18. PK

AK pikendatud kuni 16.03.2027. Teema valiku põhjendus: Alates 2015. aastast tegeletakse Eesti Kaitseväes senise automaatrelva väljaõppe kaasajastamisega. Kaitseväe peastaabi väljaõppeosakonna juurde loodud laskeväljaõppe arendamise töögrupp on võtnud aluseks 2014. aastal Kõrgemas Sõjakoolis (KSK) kaitstud lõputöös leitud olulised ja kriitilised oskused, mis on laskurile vajalikud lahinglaskmistel efektiivselt hakkama saamiseks1 . Uut automaatrelva baasõppe ainekava ja õppematerjale on testitud 2. Jalaväebrigaadi Kuperjanovi jalaväepataljonis (JVP) ning Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste (KVÜÕA) Lahingukooli (LK) vanemallohvitseride põhikursusel (VAPK). Lahinglaskmisteks valmisoleku testi läbimise tulemused tõusid 40%. Oluliselt paranes ohutult relvaga ümber käimine ning tegutsemiskiirus lahinguväljal.2 Et leida jalaväe jao olulised ja kriitilised oskused, mis on vajalikud jao lahinglaskmiseks, peab lisaks automaatrelva väljaõppe kaasajastamisele sama tegema ka meeskonnarelva…

AK pikendatud kuni 27.02.2027. Uurimistöö eesmärk: Antud töö eesmärgiks on selgitada välja tankitõrjemeeskonnale lahingukõlbulikkuse saavutamiseks vajalikud väljaõppealased nõudmised võimaldades tagada maksimaalne valmisolek lahingsituatsiooniks. Annotatsioon: Käesolev uurimus annab ülevaate EKV-s ja Rootsi armees tankitõrje granaadiheitja väljaõppes omandavatest teadmistest ja oskustes, ning selgitab välja kas antud teadmised ja oskused on piisavad, et tagada tankitõrjepaari maksimaalne valmisolek lahingsituatsiooniks. Eesmärgi saavutamiseks andsid ekspertgrupi liikmed omapoolse hinnangu EKV ja Rootsi armee tankitõrje granaadiheitja väljaõppes omandavatele teadmistele ja oskustele. Lisana toodi välja väljaõppes tuvastatud puudujäägid. Puudujääkide kõrvaldamiseks tegi autor omapoolsed ettepanekud granaadiheituri erialakursuse parandamiseks.

AK pikendatud kuni 16.05.2027. Uurimistöö eesmärk: Käesoleva töö eesmärk on selgitada, millised muudatused kajastuvad 2015. ja 2016. aasta LTTNAK temaatilistes plaanides võrreldes õppekavas sätestatuga ning mis on muudatuste põhjuseks. Annotatsioon: Tänane Eesti kaitsevägi on suunanud oma uuendused erinevatesse väljaõppe dokumentidesse, kui õppekavade arendamiseni pole veel jõutud. Selleks, et väljaõppe oleks eesmärgipärane ja tänapäevane peaksid olema ka õppekavad kaasajastatud. Kehtiv LTTNAK õppekava on aastast 2006 ning autor uuris, kui palju ja millises mahus ühtib LTTNAK õppekava 2015.a ja 2016.a temaatiliste plaanidega. Antud tööl saab eristada kahte valimit. Üheks on temaatilised plaanid ja teine valim on intervjuu LTTNAK läbiviijaga.

AK pikendatud kuni 03.05.2027. Uurimistöö eesmärk: töö eesmärk on uurida tankitõrjeraketikompleksi MILAN 2 kasutamise võimalusi rühma suuruse väikeüksuse relvastuses hajutatud lahingutegevuse tingimustes kompanii koosseisus.

AK pikendatud kuni 23.05.2027. Teema valiku põhjendus: Väljaõppe ainemahtude vähendamine on autori kogemuste põhjal aktuaalne, sellest tulenevalt tekkis huvi, mis põhjustel mahtusid vähendatakse. Lisaks arvab autor, et mahu vähendamine on pioneerialast väljaõpet takistav asjaolu ning tuleks välja selgitada, millised on mahu vähendamise põhjused ja kas SAT mudeli etappe järgides saab neid põhjuseid vähendada. Uurimistöö eesmärk: Uurimistöö eesmärgiks on anda analüüsiv ülevaade kergejalaväekompanii kavandamise dokumentidega määratud pioneerialase väljaõppe protsessi läbiviimist takistavate asjaolude iseloomust ja põhjustest SAT mudeli läbiviimise etapi tegevuste põhjal.

AK pikendatud kuni 25.05.2027. Uurimistöö eesmärk: Antud uurimistöö eesmärk on kaardistada Staabi- ja Tagalakompaniile püstitatud nõudmised ja võimekus neid täita, vastavalt ekspertgrupi hinnangule ning vajadusel pakkuda välja lahendused probleemide lahendamiseks

Uurimistöö eesmärk: Lõputöö eesmärgiks on uurida välismissioonil osalenutelt, milline on olnud nende ettevalmistus surmajuhtumiga hakkamasaamiseks, millist abi pakuti, mis olid selle toimivad osad ning mida võiks analoogsetes olukordades tulevikus edasi arendada.

AK pikendatud kuni 19.03.2027. Uurimistöö eesmärk: Uurimistöö eesmärk on tuvastada optimaalsed standardiseeritud ehitusmaterjalid välikindlustuste rajamiseks. Annotatsioon: Lõputöös selgitatakse välja millised on optimaalsed standardiseeritud ehitusmaterjalid välikindlustuste rajamiseks. Töös kirjeldatakse jalaväepataljoni masinate veovõimet erinevate standardiseeritud ehitusmaterjalide transpordil ning jalaväepataljoni välikindlustamiseks vajamineva materjali kulu. Arvutustegevuste tulemusena koostatakse seosed ehitusmaterjalide transpordi ning nende kuluga välikindlustuste rajamisel, arvestades lisaks välikindlustuste rajamisele kuluvat aega. Eelnimetatust tulenevalt selguvad ehitusmaterjalid, mida on optimaalne kasutada välikindlustustöödel

AK pikendatud kuni 17.03.2027. Teema valiku põhjendus: Antud uurimisteema käsitlemise põhjuseks on praegune olukord EKVs, kus puudub põhjalik maastiku analüüs Eesti territooriumil kaugmaa tankitõrje kasutusvõimaluste kohta. Töö autor leidis, et antud teema vajab uurimist, et lihtsustada tulevikus tankitõrje üksuste ülemate tööd. Uurimistöö eesmärk: Käesoleva töö eesmärgiks on eelnevalt JCATS süsteemis mõõdetud alade mõõtmine maastikul ning leida erinevused ja tulemuste põhjal teha soovitusi muutuste tegemiseks Eesti Kaitseväes tankitõrje relvastuses ning leida kas ArcGIS kõrgusandmeid saab kasutada otsenähtavuse määratlemiseks

AK pikendatud kuni 01.03.2027. Teema valiku põhjendus: Käesoleva lõputöö koostamise hetkeks ei ole olemas laiemat ülevaadet sellest, kui suured on olnud kogukulutused uue relvasüsteemi hankeks ning samuti kasutamises väljaõppes. Selleks, et tulevikus oleks võimalik teostada kulude analüüse, eesmärgiga optimeerida kulutusi ja planeerida eelarveid efektiivsemalt, on vajalik kaardistada lahingumasinate CV9035 kuluartiklid ja ka võimalusel fikseerida kulutused, mis nende artiklite all tehtud on. Kuluartiklite kindlaksmääramine võimaldab planeerida tulevasi kulutusi, tuvastada kitsaskohad, kus on võimalik kulusid optimeerida ja tuvastada riskid, mis võivad rahalisi väljaminekuid oluliselt suurendada. Andmebaaside olemasolu, mis hõlmavad endas seadmete rahalisi näitajaid, võimaldab teha elutsükli kulude analüüsi ehk Life Operation Costs Analysis. Uurimistöö eesmärk: käesoleva lõputöö eesmärk on koostada esialgne tabel, mille põhjal on edaspidi võimalik välja selgitada lahingumas…

AK pikendatud kuni 15.05.2027. Teema valiku põhjendus: Lähtuvalt protokollitud suurtükiväe (edaspidi STV) laskmiste dokumentatsioonist väliõppustel Siil, Tornaado ja Turmtuli, autori varasemast kogemusest ja suurtükiväepataljoni (edaspidi STVP) tõstatatud probleemist, ei jõua STV tuleüksused ootamatu sihtmärgi ründamise korral kasutades raadiokõnelusi enamasti normatiivaegadesse. Põhjuseid, miks normatiivaegadesse ei jõuta, ei ole varasemalt uuritud, seega on teema käsitlemine oluline ning töö tulem omab praktilist väärtust STVP tuletegevuse kiiruse efektiivsemaks muutmisel, kui ka edasistel uuringutel, mis puudutavad efektiivsuse tõstmise vajadust ja võimalusi. Uurimistöö eesmärk: Välja selgitada, millised protseduurid pärsivad suurtükiväepataljoni ajanormatiivi täitmist ootamatu sihtmärgi ründamise korral ja katsete tulemuste analüüsi põhjal teha ettepanekud suurtükiväepataljonile protseduuride muutmiseks, et kiirendada tuletegevuse protsessi.

AK pikendatud kuni 24.05.2027. Teema valiku põhjendus: uurimistöö teema sai valitud, sest autoril tekkis huvi sadamakaitse vastu. Roomassaare sadama piirkond on oluline Saaremaa mõistes, kuna seal asuvad lähestikku sadam ja lennuväli, mis on vastasele vajalikud objektid, et tuua saarele tehnikat ja üksusi. Samas, ei ole teadaolevalt kunagi tehtud sellele piirkonnale reaalset ohuhinnangut, mistõttu alahinnatakse selle tänast väärtust. Sellest kujuneski autoril uurimisprobleem. Uurimistööga antakse hinnang ohule ja kaitse vajadustele, mis tõstatab esile uued või unustatud probleemid Eesti Kaitseväes ja Kaitseliidus. Uurimistöö eesmärk: käesoleva uurimistöö eesmärk on uurida sadamakaitseks vajalikke nõudeid, koostada sadamakaitseplaan, lähtudes olemasolevatest nõuetest ning vastase ohuhinnangust Kuressaares asuva Roomassaare poolsaarele ja tuua välja kitsaskohad, järeldused ning teha ettepanekuid antud kitsaskohtade kõrvaldamiseks

Teema valiku põhjendus: Piiratud väljaõpe aeg tingib olukorra, kus kaitseväelastel on vähe kogemusi lahingu pidamisel pimedas (Lepik, 2003: 32). Vähene varustuse hulk (vt lisa 1) nõuab efektiivset vahendite jaotust oma üksuse siseselt olenevalt määratud ülesandest. Selleks, et kasutada ära vahendeid vastavalt ülesandele, tuleb teada vahendite võimekust ning kasutamise võimalusi pimedal ajal. Hetkel puudub kaardistatud ülevaade sellest (EKV e-õppe portaal, 13.05.2017), kuidas mõjutavad pimedust leevendavad vahendid tuletegevuse täpsust. Uurimistöö eesmärk: Välja selgitada milline on pimedas kasutatavate abivahendite mõju jao suuruse üksuse tuletegevuse täpsusele

Teema valiku põhjendus: Eesti Kaitseväel puudub hetkel kaugmaa tankitõrje relvastus. Major Tõnis Metjeri magistritöös „Kaugmaa tankitõrje vajadus ja arenguvõimalused Eesti Kaitseväes“ JCATS simulatsiooniprogrammi abil teostatud maastikuanalüüs Kirde-Eestis on andnud lähtepunkti sobilike alade mõõtmiseks, kuid esmased analüüsitulemused kaardirakenduses ArcGIS näitavad, et saadud tulemused simulatsiooniprogrammis JCATS ei ole piisavalt detailsed lõplike järelduste tegemiseks. IT-vahendite, sealhulgas GIS-i, kasutamine aitaks säästa planeerimisele ja luurele kuluvat aega. Täna neid vahendeid töös esitatud kujul ei kasutata. Uurimistöö eesmärk: Töö eesmärk on kaardirakenduse ArcGIS abil leida kaugmaa tankitõrjeks sobilikud positsioonid Ida-Virumaal, lähtudes relvasüsteemist SPIKE-LR.

Uurimistöö eesmärk: välja selgitada isevalmistatud suundantenni suunavõimendustegurid ja võimendus, kasutades tsiviilraadiojaama ning võrrelda saadud tulemusi valmistajapoolse standardantenniga. Annotatsioon: Eesti Kaitsevägi kasutab taktikalisel tasandil tsiviilkäibest hangitud raadiojaamasid, mis kiirgavad igas suunas võrdselt. Samuti on sidekaugused tavaliselt suured, mistõttu kasutatakse raadiojaamadel maksimaalseid väljundvõimsusi. See ei ole aga jätkusuutlik, sest suureneb vajadus akude laadimiseks ning ollakse vastase sideluurele kergemini avastatavad. Uurimistöös valmistati alternatiivsidevahendina ise suundantenn, uuriti tema kiirgusdiagrammi ning võrreldi seda tootjapoolse monopoolantenniga

Uurimistöö eesmärk: Käesoleva töö eesmärgiks on välja selgitada, milline on aega teenivate sõdurite teenistusmotivatsioon ning selle seosed nende õpihoiakutega. Annotatsioon: Eesti Kaitseväes ei ole eelnevalt uuritud ajateenijate teenistusmotivatsiooni ja õpihoiakute seoseid. Hetkelise seisuga ei ole seega kindlalt teada, kas ajateenijate teenistusmotivatsioon on seotud nende õpihoiakutega ja millisel määral. Töös selgitatakse välja kas ja kuidas mõjutab teenistusmotivatsiooni ajateenijate õpihoiakuid. Uuringu läbiviimiseks kasutatakse rahvusvaheliselt tunnustatud Likerti skaalal põhinevat ankeetküsitlust, mis sisaldab valikvastustega küsimusi. Andmete analüüsimisel kasutati t-testi ja korrelatsioonanalüüsi. Uuringu tulemustest selgus, et ajateenijad on pigem sisemiselt motiveeritud ja sügava õpihoiakuga.

Teema valiku põhjendus: Teema on seotud uurimisprojektiga „Sõjaväeliste juhtide arendusprogramm“. Juhtide väljaõppe ühtlustamisel on juhiomaduste määratlemise kõrval oluliseks osaks ka ühtsete pädevusmudelite välja töötamine ja kehtestamine. Kuna jaoülemate väljaõpe võib väeosade lõikes erineda ja sellest tingitult võib juhtimissooritus kannatada teiste üksustega koostööd tehes. Uurimistöö eesmärk: Uurimistöö eesmärk on välja selgitada ajateenijast jaoülemale vajalikud kompetentsid, mille alusel oleks võimalik välja töödata ajateenijast jaoülema pädevusmudel. Pädevusmudelit oleks võimalik rakendada ajateenijatest jaoülemate õpetamise ja arendamise planeerimisele ning juhtimissoorituse edukuse hindamisel

Teema valiku põhjendus: Eesti Kaitseväes (edaspidi EKV) peab väljaõpet läbi viima vastavalt Kaitseväe juhataja poolt kinnitatud õppekavadele. Praegu kehtiv ja Kaitseväe juhataja poolt kinnitatud reservrühmaülemate baaskursus ajateenijatele õppekava on tänaseks pea kaheksa aastat vana. Selle aja jooksul on EKV läbinud suuri muudatusi: arenenud on liitlassuhted (nt riigid, kellega tehakse koostööd välisoperatsioonidel, liitlased, kes paiknevad Eesti riigi territooriumil), pidevalt on täiendatud üksuste relvastust ja varustust. Tekkinud on küsimus, kas kõige selle varjus ei unusta EKV ära ühte olulist lüli meie reservarmees – reservrühmaülemat, kelle otsustest ja suutlikkusest sõltub suures pildis EKV edukus sõjaajal. Uurimistöö eesmärk: Lõputöö eesmärk on välja selgitada, kui suures mahus järgitakse praegu kehtivat RRÜBKA õppekava

Teema valiku põhjendus: Eesti kaitseväel ei ole kasutada luuresatelliite ning satelliitpiltide ostmine liitlastelt võib olla väga kulukas. Aerofotosid saame teha vaid enda territooriumi kohal ja neid tehakse harva. Lisaks takistab pilvine ilm nähtava valguse lainepikkustel pildistamist. Hetkel puudub standardiseeritud ja jätkusuutlik huvialade monitoorimise süsteem. Selline süsteem võiks võimaldada sõjaväelises taristus toimunud muutuste, suurte väeüksuste ümberpaiknemise ja oluliste maastiku muutuste avastamist. Euroopa Kosmoseagentuuri Sentinel satelliidid teevad Eesti aladest keskmiselt 2-3 optilist ja 4 radaripilti nädalas, mis võimaldab avastada muutuseid keskkonnas suhteliselt hea ajalise lahutusega. Ligipääs nendele piltidele on tasuta. Uurimistöö eesmärk: selgitada välja satelliitide Sentinel-1 ja Sentinel-2 kujutiste aegridade kasutamise võimalused luureteabe kogumiseks.

Teema valiku põhjendus: Kuna tulevases teenistuses mängib suurt rolli alluvate motiveerimine, oli autori jaoks oluline viia end kurssi tänapäevaste motivatsioonikäsitlustega, mida saab rakendada igapäevateenistuses eesmärgiga viia läbi kvaliteetset väljaõpet ja hoida alluvate motivatsiooni. Kuna kaitseväes üldiselt on lähtutud baasvajaduste teooriates, mis tänapäevaste teooriate valguses ei pea enam täielikult paika, on oluline tutvustada tänapäevaseid lähenemisi motivatsioonile ja selle raames uurida, kuivõrd motiveeritud on kadetid oma ülesandeid täites, ning kuidas see motivatsioon muutub. Uurimistöö eesmärk: Käesoleva töö eesmärk on uurida, milline on kadettide motivatsioon ning seda mõjutavad tegurid. Uurimismeetodiks valis autor empiirilise uurimuse, kus kontrollitakse hüpoteese läbi andmeanalüüsi. Uuringu läbiviimiseks kasutatakse ankeetküsitlust, mis sisaldab nii valikvastustega kui ka avatud küsimusi.

Teema valiku põhjendus: Teadaolevalt ei ole Eesti Kaitseväes varem motivatsiooni enesemääratlemise teooriast lähtuvalt uuritud. Enesemääratlemise teooria mõtestab lahti, kuidas tekitada ning hoida sisemist motivatsiooni (Deci & Ryan, 2000a). Sisemise motivatsiooni ajel tegutsevad sõdurid on õppivõimelisemad ning tahavad uusi teadmisi omandada enda sisemisest huvist ja tahtest. Uurimistöö eesmärk: Käesoleva töö eesmärk on uurida, milline on ajateenijate motivatsioon erinevates allüksustes. Uuritakse, milline on ajateenijate motivatsioon nende teenistuse algul ja milline sõduri baaskursuse järel. Samuti analüüsitakse erinevate motivaatorite rolli erinevates allüksustes ja erinevatel ajahetkedel.

Teema valiku põhjendus: Hetkel puuduvad Eesti Kaitseväes vahendid, et välja selgitada sobivaid tankitõrje relvade alasi juba planeerimise faasis. Planeerimiseks kasutatavate vananenud paberkaartide tõttu, on maastiku analüüsiks saadavad andmed ebapiisava täpsusega, mis nõuab eelnevat maastiku luuret. Detailsemaks analüüsivõimaluseks oleks kasutada ArcGIS’i uuendatud alusandmetega, kuid hetkel puuduvad teadmised maastiku elementide mõjust tankitõrje relvadele. Käesolevas uurimistöös keskendutakse tankitõrje positsioonide määratlemiseks sobiva ArcGIS meetodi ja andmestiku analüüsile. Uurimistöö eesmärk: : Käesolevas uurimistöö eesmärgiks on välja selgitada tankitõrje positsioonide määratlemise võimalused kasutades selleks ArcGIS’i ja andmestiku analüüsi.

Teema valiku põhjendus: Eesti kaitseväes on tähtsal kohal ülesandekeskne juhtimine. Kuid selleks, et seda juhtimisstiili edukalt rakendada, peavad otsuseid valmis vastu võtma kõikide tasemete juhid ja seda koheselt (Eesti kaisteväe maaväe lahingutegevuse alused, 2010, lk 63). Selleks, et juht võtaks kiirelt vastu olukorrast tingitud õigeid otsuseid, on neil vaja kogemusi erinevate probleemide lahendamises. Sõjalised juhid, erinevalt paljudest, ei saa alati oma oskusi reaalses olukorras arendada, mida võimaldavad ainult kriisiolukorrad ja sõjad, kuid siiski peavad olema valmis vastu võtma otsuseid nii sõjalistes kui ka mittesõjalistes olukordades. Selle tõttu peavad selle eriala esindajad oma oskusi lihvima harjutustel, õppustel ja simulatsioonidel, mis omakorda nõuavad palju ressursse, ja mille puudumisel pole otstarbekas või isegi võimalik neid läbi mängida (Schmitt, 1996, lk iv). Seega on alternatiivne meetod selleks juhtimispõhised otsustamismängud (edaspidi JPOM), mille…

Teema valiku põhjendus: rotatsiooni süsteem on peavalu paljudele tegevväelastele. Rotatsioon on lõhkunud perekondi nii füüsiliselt kui ka vaimselt, kuid on vajalik silmaringi arendamiseks ning seda eriti ohvitserile. Kuna seda ei ole peaaegu üldse uuritud, otsustas töö autor seda uurida. Uurimistöö eesmärk: selgitada, milline on erineval ajahetkel töörahulolu ja motivatsiooni tase ohvitseride hulgas rotatsiooni suhtes.

Uurimistöö eesmärk: Töö eesmärgiks on kaardistada senised üksustes toimivad RRÜ juhtimisalaste oskuste arendamise praktikad, et hiljem tekiks võimalus hinnata sõjaväeliste juhtide arendusprogrammi raames erinevate lähenemiste efektiivsust ning teha ettepanekuid ühtlustamiseks. Annotatsioon: Eesti Kaitseväes (edaspidi EKV) reservrühmaülemate arendamine ajateenistuses koosneb nooremallohvitseri kursusest (edaspidi NAK) RRÜBKA kursusest ning edasisest teenistuspraktikast. Piiratud ajaga peavad rahuaja ülemad suutma luua koostöötava, sõjaaja (edaspidi SA) nõuetele vastava üksuse ning reservrühmaülema. Hetkel puudub aga ühtne tegevuskava ja lähenemine, kuidas RRÜ-de vahetud ülemad peaksid nende juhtimisalaseid oskuseid arendama. Antud töös uuriti RRÜ-de rolli juhtimisalaste oskuste arendamisel Kalevi 4 ja Viru Jalaväepataljoni näitel. Analüüsi tulemustest selgus, et RRÜ-te roll on vastavalt RA ülemate suunistele arendada enda juhtimisalaseid oskuseid. RRÜ-de ülesanneteks aren…

Teema valiku põhjendus: Eesti kaitseväes kasutatavad antennid on omaduste poolest sarnased ning ei loo võimalust suunata elektromagnetlaineid. Uurimistöö eesmärk: Välja selgitada isevalmistatud Yagi-Uda antenni elektrivälja suunaparameetrid võimsusel 1 W ja sagedusel 141,013 MHz. Annotatsioon: Eesti Kaitsevägi vajab paremaid lahendusi sidevõimekuse efektiivsemaks muutmisel. Yagi-Uda antenni uuriti eesmärgiga laiendada teadmisi võimalike antennilahenduste efektiivsuse osas.

Teema valiku põhjendus: Eesti Kaitseväe põhijõu moodustavad reservüksused, mis komplekteeritakse peamiselt ajateenistuses sõjaväelise baashariduse omandanud meestest. Võttes arvesse ajateenistuse ajalist piiratust ning tegevväelastest instruktorite vähesust, seisavad tegevväelastest rühmaülemad ja rühmavanemad iga väljaõppe tsükli alguses vastamisi keerulise ülesandega. Üheteistkümne kuuga peavad nad suutma luua üksuse, mis oleks võimeline kodumaad kaitsma. Kuna töö autorit ootab peagi ees sarnane ülesanne, tekkis tal põhjendatud huvi juhioskuste arendamise vastu. Uurimistöö eesmärk: Antud uurimistöö eesmärgiks on välja selgitada Suurtükiväepataljonis ja Logistikapataljonis kasutatavad ajateenijatest jaoülemate juhioskuste arendamise põhimõtted. Uurimuses keskendub autor tegevväelastest rühmaülemate ja rühmavanemate toetusele ning nende poolt kasutatavatele meetoditele.

Teema valiku põhjendus: Uurimistöö „Ajateenijast jaoülema pädevused“ on osa „Sõjaväeliste juhtide arendusprogramm 2016-2022“ uurimisprojektist (edaspidi arendusprogramm). Hetkel puudub kirjeldus pädevustest, mis oleksid ajateenijast jaoülemale (edaspidi jaoülem) vajalikud tema tööülesannete edukaks täitmiseks. Uurimistöö eesmärk: Uurimustöö eesmärk on välja selgitada jaoülemale efektiivseks töösoorituseks vajalikud pädevused. Töö tulemusena kaardistatakse ajateenijate ja kadettide hinnangul jaoülemate eestvedamise funktsiooni täitmiseks kõige olulisemad pädevused, võttes aluseks Lomingeri 67 standardpädevust. Saadud tulemused annavad ühe alustest tulevikus arendusprogrammi raames ajateenijast jaoülema pädevusmudeli loomiseks. Samuti on vajalikke pädevusi teades arendada jaoülema pädevusi jaoülema enda ja rühmaülema koostööl.

Teema valiku põhjendus: Selleks, et olla igapäevateenistuses parem juht, tuleb arendada oma alluvaid ja iseennast. Käesoleval ajal puudub Eesti Kaitseväes terviklik süsteem juhtimisalaste oskuste arendamiseks, kuigi selleks on vajadus olemas. Autor valis teema, mõistmaks, kuidas toimub juhtimisalaste oskuste arendamine väeosades praegu. Lisaks on antud lõputöö osa projektist “Sõjaväeliste juhtide arendusprogramm 2016 – 20201 “ Uurimistöö eesmärk: Uurimistöö eesmärgiks on kaardistada senine Kalevi ja Viru jalaväepataljonide RRÜ arendamise praktika, et tekiks võimalus hilisemalt erinevate lähenemiste efektiivsust hinnata ning parandusettepanekuid teha.

Teema valiku põhjendus: 2016. aastal viidi läbi tagasisideuuring KVÜÕA põhikursuse lõpetanute seas, kes olid olnud teenistuses ühe aasta. Uuriti kuidas KVÜÕA valmistas neid ette teenistusse asumiseks. Pooled vastanutest leidsid, et KVÜÕA ei ole andnud neile piisavat ettevalmistust teenistuses hakkamasaamiseks. (Kütt 2016: 5) Käesoleva lõputöö autor soovis arendada antud teemat edasi ning keskenduda KVÜÕA maaväe põhikursuse lõpetanute hakkamasaamisele taktikalises väljaõppes. Seejuures soovis autor oma tööga aidata kaasa võimalikule taktikalise väljaõppe edasisele arendamisele. Taktikalise väljaõppe arendamiseks on seejuures vaja koguda tagasisidet väljaõppe läbinute ja ka nende ülemate käest. Uurimistöö probleemide aktuaalsuse kinnitamiseks koguti infot Viru, Kuperjanovi ja Kalevi jalaväepataljonide või õppesektsioonide ülematelt, mis aitas täpsustada uurimistöö fookust ning keskenduda aspektidele, mis võiks olla rühmaülematel taktikaliste oskuste puudujäägid. Uurimistöö…