4. MeV PK

AK pikendatud kuni 12.04.2027. Teema valiku põhjendus: teema on aktuaalne kuna Eesti mereväes toimub lekketõrje õpe 2016. aasta seisuga kuivades laeva ruumides määratud kohtadele toestuste ehitamisega. Olemasolevad väljaõppekavad on loodud väljaõppe läbiviimiseks eelnevalt nimetatud keskkonnas. Lekketõrje praktika reaalsemate tingimuste loomiseks on projekteeritud lekketõrje matkeseade, mis valmib 2017. aastal. Treeningvahendis on võimalik kontrollitud tingimustes reaalsemate avariiolukordade tekitamine. Uue õppekeskkonna kasutusele võtmisega tekib vajadus kehtivat väljaõppe korraldust analüüsida ning vajadusel täiendada. Uurimistöö eesmärk: Uurimistöö eesmärk on välja selgitada seni kasutatud väljaõppe kitsaskohad ning luua soovitusi väljaõppe korraldusse, et sobitada lekketõrje matkeseadme kasutamine Eesti mereväe väljaõppe protsessidesse

Teema valiku põhjendus: Kõrgemas Sõjakoolis on kadettidele autori arvates üheks suurimaks rollifiguuriks kursusülem. Kuna kursuseülem on kadettidele niivõrd tähtsal kohal, võib tema eestvedamisstiilidest sõltuda alluvate motiveeritus ja tahe. Lisaks võib kadett kui tulevane ohvitser ja ülem võtta omaks kursuseülemale omaseid eestvedamise alaseid harjumusi. Seetõttu valis autor lõputöö teemaks „Pragmaatiline eestvedamisstiil Kõrgema Sõjakooli kursuseülemate näitel“, et uurida, kuidas Kõrgema Sõjakooli kursuseülemate eestvedamisstiilid mõjutavad kadettide soovitud väljundeid. Uurimistöö eesmärk: Uurimistöö eesmärgiks on välja selgitada pragmaatiliste eestvedamisstiilide seosed soovitud väljunditega. Lisaks on uurimistöös kasutatava küsitluse üheks alaeesmärgiks pragmaatilise eestvedamise mõõtmisvahendi koostamine

Uurimistöö eesmärk: Uurimistöö eesmärgiks on selgitada Mereväe töötajate tööga rahulolu, töölt lahkumiskavatsust ja nende seost juhtide eestvedamiskäitumisega. Annotatsioon: 10 lauset töö põhisõnumist Lõputöö keskendub perpsektiivsele ja pragmaatiliselt eestvedamisele, tööga rahulolule ja lahkumiskavatsusele Mereväes. Töö teoreetilises osas antakse ülevaade perspektiivsest ja pragmaatilisest eestvedamisest ja nende sarnasustest ja erinevustest ning tutvustades lähemalt Podsakoffi ja kolleegide eestvedamismudelit. Lisaks vaadeldakse tööga rahulolu ja 4 lahkumiskavatsuse teoreetilisi käsitlusi. Töö teine osa koosneb empiirilisest uuringust, kus kirjeldatakse uurimismeetodit, protseduuri, valimit ning analüüsitakse ankeetküsimustikest saadud andmeid. Analüüsi käigus leiti, et ilmnesid seosed Mereväes töötajate inimeste ja perpsektiivse eestvedamise ja tööga rahulolu, pragmaatilise eestvedamise ja tööga rahulolu, lahkumiskavatsuse ja üldise tööga rahulolu ja eestvedamise ja …

Teema valiku põhjendus: Autor valis antud teema mitmel põhjusel. Esiteks tulenevalt sellest, et tema andmetel ei ole varasemalt „Metsavenna käsiraamatut“ ja sellel kirjeldatud rakendusi ja nende teostatavust uuritud. Teiseks, et tuua KVÜÕA lõputööde teemade hulka eksperimentaal-sõjaajaloolised uurimistööd ja nende võimalikus lõputöödena. Kolmandaks lakoonilised ja aegumatud tõed: „Kes ei õpi minevikus tehtud vigadest, kordab neid tulevikus“ ja „Tänane meresõda on homne maasõda“. Uurimistöö eesmärk: Käesoleva töö eesmärk on kontrollida katsete abil, kas A. Käärmanni „Metsavenna käsiraamatus“ kirja pandud rakendused töötavad ning on reaalsuses teostatavad, millised on kitsaskohad ja pakkuda välja omapoolseid lahendusi kitsaskohtadele.

Uurimistöö eesmärk: anda ülevaade Krasnaja Gorka operatsioonist, üksuste tegevusest selle vältel ja analüüsida millised olid peamised ebaõnnestumise põhjused Annotatsioon: Krasnaja Gorka operatsioon oli 13. oktoober – 9. november 1919. aastal Nõukogude Venemaa vastu toimunud sõjaline operatsioon millest võtsid osa Eesti ja Suurbritannia. Krasnaja Gorka operatsiooni eesmärgiks oli antud merekindlus vallutada ja kasutada seal olevaid suurtükke Kroonlinnas paiknenud Punaarmee Balti laevastiku hävitamiseks. Eesti ja Suurbritannia kandsid operatsiooni vältel märgatavalt väiksemaid kaotuseid võrreldes Punaarmeega, kuid sellest hoolimata jäi eesmärk saavutamata. Operatsiooni ebaõnnestumise põhjuseks oli puudulik planeerimine, nõrk kaudtule osakaal ja halb logistiline toetus.

Uurimistöö eesmärk: Uurimustöö eesmärgiks on võrrelda erinevaid alternatiivseid mehitamata allveesõidukeid ning anda mereväele soovitusi tõhusamate allveesõidukite osas. Annotatsioon: Mehitamata allveesõidukeid arendatakse pidevalt, et nendega saaks tõhusamalt ja kiiremini meremiine identifitseerida ja hävitada. Antud töö on ülesehitatud selliselt, et anda ülevaade miinisõjast, tutvustada lugejale maailmas enim kasutusel olevaid mehitamata allveesõidukeid ning luua teoreetiline ülevaade mehitamata allveesõidukite taktikalis-tehnilistest näitajatest. Autor analüüsib koostöös ekspertidega praegu kasutusel olevat meremiinide identifitseerimis- ja hävitussüsteemi Seafox erinevaid taktikalis-tehnilisi andmeid, et järelduste baasilt soovitada Eesti Mereväele tõhusamaid kaugjuhitavaid allveesõidukeid.