nii madalatel kui ka kõrgetel temperatuuridel tegutsemaks, puudub süstematiseeritud analüüs kaasaskantavate elektroonikaseadmete vooluallikate käitumisest erinevatel temperatuuridel. Värkseim EKV uuring antud valdkonnas on kirjutatud 2005. aastal põhikursuse töö raames (Kalda, 2005) ning ei kaasa seetõttu kõiki välistingimustes kasutatavaid vooluallikaid, andes probleemist puuduliku ülevaate. Uurimistöö eesmärk on selgitada kergjalaväekompanii elektril töötavate kaasaskantavate seadmete (raadiojaamade RF-7800H-MP; RF-7800V-HH ja öövaatlusseadme AN/PVS-14) voolutarbimine ning vooluallikate mahutavus erinevatel temperatuuridel ja tuua välja võimalikud piirangud kompanii tegev…

Personali selektsioonis ei mõõdeta KVA-sse pürgijate otsustusvõimet. Seetõttu pole võimalik järeldada, kas antud inimene langetab häid või halbu lahingujuhtimisele omaseid otsuseid. Hea otsuse langetamine sõjanduses eeldab valdkonnapõhiseid teadmisi, mille omandamine algab enamasti ajateenistusest. KVA rakenduskõrgharidusõppesse kandideerimise üheks eelduseks on ajateenistuse läbimine1 , aga sellegi poolest võimaldatakse ajateenijatel sooritada sisseastumiskatseid ajateenistuse jooksul ja seda enamasti peale sõduribaaskursust. Niisiis on kandidaatide teadmised sõjandusvaldkonnast erinevad ja kandidaatide otsustusvõime hindamine ebavõrdne. Magistritöö eesmärk on selgitada välja isiksuseomadused, mis ennustavad sõjalist otsustusolukorda matkiva testi lahendamise tulemuslikkust KVA I-III õppeaasta kadettide ja RRÜBK (reservrühmaülema baaskursus) aspirantide näitel.

Personali hindamisega seotud kitsaskohtade lahendamiseks on Kaitseväes välja töötatud psühhomeetriline instrument, mille eesmärk on aidata parendada personali planeerimist. Tööriista uudsuse tõttu ei ole seda piisavas mahus katsetatud, et anda kogu komplektile ja selle kasutamise võimalustele adekvaatset hinnangut. Magistritöö eesmärgiks on testikomplekti ennustusvõime leidmine ajateenijate hulgast juhiks sobivate ja mittesobivate isikute prognoosimisel.

Eesti riigikaitse jääb tõenäoliselt ka edaspidi põhinema laiapindsele riigikaitse käsitlusele. Tulenevalt sellest kontseptsioonist peab sarnast teenust pakkuvatel organisatsioonidel olema koostöösuutlikkus. KVDK-l ja PäA PG-d peab olema ühine arusaam tegevuste eesmärgist ja probleemi lahendamise tegevuskäigust. Uuringu tulemusena leiti, et KVDK ja PäA PG-d koostöösuutlikkus on teatud tasemel saavutatud, kuid see vajab edasi arendamist. Magistritöö eesmärk on teha kindlaks Kaitseväe Demineerimiskeskuse ja Päästeameti Pommigruppide koostöösuutlikkus: kogemused, piirangud ja võimalused.

Õppetöös on õppija autonoomia tajumine, tema enesetõhusus ja see, kuidas ta väljaõpet väärtustab olulised, sest aitavad seletada õppetööst loobumise kavatsust. Loobumiskavatsus ennustab omakorda reaalset õpingute katkemist. Kuigi tegemist on palju uuritud õpimotivatsiooni määratlevate teguritega, on nende koosmõju käsitlemine harvem ja vajab sellisel kujul kindlasti täiendavat tähelepanu. Õpingute katkestamine on maailmas üldlevinud probleem ja enamasti kuuluvad õppetöös katkestajate riskigruppi äsja õpinguid alustanud õppijad. Selle ennetamiseks on vajalik raskustesse sattunud õppijaid märgata ja toetada piisavalt vara, et loobumismõtted ei süveneks. Käesoleva uurimistöö eesmärk on selgitada longituudselt autonoomia tajumise seoseid enesetõhususe, väljaõppe väärtustamise ja loobumiskavatsuse vahel ajateenijate ja KVA õppijate hulgas.

Siiani on sooalad tähistatud kui liiklemiseks kõlbmatud alad, ometi pole EKV 1:50000 kaardil kõiki märgalasid täies ulatuses peale märgitud ning tõenäolise sooala testimiseks puuduvad kaitseväel teadmised ning valideeritud meetod. Eestis on senini tehtud eksperimente maastiku läbivuse hindamiseks ratassoomukitele, roomiksõidukite saabumisega on võimalik kasutada viimaseid valideerimaks NATO mobiilsusmudelit Eesti soomuldadel. Käesolev uurimistöö annab sisendi maastiku analüüsimise parendamiseks kombineerides geoinfosüsteemi ning Eesti kaitseväe kaarti. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on valideerida NRMM II mobiilsusmudel CV9035EE baasil. Maastiku analüüsi tehes on siiani Eesti kaitsevägi arvustanud peamiselt ratassõidukite ning jalaväega. Jalaväelahingumasinate saabumine nii Eesti kaitseväkke kui ka liitlaste näol Eesti riigi territooriumile on maastiku analüüsi seisukohast toonud uued väljakutsed.

Infotehnoloogia arenguga kaasnev laialdasem ligipääs informatsioonile on muutnud desinformatsiooni tarbimise, jagamise ja levitamise kiiremaks ning lihtsamaks, muutes samaaegselt keerulisemaks allikate tõele vastavuse kontrollimise. See on tekitanud infosõja näol efektiivse tööriista soovitud mõjude saavutamiseks suhteliselt väheste ressurssidega. Infosõja peamiseks relvaks on informatsioon ja selle informatsiooni kaudu inimeste mõjutamine. Venemaa Föderatsioon kasutab oma sise- ja välispoliitiliste eesmärkide saavutamiseks mõjutusvahenditena kombineerituna poliitilist, majanduslikku ja sõjalist jõudu ning informatsiooni, millest viimasel on üha kasvav roll. Magistritöö eesmärk on välja selgitada Venemaa Föderatsiooni Eesti vastu suunatud peamised desinformatsiooni sisaldavad narratiivid, võttes aluseks Euroopa Nõukogu East StratCom Task Force`i poolt propaganda ja desinformatsioonina käsitletud allikad.

Doktriinipõhiselt on ülesandekeskne juhtimine (ÜKJ) kasutusel NATO liikmesriikide armeedes. Eesti kaitseväes (EKV) lähtuvad ülemad lahingutegevuse planeerimisel ja juhtimisel manööversõja põhimõtetest, mille üks aluseid on ÜKJ.1 Siinjuures on ÜKJ-i puhul oluline lähtuda põhimõtetest, mis toetavad ÜKJ-i käsitlemist organisatsioonis. Samas pakuvad näiteks doktriinipõhised käsitlused erinevaid definitsioone ÜKJ-i tähenduse ja põhimõtete rakendamise kohta. Definitsioonide ja põhimõtete erinevused põhjustavad olukorra, kus ÜKJ-i võidakse tõlgendada erinevalt. Seetõttu püstitati eesmärk selgitada välja, milline on EKV taktikalise tasandi ülemate arusaam ÜKJ-ist.

Uurimistöö eesmärk on selgitada vaimse võimekuse komponentide ennustusvõime otsustamise tulemuslikkusele Kaitseväe Akadeemia (KVA) põhikursuste ja reservrühmaülema kursuse (RRÜK) näitel. Eesmärgi saavutamiseks on sõnastatud kolm uurimisküsimust: 1) Millisel määral ennustavad vaimse võimekuse komponendid ajalise survega olukorras otsustamist? 2) Millisel määral ennustavad vaimse võimekuse komponendid ajalise surveta olukorras otsustamist?

Kaitseväe Akadeemia värskelt lõpetanud nooremohvitser pannakse hoolimata oma õppetulemustest juhtima rahuaja rühma ning suure tõenäosusega sõjaaja kompaniid. Koolist saadavad kogemused on kõik, millega ta peab ajakriitilistes tingimustes toime tulema, seetõttu on oluline anda talle kaasa võimalikult lai kogemuste pagas, mis võimaldaks tal oma ülesandeid edukalt täita. Hetkel õpetatakse peamiselt analüütilist otsustamise protsessi, aga teenistuses on samaväärselt oluline ka oskus intuitiivselt otsuseid langetada. Sõjaväelise juhi hariduses on oluline arendada mõlema otsustamise mudeli kasutamist. Lisaks on oluline läbi õpetamise järgida õpikäsitust, mis toetab elukestva autonoomse õppimis kontseptsiooni. uurimistöö eesmärk oli selgitada staabiringkäigu kui õppemeetodi tõhusa kasutamise võimalusi. Tulemusena esitati võimalused kuidas staabiringkäiku läbi viia õppurite parema otsustuskogemuse saavutamiseks.