11. MaV KAK

AK pikendatud kuni 25.05.2027. Uurimistöö eesmärk: Magistritöö eesmärk on anda analüütiline ülevaade sissepiiratud regulaarväe üksuste ja vaenlase poolt hõivatud territooriumil tegutsevate irregulaarjõudude varustamisest ajalooliste näidete põhjal.

AK pikendatud kuni 25.05.2027. Uurimistöö eesmärk: Töö eesmärk on töötada välja Kaitseväe taktikaliste üksuste välielektrivõrkude karakteristikute registreerimiseks sobilik mõõtmisskeem ja -protseduur ning seda kasutades määrata brigaadi staabi elektrienergia kulu sõjaaega imiteerivas keskkonnas.

Teema valiku põhjendus: Sõjaväeliste juhtide arendusprogramm 2014 – 2022 sätestab lisaks Kaitseväe juhtimispõhimõtete väljatöötamisele ka sõjaväeliste ülemate funktsioonikirjelduste ja kompetentsimudelite väljatöötamise. Senini ei ole aga valminud ühtegi kompetentsimudelit, on vaid osalised funktsioonianalüüsi ja -kirjelduse projektid. Reservrühmaülemale vajalike kompetentside tuvastamine on oluline, et tagada reservrühmaülema kandidaatide kompetentside põhine valik ja edasises teenistuses arendamine. Uurimistöö eesmärk: Magistritöö eesmärk on tuvastada kompetentsid, mida reservrühmaülem peaks omama, et täita temale püstitatud ülesandeid

Uurimistöö eesmärk: Analüüsida Eesti riigikaitse laia käsituse mittesõjalist dokumentatsiooni, et selgitada välja riigi teoreetiline valmisolek toimetulekuks temavastaste võimalike mittesõjaliste ohtude avaldumisega poliitilisel ja ühiskondlikul tasandil. Selleks vaadeldakse töös vastavas dokumentatsioonis sisalduvaid julgeolekut ja riigikaitset kujundavaid poliitilisi aluseid ja strateegiaid, lähtudes 1924, 1934, 1939, 1940–1941, 1941–1944 ja 1944–1956 aastate sündmusi käsitlevast ajalooliste kogemuste juhtumiuuringust. Annotatsioon: Muutunud julgeolekuolukorrast lähtuvalt on Eestis koostatud riigikaitse arengukava 2013-2022, kus kitsalt sõjaliselt kaitselt on üle mindud riigikaitse laiale käsitusele. Eesti riigikaitse lai käsitus on loodud selleks, et saavutada valmisolek riigi vastu suunatud mõjutustegevuse, agressiooni ja sõjalise rünnaku tõrjumiseks. Eesti on lähiajaloos pidanud vastu seisma riigivastasele mõjutustegevusele, agressioonile ja sõjalisele rünnakule. Need …

Teema valiku põhjendus: NATO piiririigina on heidutus Eesti jaoks igapäevaselt aktuaalne teema, kuid KVÜÕA-s koostatud uurimistöödes on sellele väga vähe tähelepanu pööratud. Samas on heidutuse teoreetilised alused püsinud muutumatuna ajast, mil valitsevaks arusaamaks sõjast oli riikidevaheline konflikt tava- või tuumarelvadega. Klassikaline heidutusteooria ei käsitle mittesõjalisi mõjutusvahendeid. Samas on eelkõige Ukraina konfliktiga seoses järjest enam kõlapinda saanud termin hübriidsõda, milles kasutatakse laialdaselt just mittesõjalisi vahendeid sõjaliste ja poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Taoline tegutsemine sõja ja rahu piiril mõjutab otseselt ka Eesti julgeolekut. Teisalt annab hübriidsõja iseloomu tundmine ka Eestile võimaluse rakendada täiendavaid meetmeid oma heidutuspositsiooni tugevdamiseks. 4 Uurimistöö eesmärk: Käesolev töö uurib, mil moel saab hübriidkonflikti tingimustes rakendada heidutust. Töö eesmärgiks on tuua välja mille poolest erineb heidut…

Uurimistöö eesmärk: Töötada välja funktsionaalse treeningu programm, mis aitaks parendada ajateenijate füüsilist vormi ja arendaks lahingutegevuseks vajalikke võimeid, ning leida võimalusi selle lõimimiseks üksuste õppetsüklisse. Annotatsioon: Sõduri kehalise ettevalmistuse eesmärgiks on taktikalises olukorras tegutsemiseks vajalike füüsiliste võimete ning liigutusoskuste arendamine. Kehtivas kaitseväekohuslaste kehalise kasvatuse programmis puudub kindel lahingutegevusele orienteeritud treeningukava. Antud uurimuse raames töötati välja funktsionaalse treeningu programm, mis võimaldab parendada ajateenijate füüsilist vormi ja arendab lahingutegevuseks vajalikke võimeid. Programmi koostamiseks esialgu tuvastati võimalikud piirangud funktsionaalse treeningu läbiviimiseks Kaitseväe üksustes.