20. MaV PK

Töö eesmärk: Kaardistada akude käitlemise olukord ja teha ettepanekud parendusteks. Teema valiku põhjendus: Mobilisatsiooniladudes ladustatakse sõjaliseks otstarbeks Kaitseväe sõidukid, mida on vaja ladustamise käigus hooldada. Autori hinnangul vajab praegu kasutusel olev ladustatud sõidukite akumulaatorite seire süsteem parendamist. Annotatsioon: Lõputöö eesmärk on analüüsida ladustatud sõidukite akumulaatorite seire süsteemi ja tuvastada parendamist vajavad kohad hetkel kasutusel olevas süsteemis. Töö rõhk on suunatud akumulaatorite hoolduseks kuluva tööaja välja selgitamisele, akude käitleja ja infrasüsteemi toetamisele akude hoolduse läbiviimiseks ja elektroonilise akude jälgimissüsteemi rakendamise võimalustele EKV-s.

Uurimistöö eesmärk: on välja selgitada kuidas tuleks EKV kasutusel olevaid generaatoreid maastikul kasutada nii, et vastasel oleks soojuskaamerate abil generaatoreid võimalikult raske tuvastada Teema valiku põhjendus: Taktikaliselt on oluline, et üksus oleks võimalikult varjatud vastase üksuste eest ja generaatorit on vaja kasutada üksuse jätkusuutlikkuse tagamiseks elektrooniliste vahendite kasutusvajaduse tõttu. Soojuskiirgus võib reeta üksuse asukoha maastikul, sellest tulenevalt on oluline välja selgitada kuidas generaatori soojuskiirguse levimist vähendada või täielikult varjata, et leida optimaalne lahendus generaatori taktikaliseks kasutamiseks maastikul.

Uurimistöö eesmärk: Uurida, milline on riigikaitseõpetuse mõju õpilaste kaitsetahtele, et sellega luua põhi edasisteks uurimusteks ja riigikaitseõpetuse paremaks muutmisele Annotatsioon: Gümnaasiumis on õpilastel võimalus valida valikainena riigikaitseõpetus. Õppekavas eesmärk on, et õpilasel peaks suurenema kaitsetahe õppeaine läbimisel. Et mõista muutusi kaitsetahtes tuleb aru saada, mis on kaitsetahe ja seejärel mõõta, kas õppeaine seda ka muudab.

Teema valiku põhjendus: Õpingute katkestamine võib olla tõsiseks probleemiks nii üliõpilase kui ühiskonna jaoks, kuivõrd see vähendab üliõpilase võimalusi tööturul ja ühiskonna vaatenurgas on tegemist ressursside raiskamisega. Kõrgkoolist väljalangevusel võib olla palju põhjuseid, mida aga Kaitseväe Akadeemia puhul ei ole uuritud Uurimistöö eesmärk: selgitada välja peamised õpingute katkestamise põhjused Kaitseväe Akadeemias.

Uurimistöö eesmärk: eesmärgiks on arhiividokumentide põhjal anda süstemaatiline ülevaade Lahingukoolist aastatel 1936 – 1940, et mõista Lahingukooli ülesannet ja kohta Eesti riigikaitses ning kuidas erines Lahingukool eelnevatest Kaitseväe õppeasutustest. Annotatsioon: alates 1928. aasta reformidega seoses lõpetati ajateenijate koolitamine Allohvitseride koolis. Lahingukool, mille idee kasvas välja õppetsentrumitest ja kaadri lahingtehnilisest kursusest, loodi 1. septembril 1936. Lahingukooli ülesandeks oli Kaitseväe kaadri sõjalise kasvatuse süvendamine, erialaste oskuste ja teadmiste arendamine. Lisaks oli Lahingukooli ülesandeks uute relvade ja taktika katsetamine ning saadud kogemuste levitamine Kaitseväes.

Uurimistöö eesmärk: konstrueerida lasust initsieeritava lüliti käepärastest vahenditest Annotatsioon: isetehtud lõhkeseadmed on nüüdisaegsete konfliktide lahutamatu osa tänu nende lihtsale ehitusele ja käepärastele komponentidele. Lasust initsieeritav lüliti on isetehtud lõhkeseadme üks komponente. See annab võimaluse initsieerida laenguid distantsilt. Lüliti koosneb kahest metallplaadist, mis on omavahel isoleeritud ja lasu tagajärjel kokku deformeerudes sulgevad vooluringi. Vooluringi sulgedes käivitab patarei elektridetonaatori ja detonaator initsieerib põhilaengu. Korrektselt valmistatud lüliti on töökindel ja ohutuse paigaldaja jaoks saab tagada takistuse korduvate mõõtmistega.

Uurimistöö eesmärk: uurimistöö eesmärk on leida lahendus Scoutspataljoni soomuskompanii (edaspidi SoKo) ettenähtud varustushulkade paigutuseks veovahenditele kompanii näitel. Lisaväärtusena kajastab autor enda töös kitsaskohti mis tekkisid ja pakub välja enda poolsed lahendused, et tõhustada SoKo LaTet

Uurimistöö eesmärk: Välja selgitada, milliseid luurevajadusi oleks MÕS võimeline JVKo kaitses täitma ning millise võimega selline MÕS olema peaks. Teema valiku põhjendus: Luure on tegevus, mille peaülesandeks on hankida luureandmeid, et ette näha vastase kavatsusi, öeldes mida, kuidas, millal, kus ja milliste jõududega vastane teeb.1 Eesti Kaitseväes on autorile teadaolevalt jalaväepataljoni (edaspidi JVP) S2 sektsioonid soetanud mehitamata õhusõidukid (edaspidi MÕS), mille kasutamine ei ole päris täpselt kaardistatud. Jalaväekompaniides (edaspidi JVKo) ei ole MÕS tabelvarustuses ja selle kohta eraldi väljaõpet ei ole. Soetades ja kaardistades mehitamata õhusõidukid, mis on võimelised JVKo tasemel üksuste luurevajadusi täitma, tekiks JVKo-le uus luurevahend, mida kasutada autonoomselt või kombineeritult jalastunud üksusega ja seeläbi suurendada luurevõimet.

Uurimistöö eesmärk: Uurimistöö eesmärk on välja selgitada, millist mõju suudetakse avaldada multirootor tsiviil UAVle jao käsitulirelvadega. 1) Mis distantsilt on UAV-de mõjutamine efektiivne erinevate käsitulirelvadega? 2) Milliseid tehnilisi iseärasusi tuleb arvesse võtta UAV (õhusihtmärgi) laskmisel? 3) Milliseid käsitulirelvi või muid vahendeid oleks juurde vaja, et droone mõjutada?

Uurimistöö eesmärk: On välja selgitada petteradarite paigutus õhutõrje radari Giraffe AMB kaitseks. Annotatsioon: Õhutõrje radar Giraffe AMB on iseseisvalt väga haavatav radarivastastele rakettidele. Et radari eluiga tõsta, algatati „Raiku“ projekt, mille raames uuritakse, kui kaugele ja kuhu võiks paigutada petteradarid radarist.

Uurimistöö eesmärk: Tuvastada, millisel määral mehitamata õhusõiduk, kui luurevahendi kaasamine, muudaks sihtmärgi tuvastamis protsessi ja tuletellimise taotluse koostamise efektiivsemaks. Teema valiku põhjendus: Varasemalt koostatud Kõrgema Sõjakooli lõputöödes on uuritud teoreetiliselt nii tsiviil- kui ka militaar otstarbeliste MÕS-de kasutamise otstarbekust jalaväekompanii tasemel ja leiti, et UAV-de kasutamine aitaks luuretegevusele kaasa. Kuid uurimata on MÕS-de rakendatavus erinevates lahinguliikides. Meil on olemas MÕS-d, kuid kuidas neid rakendada ja tõsta nende kasutamise efektiivsust erinevates lahinguliikides? Mille alusel ja millest lähtuvalt ning kuidas toimub MÕS-idega sihtmärkide tuvastamine?

Uurimistöö eesmärk: Selgitada välja tsiviilotstarbelist drooni tuvastamisvõimekus erinevatel maastikutüüpitel ja kõrgustel talvistes ilmastikutingimustes. Kuidas saavad suurtükiväe pataljoni (edaspidi STVP) allüksused moondamise teel tsiviildrooni tegevust takistada ning kuidas on üksus kõige vähemal määral tuvastatav.

Uurimistöö eesmärk: võrrelda lähi-infrapuna- (near-infrared, NIR-) spektri valgusallikate tehnilisi näitajaid ja nende suunatavust käepäraste vahenditega, et leida neist sobivaimad öiseks lahingutuvastuseks (combat identification, CID). Selleks uurib autor valgusallikate koostalitust valgusvõimendiga AN/PVS-14.

Uurimistöö eesmärgiks on leida, kuidas lahingukäsu formaat ja personaalne otsustusstiil mõjutavad reservrühmaülema otsuste langetamise kiirust ja tõhusust taktikalistel harjutustel. Annotatsioon: Antud lõputöös toon välja missugused otsustusstiilid on reservrühmaülematel ja kui tõhusad on valitud isikud lahendama taktikalisi olukordi läbi audiovisuaalsete stsenaariumite. Uuring teostati 2018/2019 RRÜBKA näitel.

Uurimistöö eesmärk: selgitada välja, millised on situatsioonitaju, teenistushuvide ja enesetõhususe erinevused kadettide, aspirantide ja ajateenijatest reakoosseisu vahel. Annotatsioon: Lõputöö uurib enesetõhususe, situatsioonitaju ja teenistushuvide erinevusi kadettide, aspirantide ja ajateenijatest reakooseisu vahel. Töö teoreetilises osas antakse ülevaade enesetõhususest, situatsioonitajust ning teenistushuvidest.

Uurimistöö eesmärk: Uurimistöö eesmärgiks on kaardistada reservrühmaülemate kursusel kasutatud reservrühmaülemate juhioskuste arendamise meetodeid ning uurida kuidas reservrühmaülemad tajuvad nende meetodite mõju enda juhioskuste arengule. Kaardistatud tulemused annavad meile võimaluse hinnata antud tegevuste efektiivsust just Eesti Kaitseväe reservarmee juhtide arendamise kontekstis „Sõjaväeliste juhtide arendusprogrammi 2016-2020“ raames.

Teema valiku põhjendus: Scoutspataljon oli mehitatud kuni 2017. aastani täielikult kaadrikaitseväelastega. Aastal 2017 alustati Scoutspataljoni soomusmanöövri võime arendamisega, mis tähendas ka uut struktuuri, mida ei ole võimalik täielikult mehitada tegevväelastega. Erandkorras täidavad sõdurite ametikohti ajateenijad, keda juhivad tegevväelastest jaoülemad. Antud kooslus on Eesti Kaitseväes unikaalne: ajateenistusesse asuvatel ajateenijatel ei ole võimalik omandada seersandi auastet. Varem ei ole uuritud sellist ajateenijate ja tegevväelaste koosluse motivatsiooni ja enesetõhususe seoseid. Uurimistöö eesmärk: välja selgitada teenistusmotivatsiooni ja militaarse enesetõhususe seosed Scoutspataljoni tegevväelaste ja ajateenijate vahel.

Uurimistöö eesmärk: On välja selgitada uue haldusjuhtimise ja valitsus-kui-tervik põhimõtete rakendumist Eesti Piirivalve reorganiseerimisele Annotatsioon: Ekspertintervjuude tulemusena läbi viidud analüüsi tulemusena leidis autor, et enamustes välja toodud punktides oli näha valitsus-kui-tervik põhimõtete rakendumisi. Kuna eelnevalt tehtud uurimustööd, ei ole põhjalikumalt kajastanud valitsus-kui-tervik põhimõtete rakendumist protsessi algusperioodil, siis tulenes sellest ka uurimisprobleem.

Reservohvitseride ja kaitsetahte võtmes tähendab see seda, et positiivsed hoiakud riiki ja riigikaitsesse ning kaitsetahet saab vaadelda kui olulisi ennustajaid mis annavad aluse oletada, kuidas see grupp võiks muu hulgas ka kriisisituatsioonidel tegutseda. Uurimistöö eesmärk: Autor seadnud oma töö eesmärgiks kirjeldada reservohvitseride riigikaitsega seotud hoiakuid ning nende arusaamist riigikaitsest. Annotatsioon (töö lühike tutvustus): Lõputöös uuritakse, milline on reservohvitseride riigikaitsetahe ning neid mõjutavad tegurid.

Uurimistöö eesmärk: Käesoleva töö eesmärk on analüüsida 1941. aasta lahinguid Eestis puudutavaid ajaloo materjale ning tuua välja relvakokkupõrgete toimumise asukohad võimalikult täpselt nagu ka kirjeldada geograafiliste elementide rakendamist lahingutegevuses. Annotatsioon: Lõputöös uuritakse, kuidas lahingutegevuse käigus kasutati taktikalisel tasemel maastiku elemente. Töös tuuakse välja ning kaardistatakse erinevaid sündmusi aastast 1941 ning kaardianalüüsi teel tehakse järeldusi maastiku elementide mõju ning kasutuse kohta. Fookus on Eesti maismaal.

Uurimistöö eesmärk: Uurimistöö eesmärgiks on välja selgitada erinevad seosed isiksuseomaduste ja soorituse ning vaimsete võimete ja soorituse vahel. Annotatsioon: Lõputöö uurib isiksuseomaduste ja vaimsete võimete seoseid sooritusega militaarses keskkonnas. Töö teoreetiline osa annab ülevaate isiksusest, Suurest Viisikust, vaimsetest võimetest ja sooritusest ning nende omavahelistest seostest.

Uurimistöö eesmärk: Lõputöö eesmärgiks on välja selgitada, kuidas erineb Suurtükiväepataljoni ajateenijate ettekujutus tajutavast rühmaülema eestvedamisstiilist ning selle seosest ajateenijate motivatsiooniga. Annotatsioon: Töös käsitletakse Podsakoffi eestvedamisstiile ning enesemääratlemise teooriat. Töös mõõdeti, kuidas hindavad ajateenijad oma tulevaste rühmaülemate eestvedamisstiili enne ajateenistust ning peale seitset nädalat. Lisaks mõõdeti mõlemal korral ajateenijate motivatsiooni.

Uurimistöö eesmärk: Käesoleva töö eesmärk on välja selgitada õpihoiakute ja motivatsiooni vahelised seosed ning uurida nende muutumist ajas. Annotatsioon: antud töös käsitletakse enesemääratlemise teooriat ning tuuakse välja näiteid ka mujal maailmas läbi viidud uuringutest. Kuna ajateenija väljaõppe seisukohast on olulised nii motivatsioon kui ka õpihoiakud ning nende muutumine ajas, siis antud uurimustöös uuris autor ajateenijate motivatsiooni ja õpihoiakute vahelisi seoseid ja nende ajas muutumise aspekte.

Uurimustöö eesmärk: Uurimistöö eesmärgiks on uurida, mis kaitseväe instruktorite meelest mõjutab neid õpetamismeetodi valikul ning kuidas rakendatakse väljeõppe põhimõtteid. Annotatsioon: Lõputöös uuritakse, mida peavad instruktorid enda jaoks õppemeetodi valikul mõjutajateks ning kuidas instruktorid rakendavad väljaõppe eeskirjas välja toodud põhimõtteid. Suurtükiväepataljoni instruktoritega viiakse läbi poolstruktureeritud intervjuud ning transkribeeritud intervjuusid analüüsitakse neljas astmes.

Lõputöö eesmärk on välja selgitada operatiiv-taktikalise tasandi juhtide arusaam laiapindsest riigikaitsest, kaardistada koostöö kogemused erinevate organisatsioonide vahel laiapindse koostöö kontekstis ja selgitada välja, kui efektiivne on saadud kogemuste rakendamine edasises tegevuses.

Uurimistöö eesmärk: selgitada, kuidas mõjutab rotatsioon töö rahulolu ning motivatsiooni vanemallohvitseride hulgas enne, vahetult pärast ning rotatsiooni tsükli keskel. Annotatsioon: Eesti Kaitseväe vanemallohvitserid roteeruvad keskmiselt iga kolme kuni viie aasta järel uuele ametikohale, mis võib tuua kaasa languse motivatsioonis ja rahulolus. Eesmärgiga vältida eelmainitu langust, tuleb kõigepealt kirjeldada motivatsiooni ja rahulolu tasemeid erinevates rotatsiooni etappides

Uurimustöö eesmärk: on välja selgitada kui palju lähevad kokku ülemate hinnang hinnatavate enda hinnangutega Annotatsioon: Lõputöö uurib isiksuseomaduse küsitluse põhjal reakooseisu, jaoülemate ja aspirantide hinnangut ja ülema hinnangut alluva kohta. Töö teoreetiline töö annab ülevaate isiksusest, suur viisiku omaduste kohta ja mina-tema kokkulangevuse kohta. Töö teises osas on kirjeldatud uuringu protsessi, instrumendi kirjeldust ja valimit. Kolmandas osas on ülevaade tulemustest, analüüsist ja järeldustest