VSAK-6 Kursuse tööd

Teema valiku põhjendus: Kaitseväe Akadeemia (edaspidi akadeemia) arengukava 2015-2022 visiooni kohaselt peab õppetöö sisaldama aineülest kasvatustegevust, mille kaudu kujundatakse Kaitseväe ja akadeemia väärtusi, õppurite hoiakuid ning tegutsemisviise. Õppetöö ja kasvatustegevus moodustavad sidusa terviku, kuid väärtustele ja nende kujundamisele terviklikku, süsteemset lähenemist akadeemia õpetavale koosseisule pole. Uurimistöö eesmärgiks on välja selgitada, kuidas mõistetakse akadeemia põhiväärtuseid ning rakendatakse neid oma õppekasvatustegevuses taktika õppetooli brigaadi-ja pataljoni, kompanii ning rühmagrupi tegevväelastest õpetava koosseisu hulgas.

töö eesmärk on anda ülevaade 2017-2019 aasta IKT testi tulemustest, et tuvastada, kas vaadeldava perioodi jooksul on e-kursuse läbinud ja testi sooritanute tulemused oluliselt muutunud testi ja teemade lõikes ning kas esineb erinevusi struktuuriüksuste vahel aasta lõikes. Töös püstitati järgmised uurimisküsimused:  Kas IKT-testi tulemused on võrreldavate perioodide jooksul oluliselt muutunud?  Kui edukalt on teemaplokid ja üksikküsimused vastatud?  Kas esineb olulisi erinevus IKT testi läbimise edukuses väeliikide, struktuuriüksuste ja struktuuride võrdluses?

Tegevväelase tunnistuse puhul on tegemist plastikkaardiga, mis väljastatakse tegevväelastele, kes on teenistuses Kaitseväes ja Kaitseliidus. Uurimistöös selgitatakse, mis on tegevväelase tunnistus, uurides selle funktsioone, õiguslikku regulatsiooni ja väljakujunenud praktikat teiste sõjaliste liitlaste relvajõudude nagu Ameerika Ühendriikide, Kanada, Norra, Poola, Saksamaa ja NATO üksuste isikutuvastuskaartide näitel, nende omavahelisi omadusi ja seonduvaid erisusi. Uurimistöö eesmärgiks on välja selgitada, kas tegevväelase tunnistus on leidnud kaitseväes eesmärgipärase ja otstarbeka rakenduse?

Viimastel aastatel on Tapa linnakus harjutatud nii tavaliste õppekogunemiste (edaspidi ÕK) kui ka välkkogunemiste ehk lisaõppekogunemiste (edaspidi LÕK) raames mitmeid kordi linnakusisest formeerimist. Süsteem on toimiv ja kitsaskohti on pidavalt parendatud. Vastavalt ohuteguritele ja ressurssidele on linnakusisene formeerimine brigaadi raamistikus võibolla kõige optimaalsem, kuid laiemas perspektiivis peame vajadusel valmis olema formeerima linnakust väljas. Seda eriti olukorras, kui on oht linnaku võimalikuks ründeks. Lähtume asjaolust, et formeerimisliinide ülesehitus ja varustuse väljastamise protsess jääb samaks nii linnakus kui väljaspool, siis oluliselt muutuvad väljaliigutamisega kasutatavad ressursid ja aeg. Uurimustöö eesmärgiks on välja selgitada õhutõrjepataljoni formeerimispunkti ressursside kasutamine üleminekul linnakusiseselt formeerimiselt linnakuvälisele formeerimisele.

2016. aastal kaitseväes läbi viidud valmiduskontrolli käigus tuvastati, et paljudel välivormidel puudub korrektne suurusnumbrite märgistus. Sellest lähtuvalt andis KV logistikaosakonna ülem välja juhised puuduste kõrvaldamiseks (KV logistikaosakonna ülem, nr J4-4.3-1.4/5353-1, 27.01.2016). Vastavalt juhistele, tuli välivormi jaki ja pükste sisemisele poolele kirjutada veekindla markeriga vormi suurusnumber juhul, kui markeerimissildilt polnud võimalik tuvastada vormielemendi suurust. Lisaks eelnevale tuli väljaõppega tegelevatel üksustel tagada vormi suurusnumbrite säilivuse pisteline kontroll. Käesoleva töö eesmärgiks on kirjeldada välivormi markeerimise ja tagastamise hetkeolukorda KüVJ.

Kaitseväes on loodud pataljonide koosseisu instruktorite ametikohad, kuhu saavad ajateenistuse lõpetanud nooremallohvitserid jääda tegevteenistusse. Instruktori ametikohtade loomine on hea võimalus luua täiendav värbamise meetod tegevteenistusse. Ühe aasta jooksul peavad nad tegema otsuse oma karjäärivaliku osas. Võimalus on valida ohvitseri karjäärimudel, allohvitseri karjäärimudel või teenistuse jätkamine Scoutspataljonis. Töö eesmärgiks on välja selgitada, mis motiveeris alustama teenistust ja kas soovitakse jätkata teenistust Kaitseväes ning kas valitakse ohvitseri või allohvitseri karjäärimudel?

Antud töö on fokuseeritud maaväele ja keskendub brigaadi staabi S3/7 vanemallohvitseri tegevustele brigaadi planeerimisprotsessis. Lisaks planeerimisele on vanemallohvitseril oluline roll ka lahingu juhtimises ja lahingukeskuse tagamises/töös hoidmises, ning paljudel juhtudel tuleb nii lahingukeskuse tagamist, kui planeerimisülesandeid täita paralleelselt, kuid töös keskendun ainult planeerimise osale ja vanemallohvitseri rollile selles. Töö teema on operatiivjaoskonna vanemallohvitseri roll brigaadi planeerimisprotsessis. Eesmärk on täpsustada vanemallohvitseri tegevusi brigaadi staabi otsuse vastuvõtmise protsessis.

Käesolev uurimistöö on kirjutatud Kaitseliidu Naiskodukaitse (KL NKK) vabatahtlike staabiassistentide funktsioonikirjelduse ja baaskursuse õppekava värskendamise vajaduse teemal. Uurimistöö eesmärgiks on hinnata 2014. aastal värskendatud staabiassistentide funktsioonikirjelduse ajakohasust ja baaskursuse õppekava sobivust staabiassistentide tänaste ülesannete täitmiseks ning tuvastada õppekavast võimalikud puuduolevad teemad.

Uurimisteema valiti kursusetöö kirjutaja asumisega uuele teenistuskohale, KiMKR veebliks, eesmärgiga teemavaliku uurimisega paremini mõista Kirde – Eesti operatsiooniruumi ning siduda see KL ülema, br-kin Ühtegi, uue visiooniga KL kaasamisega laiapindses riigikaitses. Uue visiooni järgi on eelpool nimetatud maa-alal ning Eesti üksustele antud ressurssidega, inim- ja tehnikakogumid, võimatu pidada täiemahulisi ründe- ja kaitseoperatsioone1, siis kursusetöös vaadeldavad ja analüüsitavad taktikalised ja operatsioonilised tegevused on püütud siduda tänapäevasesse konteksti kursusetöö kirjutaja teadvuses. Kursusetöös ei ole kajastatud tänapäeva tegureid, muutujaid ega vahendeid. Kursusetöö jääb ainult uurima 1944. aasta veebruar/aprill Narva lahingu ja seda mõjutavaid tegureid. Kursusetöö eesmärk: Tuvastada Punaarmee ning Saksa armee operatsioonilised õnnestumised ja ebaõnnestumised Narva lahingus 1944.veebruar/aprill.

Täna ei ole pataljoniveebli rolli ja tema ülesandeid Eesti kaitseväes põhjalikult uuritud. Ametikoht on küll loodud, kuid roll ja ülesanded on määratlemata ning kogu tegevus põhineb foorumi/koosoleku vestlustel, mistõttu võib teenistusse asuval pataljoniveeblil kaasneda mitmeti mõistetav arusaam oma teenistusest ja ametikohale loodavast ametijuhendist. Pataljoniveebel on pataljoni kõige kogenum allohvitser, kellele pataljoniülem saab toetuda, et täide viia pataljonile seatud ülesannet. Käesoleval hetkel puuduvad Eesti kaitseväel juhendid ja eeskirjad, mis sätestavad pataljoniveebli ülesannet ja rolli. Sellega kaasneb pataljoniülemale suur vastutus, kuidas see kogenud allohvitser enda kasuks tööle panna. Et pataljoniülem saaks oma veeblit rakendada maksimaalselt, on käesoleva uurimuse eesmärk välja uurida, mis rolli ja ülesandeid täidab ja peaks täitma pataljoniveebel täna Eesti kaitseväes. Lisaks on eesmärgiks ühtlustada arusaama pataljoniveebli ametikohast.

Kursusetöö teemaks valisin lühikeste väljalubade mõju uurimise, kuna iga-aastases kompleksuuringus, milles ajateenijad osalevad, on üheks kõige suuremaks murekohaks rahulolu vaba aja veetmisega (Talves & Truusa, 2017). Minu huvi oli teada saada, kas lühikesed väljaload võiksid seda rahulolematust leevendada. Teiseks huvitas mind pilootprojekti vedanud struktuuriüksuse väide, et lühikesed väljaload tõstavad oluliselt ajateenijate õpimotivatsiooni ja kolmandaks huvitas mu ülemaid see, kuidas lühikesed väljaload hakkavad mõjuma kaiteväelisele distsipliinile (Kalme, 2019). Uurimustöö eesmärgiks oli välja selgitada lühikeste väljalubade mõju 1.Jalaväebrigaadi Tapa linnaku ajateenijate vaba aja veetmisele, õpimotivatsioonile ja kaitseväelisele distsipliinile.

Jaoülemad on esmatasandi juhid, kes Eesti kaitseväes juhivad sõdureid. Nad on juhid, kes tegelevad igapäevaselt sõdurite kasvatamisega, arendamisega ja oma isikliku eeskujuga ning initsiatiiviga tekitavad oma alluvates soovi teha oma tööd hästi. Selleks, et nad oleksid pädevad ja suudaksid ka oma teadmisi edasi anda, peavad olema neil pedagoogilised (Ots, Kusnets, Nemvalts, & Villiko, 2006) ja juhtimisalased oskused. Nende oskuste baasteadmisi omandavad nad kursustel ja rakendada saavad nad neid juba oma igapäevases teenistuses. Sellest, kuidas värsked instruktorid igapäevaselt oma tööd teevad, sõltub ka meie reservväelaste motiveeritus, oskused ja tahe kriisi korral reageerida. Käesoleva töö eesmärk on kaardistada oskused ja teadmised, mida on vaja õpetada jalaväetaktika instruktori kursusel.

Sõjaväelise väljaõppe suurimaid probleeme Kaitseväes on tähendusrikkuse puudumine ehk, teadmisi ja oskusi õpetatakse ühe kaupa, neid seostamata otseselt põhiprobleemiga. See võib tekitada tänapäeva ajateenijates motivatsiooniprobleeme ning vastakaid arvamusi kogu süsteemi toimimise kohta. Töö eesmärk oli kasutada probleemikeskset õpidisaini sõduri baaskursuse eksami „liikumine lahinguväljal“ näitel. Töö lähtekoht oli eksami teemade käsitlemine õppetsüklis selliselt, et need oleksid vastavuses väljeõppe eeskirjaga kehtestatud väljaõppe põhimõtetega, mis põhinevad Merrilli juhendamise teoorial.

Kuna praeguseni pole eraldi keskendutud Eesti Vabariigi Sõjakooli traditsioonide uurimisele perioodil 1919-1940 siis käesoleva kursusetöö eesmärgiks on vaadelda kuidas suudeti sõdade vahelisel ajal luua ning viljeleda sõjaväelisi traditsioone. Kursusetöö eesmärgi täitmiseks püstitati järgmised uurimisküsimused: 1. Millised olid Sõjakooli kadettide ja aspirantide sõjaväelised traditsioonid? 2. Kuidas traditsioonid kujunesid ja kuidas neid kujundati? 3. Milline oli Sõjakooli kasvandike õppekorralduslik kasvatustöö?