Uurimistöö eesmärk: Anda ülevaade Vilno sõjakoolist, selle lõpetanud eesti ohvitseride arvust ning nende teenistusest. Analüüsida ohvitseride rolli Eesti rahvusväeosade loomisel, Vabadussõjas, Eesti sõjaväe arendamisel ja ohvitserkonna väljakujunemisel Teema valiku põhjendus: Vähesed teavad, et vähemalt 81 eesti meest lõpetasid alates 19. sajandi 2. poolest kuni Esimese maailmasõja alguseni Vilno sõjakooli, mis oli tolle aja sõjakoolidest populaarseim sõjaväeline õppeasutus eestlaste seas. Vaatamata omaaegsele populaarsusele ei ole Vilno sõjakooli ja selle eestlastest vilistlasi senises ajalookirjanduses kuigivõrd uuritud. Eesti rahvuslikus sõjaväes silmapaistvat karjääri teinud sõjandustegelased Johan Laidoner, Aleksander Tõnisson ja Ernst Põdder olid Vilno sõjakooli vilistlased. Samas on varju jäänud teised, vähem tuntumad Vilno sõjakooli vilistlased ning nende tegevus, panus ja roll Eesti sõjaväe loomisel ja traditsioonide välja kujunemisel. Vilno sõjakooli mõju on just …

Uurimistöö eesmärk: Magistritöö eesmärk on hinnata 2017. aastal kehtima hakanud automaatrelva baasõppe ainekava rakendamise tulemuslikkust instruktorite kogemuse põhjal. Selleks analüüsitakse ainekava tugevusi, rakendamisel kerkinud probleeme ning väljaõppe efektiivsust sõdurite ettevalmistamisel lahinglaskmisteks.

Uurimistöö eesmärk: Parendada pioneerialase info edastamist jalaväebrigaadi taseme lahingukäskudes 2JVBr näitel. Teema valiku põhjendus: Lahingukäskudes kajastatakse pioneerialast infot väga erinevalt. Edastatud info on tihti dubleeritud käsu erinevates osades, ei ole täielik või on üldistatud, andmata lugejale lisaväärtust. Süsteemsuse puudumise tõttu on raskendatud info vastuvõtmine, mis piiratud aja tingimustes põhjustab olulisi infokadusid.

Uurimistöö eesmärk: Tuvastada maa-ala kaitse ja liikuvkaitse edukust mõjutavad tegurid ja nendevahelised seosed jalaväebrigaadi kaitseoperatsioonis. Teema valiku põhjendus: Autor on Kagu- Eestis õppustel juhtinud nii rühma kui ka kompaniid ning staabiohvitserina analüüsinud antud piirkonnas nii keskkonda kui ka vastase tegevust. Häirivaks osutunud kaks asjaolu- pideva ja lineaarse lahinguvälja käsitlus tingimustes, kus see ei tundunud eesmärgipärane ning jalaväeüksus (ehk kõigis karakteristikutes madalamate näitajatega üksus) üritamas võidelda mehhaniseeritud väekoondise (ehk kõigis karakterisikutes kõrgemate näitajatega) väe vastu samalaadse modus operandi abil. Samas on autorit pannud mõtlema manööversõja põhimõtetest eelpool mainitu valguses asjaolud, et ühest küljest on EKV-s kuulda pidevat retoorikat manööversõja kohta, teisest küljest tehakse panuseid korrale, tsentraliseerimisele ja tulejõule.

Uurimistöö eesmärk: Magistritöö eesmärk on selgitada, millised võimalused on sõjaaja (SA) kompaniiülemal väljaõppe kvaliteedi tagamiseks, et saavutada väljaõppe eesmärgid lisaõppekogunemisel.

Uurimistöö eesmärk: kirjeldada kuidas Venemaa rakendas arusaama uut tüüpi sõjast Krimmi annekteerimisel 2014. aastal. Teema valiku põhjendus: NATO piiririigina on Eesti jaoks tähtis mõista seda, kuidas Venemaa näeb sõda 21. sajandil. Selleks ei piisa Venemaa teoreetikute teoste lugemisest, vaid tuleb aru saada, kuidas on tegutsetud viimastes sõjalistes konfliktides, et saaks hiljem järeldada, mida võidakse teha võimaliku konflikti korral Eesti vastu. Kuigi 2014. a lahvatanud sõjast Ukrainas on koostatud palju analüüse, on need jäänud pigem pinnapealseks ja üldiseks, minemata süvitsi Krimmis toimunud sündmustesse.

Uurimuse eesmärgiks on anda ülevaade Eesti Kaitseväe meditsiiniteenistuse loomisest, tegevusest ja kujunemisest Vabadussõjas ning arenemisest rahuajal aastani 1940. Peamiselt vaadeldakse sõjaaja struktuuride ja üksuste koosseisu, struktuuri ning tegevust mobilisatsiooni korral.

Uurimistöö eesmärk: Magistritöö eesmärk on anda ülevaade 2016. ja 2017. aastal ajateenistusest ennetähtaegselt väljalangemist mõjutanud peamistest psühholoogilistest teguritest. Teema valiku põhjendus: Igal aastal langeb ajateenistusest ennetähtaegselt välja ligikaudu 20 protsenti kutsealustest. See on tegur, mis kasutab riigi niigi piiratud ressursse ebaotstarbekalt. Ennetähtaegne väljalangemine võib olla osaliselt tingitud ka sellest, et Eesti Kaitsevägi kui organisatsioon ise ei ole muutunud korrelatsioonis ühiskonnas toimunud muutustega. Seetõttu oleks vaja tuvastada, kas psühholoogiliste tegurite tunnetamine ajateenistuses mõjutab, ja millisel määral, ennetähtaegset väljalangevust ajateenistusest (1JVBr, 2018).

Uurimistöö eesmärk: Magistritöö eesmärgiks on selgitada välja otsuse vastuvõtmise protsessi käigus mitme tegevusvariandi koostamise otstarbekus Eesti kaitseväe taktikalise taseme staabis

Uurimistöö eesmärk on kaardistada Varustusvalitsuse loomist ja organisatsioonilist arengut ajavahemikul 1918-1923 ning seletada toimunud muudatuste põhjuseid. Annotatsioon: Käesolev töö keskendub 1918-1940 aastal Sõjaministeeriumi koosseisus olnud Eesti sõjavägede tsentraalse logistilise toetuse tagamisega tegeleva Varustusvalitsuse kui organisatsiooni siseehituse arengule tema eksisteerimise viie esimese aasta jooksul.

Uurimistöö eesmärk: mõista PESCO võimalikke arenguid ning hinnata sellega seotud võimalike muudatuste tähendust ja mõju USA-Euroopa koostööle ning seeläbi Eestile. Annotatsioon: Käesolev uurimus käsitleb Euroopa Liidu ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat mõjutanud sisemisi ja väliseid tegureid ning asetab need transatlantilise julgeolekuarhitektuuri ja USAEuroopa Liidu suhete konteksti.