17. põhikursus

Lõputöö põhjal selgitati välja, kuidas mõistavad 1.JVBr pataljoni- ja kompaniiülemad ÜKJ. Ohvitseride poolt antud vastuste põhjal analüüsiti, kust on saadud oma senised teadmised ÜKJst, kuidas seda tõlgendatakse ja kuivõrd rakendatakse igapäevases teenistuses. Lisaks tuuakse välja ettepanekud ÜKJ ühtse mõistmise tõstmiseks ohvitseride seas. Autor vaatleb antud hinnangute põhjal, kuidas mõistavad erinevat ohvitseri sõjaväelise väljaõppe astet omavad ülemad ülesandekeskset juhtimist ja kas antud hinnangute vahel esineb olulisi erisusi ning seoseid. Kõik töös väljatoodud analüüsi tulemused on esitatud üldistatud kujul. Uurimuse tulemusel selgus, et ohvitserid hindavad oma teadmisi ÜKJ osas valdavalt headeks, kuid jäid ÜKJ lahtimõtestamisel piiritletuks. Lisaks esines erinevate haridusastmete lõikes erisusi nii seniste teadmiste igapäevases kasutamises, kui ka hinnangutes ÜKJ otstarbekuse osas nii reserv- kui tegevväelastest koosnevates üksustes.

Antud lõputöö põhieesmärk on välja selgitada, kas ÜFTiga vaadeldavaid üldfüüsilisi võimeid oleks võimalik arendada efektiivsemalt, kui võtta kasutusele tavapärastest erinevaid treeningsüsteeme, et saavutada parem sõdurite funktsionaalne kehaline võimekus lahinguülesande täitmiseks. Eesmärgi saavutamiseks rakendati CrossFiti treeninguprogrammi sõduri kehalises kasvatuses, nende üldise füüsilise võimekuse parema ja efektiivsema arendamise eesmärgil.

Uurimistöö eesmärgiks on mõõta raadiojaam Harris RF-5800V-MP sagedushüplemise algoritmi QUICKLOOK 1A taluvuspiiri segamise suhtes nii kõne- kui andmeedastuses. Sidepidamisvõimekus on kriitilise tähtsusega iga relvajõu jaoks. Seni pole aga uuritud Eesti Kaitseväes kasutatavate raadiojaamade elektroonilise kaitse võimekust. Viimase aja konfliktid on näidanud, et elektrooniline võitlus on tänapäevase sõjatandri üks osa. Seetõttu tuleks võimaliku konflikti puhkemise korral olla valmis, et sidepidamist võidakse takistada või segada. Autor uurib antud töös praktiliste katsete abil millist mõju avaldab segamine sidevõrgule, mis on loodud Eesti Kaitseväes kasutusel olevate raadiojaamade vahel.

Uurimistöö eesmärk on välja selgitada, kas ja millisel määral ajateenijate väljaõppega igapäevaselt kokkupuutuvad tegevväelased annavad sõduritele edasi teadmisi lahingutegevusest talvistes tingimustes, seda nii planeeritult kui omal initsiatiivil. Ühtlasi uurida, millised on konkreetsed põhjused, kui väljaõpet läbi ei viida. Talvine aastaaeg on Eesti kliima lahutamatuks osaks. Sellest tulenevalt tekkis töö autoril huvi, kas ja millisel määral lahingutegevuse eripärasid talvistes tingimustes ajateenijate väljaõppes käsitletakse. Uurimustöö eesmärgi saavutamiseks küsitles autor Viru ja Kuperjanovi JVP-de jalaväekompaniide tegevväelasi, kes 2015. a. jalaväeallüksuse kursuse raames isiklikult ajateenijatele väljaõpet läbi viisid. Töö esimeses osas antakse ülevaade Eesti klimaatilistest tingimustest, sealhulgas keskmiste talvede olemusest ning esitatakse hinnangud, milliseks Eesti talved 21. sajandi lõpuks kliima soojenemise tagajärjel muutuda võivad. Teises peatükis kajastatakse la…

Uurimistöö eesmärk on töötada välja meetod 81 mm miinipilduja tuleefektiivsuse uurimiseks. Sõja ja rahuajal on oluline teada kaudtulerelvade võimekust. Kaudtulerelvade kildmiinide efektiivsus võib olla väga erinev, see võib olla tingitud keskkonnast, miini ballistilistest näitajatest, hoiustamisest. Autor proovib oma töös välja töötada meetodi 81 mm miinipilduja kildmiini tuleefektiivsuse uurimiseks.

Uurimistöö eesmärk on uurida inimesekeskse juhtimise mõistmist ja arusaama, et aidata kaasa inimesekeskse juhtimise mõtestamisele ja defineerimisele EKVs. Kaitseväes on kehtestatud inimesekeskne juhtimine. Samas puudub inimesekesksel juhtimisel üheselt mõistetav definitsioon, mille tõttu on inimeste arusaam sellest erinev. Inimesekeskse juhtimise defineerimine paneb aluse ühtsete arusaamade tekkimisele. See annab võimaluse õpetada inimesekeskset juhtimist ühtsetel alustel, mis viib inimeste teadmised sellest samale tasemele. Töö on jagatud kolmeks osaks. Esimeses osas antakse teoreetiline ülevaade juhtimise olemusest ning kirjeldatakse inimese rolli ja seisundi muutumist ajas erinevate organisatsiooni juhtimisteooriate valguses. Uurimistöö teises osas on esitatud metoodiline pool, kus kirjeldatakse uuringu valimit, ankeeti ja uuringu läbiviimise protseduuri. Uurimistöö kolmandas peatükis tuuakse välja uuringu tulemused ja järeldused ning antakse autori poolsesoovitused edasise…

Uurimistöö eesmärk on, analüüsides mehhaniseeritud üksuste võimalikke ülesandeid ja toetudes teiste riikide analoogsete üksuste struktuuridele, modelleerida jalaväerühma struktuur Eesti Kaitseväele soetatud CV9035 kasutamiseks konventsionaalses lahingutegevuses. Mehhaniseeritud üksus on ohverdanud kergema jalaväe paindlikkuse ja selle arvelt suurenendanud soomuskaitset, tulejõudu ja mobiilsust, et võimaldada efektiivsem koostöö tankiüksustega. Antakse ülevaade üksuse võimekustest ja võimalikest ülesannetest. Autor võrdleb liitlaste analoogseid struktuure, et luua lähtuvalt ülesandest struktuur Eesti CV9035 rühmale. Kirjeldatakse modelleeritud struktuuri võimekust tõenäolise vastasega võitlemisel, rõhutades vajadusel kriitilisi tugevusi ja nõrkusi. Ühtlasi tuuakse välja vajalikud võimekused kõrgemalt üksuselt, et tagada rühma tegutsemisvabadus ja ülesande täitmine.

Uurimistöö eesmärk on tuvastada, kirjeldada ning prioritiseerida õhutõrje raketimeeskonna otsustusmängude koostamise aluseks olevaid lahingutegevusega kaasnevaid probleemsituatsioone rännakul, et parendada õhutõrje raketimeeskonna ülemate väljaõpet Eesti Kaitseväes. Töö lõpptulemusena on tuvastatud, kirjeldatud ja prioritiseeritud probleemsituatsioonid, mida RakMsk võib kohata rännakul lahingutegevuse käigus. Saadud tulemusi on võimalik kasutada õhutõrje raketimeeskonna spetsiifiliste taktikaliste otsustusmängude koostamiseks, samuti ka õhutõrje raketimeeskonna ülemate probleemipõhise väljaõppe disainimiseks. Loodud instrumente on võimalik kasutada väljaõppe tõhustamiseks Kaitseväes laiemalt.

Uurimistöö eesmärk on välja selgitada kadettide õpihoiakud ja tegurid, mis mõjutavad kadettide endi hinnangul nende õppimist. Tulemustes selgus, et kadetid on pigem sügava õpihoiakuga ning seda läbivalt kõigil kolmelõppeaastal. Antud töö põhjal selgus, et aja planeerimine ja organiseerimine on oluliseks sügava õpihoiaku kujunemisel. Peamisteks soodustavateks teguriteks on kadettide arvates hea palk,elamistingimused ehk siis tasuta heade tingimustega elamine Tartu kesklinnas. Takistavateks teguriteks peavad kadetid kohustuslikke õppekavaväliseid tegevusi, mis on kohati iseseisva õppe ajal. Samuti on kadetid välja toonud halvasti planeeritud õppetöö ülesehituse ehk korraga on vaja suur maht materjale läbi töötada. Edasiste uuringutega võiks mõõta juba kaardistatud kadettide õpihoiakuid, et jälgida nende muutumist ajaliselt. Kas õpihoiakud muutuvad pigem pindmiseks või on jätkuvalt sügavad.

Uurimistöö eesmärk on anda hinnang väljatöötatud automaatrelva ainekava õppeprotsessile tunnivaatluste alusel. Käesolev uurimistöö annab hinnangu õppeprotsessile, mis viidi läbi koostatud automaatrelva ainekava alusel. Lõpptulemuseni jõudmiseks võrreldi koostatud ainekava kehtiva Kaitseväe ja Kaitseliidu LVÕE ning SBK õppekavaga. Lisaks teostati tunnivaatlused kõikidele koostatud ainekava relvaõppetundidele ja laskeharjutustele. Samuti intervjueeriti vaadeldava rühma õppureid, saamaks tagasisidet automaatrelva tundidele ja instruktoritele, ning õppetsükli lõppedes ka instruktoritega, saamaks tagasisidet kogu ainekava kohta.

Lõputöö eesmärgiks on võrrelda õppekavasid ja õpetatavat tervikuna ning tuvastada erinevused ja sarnasused. Selgitamaks välja kuivõrd ühtlustatud on ajateenijate ja Kaitseliidu vabatahtlike baasväljaõpe. Õppekava on plaan, mille järgi toimub väljaõpe ning mille alusel õpitakse. Hästi koostatud õppekava on aluseks ka kvaliteetsele väljaõppele. Õppekava puhul on oluline seda pidevalt uuendada ning arendada. Kaitsevägi ja Kaitseliit on samuti pidevalt arenevad organisatsioonid, lisaks tehnika ja varustuse uuenemisel on oluline osa väljaõppel. Õppekavad Kaitseväes ja Kaitseliidus on koostatud 2003. aastal ja 2009. aastal. Tulenevalt sellest on vajalik mõlema institutsiooni õppekava võrrelda, et veenduda kas õppetöö toimub ühtsetel alustel, mis loob eeldused ühtsete tegutsemispõhimõtete rakendamisele nii Kaitseväes kui Kaitseliidus ning võimaldab teha koostööd ja mõista üksteist erinevates olukordades.

Töö eesmärgiks on välja selgitada, millised on ajateenijate ootused rühma taseme juhtidele Staabi- ja Sidepataljonis. Tulemuseks on konkreetsed omadused ja oskused, mille arendamisele saab tulevikus nii KVÜÕAs kui ka tegevväelaste täiendõppes rohkem rõhku panna, mis suuremas pildis tagab meile kvaliteetsemad ja paremad rühma taseme juhid. Samuti on võimalik selle töö abil parandada juhiomaduste hindamissüsteemi (KVÜÕA) ning kasutada saadud tulemit tegevväelaste hindamisvestluste läbiviimisel.

Uurimuse eesmärk on uurida personali rahulolu üksustes, mida ootab ees rahuaja paiknemiskoha muutus, leida personali rahulolu kõige rohkem mõjutavad faktorid ning tuginedes üksuste ülemate kogemusele, leida parimaid praktikaid nende muutustega toimetulekuks

Käesoleva uurimustöö eesmärgiks on välja selgitada kas kadetid kellel on madalamad juhiomadused langevad koolist suurema tõenäosusega välja, kui need kadetid, kellel on kõrgemad juhiomadused.

Käesoleva lõputöö eesmärgiks on selgitada välja erinevate Eesti Kaitseväes kasutatavate relvaõlide kuluefektiivsust ning võrrelda neid omavahel.

Käeoleva uurimustöö eesmärk on anda ülevaade laiatarbe patareidest ja akupatareidest ning võrrelda nende omadusi ja piiranguid kasutamaks neid kaitseväes. Lisaks sellele on eesmärk anda ülevaade, millistesse tingimustesse erinevad patareide ja akupatareide tehnoloogiad paremini sobivad ning kas oleks mõistlik kasutada patareide asemel akupatareisid. Lisaks sellele soovib autor anda ülevaate erinevate tehnoloogiate võimalikust maksumusest.

Töö eesmärgiks on analüüsida ülesandekeskse juhtimisfilosoofia rakendumist täielikult tegevväelastest komplekteeritud Scoutspataljoni ja ajateenistusel põhineva Kuperjanovi JVP võrdlusena.

Kaardistada lõputööde järjepidevuse hetkeolukorda ning teha ettepanekud lõputööde paremaks rakendatavuseks tulevikus.

välja selgitada, millisel määral pööratakse tähelepanu hindamisel tegevväelase väärtuste ühtivusele Eesti Kaitseväe põhiväärtustega

Töö eesmärk on uurida, milline on 2015nda aasta Pioneeripataljoni ajateenijate hoiak õppekavaväliste tegevuste suhtes

Välja selgitada aatomkihtsadestamise mõju Galil-AR gaasikolvi puhastamisele ning leida selleks vastav nanokile

Käesoleva lõputöö eesmärk on välja selgitada, milliseid võtmepädevusi arendatakse KVÜÕAs reaalainete õppes ja milline võib olla antud protsessi edaspidine areng.

Analüüsida Microsoft Visio tasuta alternatiive sideskeemide koostamisel ja leida neist sobiv Eesti Kaitseväes sideskeemide koostamiseks. Teha ettepanek praeguse tarkvaraga jätkamiseks või vabavaralise alternatiivi kasutuselevõtuks

Kummigraanulist sihtmärgi sobivus automaatrelvadele.

Lõputöö eesmärk on uurida praeguste EKV mot JVKo-de talvist varustust ja analüüsida, millist varustust oleks vaja lisaks liikumiseks talvistes tingimustes (erivarustus ja eritehnika). Varustuse välja selgitamine on oluline, sest praegusel hetkel ei ole konkreetset kohustuslikku erivarustust mot JVKo-s sõjapidamiseks talvel. See on vajalik, et mot JVKo oleks võimeline teostama liikumist või manöövrit talvistes oludes

Töö eesmärgiks on välja selgitada poolrombantenni suuna karakteristikud erinevatel sagedustel, võimsusel 10W, masti kõrgusega 5m, kasutades raadiojaama Harris RF-5800V-MP.

Uurimistöö eesmärk on välja selgitada, milliseid juhiomadusi ajateenijad peavad olulisteks oma ülematel