Lõputööd 2007

Inimsusevastaste kuritegude kõige äärmuslikum vorm - genotsiid ehk rahvuslike, etniliste, rassiliste või usuliste üksuste sihipärane ja massiline hävitamine – on ajaloo kõigil perioodidel, eriti tähelepanuväärsel moel aga 20. sajandil põhjustanud kannatusi miljonitele inimestele. Viimastel aastakümnetel on rahvusvahelises õiguses ja riikidevahelises poliitikas üha rohkem tähelepanu pööratud inimõiguste rikkumisele ja inimsusevastastele kuritegudele ning massimõrvade toimepanekuga seotud inimesed jõuavad viimaks kohtu alla. Genotsiidi uurijad on hakanud nägema massimõrvade juhtumites kindlat mustrit, mis võimaldab üsna üldsõnalist genotsiidi mõistet konkretiseerida. Teisalt on lähiminevikust näiteid selle kohta, kuidas erinevatel poliitilistel põhjustel on püütud genotsiidi tunnustega kuritegusid näidata avalikkuse ees teises valguses. Eesti missiooniüksuste osalemine erinevatel rahutagamisoperatsioonidel, näiteks endise Jugoslaavia aladel (BosniaHertsegoviina, Kosovo), kus…

Uurimistöö eesmärk: uurida, kas praegused aktuaalsed konfliktid demokraatliku Euroopa ja islamistliku Lähis-Ida vahel on mineviku pärand; uurida, mis pingestab kahe tsivilisatsiooni omavahelist läbisaamist tänases Euroopas ning missugused võimalused on kahe tsivilisatsiooni rahumeelseks kooseksisteerimiseks, ilma et kumbki kaotaks oma identiteeti.

Uurimistöö eesmärk: Selgitada välja rühmaülema kui pedagoogi roll: kuivõrd suur on pedagoogiliste teadmiste-oskuste osakaal rühmaülema töös, nende senine ettevalmistus ja printsiibid, millest nad lähtuvad. Täpsemalt on autori eesmärgiks analüüsida, kuivõrd heaks peavad rühmaülemad oma pedagoogilist ettevalmistust ning kas nad tunnevad selles mingisuguseid vajakajäämisi.

1. Jalaväebrigaad on osa kaitseväe operatiivstruktuurist, mis peab tagama esmase kaitsevõime. Efektiivseks tegutsemiseks peab antud üksus olema valmis tegutsema ka olukorras, kus tema sidesüsteemide ja raadiovõrkude vastu rakendatakse raadioluure ning häirimise üksusi. Antud teema kajastab võimalusi sidepidamise kaitseks elektroonilise sõjapidamise keskkonnas, seega on käesolev diplomitöö panuseks kaitsejõududes tehtud uurimustööle. Uurimistöö eesmärk: Selgitada välja, kuidas on võimalik kaitsta 1. Jalaväebrigaadi raadiosidet sidealase elektroonilise sõjapidamise keskkonnas

Uurimistöö eesmärk: Anda ülevaade jalaväe lasketasemest Eesti Kaitseväes ja selle tõstmisest aastatel 1920-1940. Annotatsioon: Uurimuse eesmärgiks on anda ülevaade jalaväe laskeväljaõppest ja lasketasemest Eesti Kaitseväes aastatel 1920-1940.

Uurimistöö eesmärk: analüüsida millised probleemid esinesid 1983.aastal ning kuidas muutusid alusdokumendid taoliste operatsioonide läbiviimiseks, peale antud operatsiooni. 1983. aastal toimus operatsioon Urgent Fury, mis kestis 25. oktoobrist 2. novembrini. Antud operatsioon osutus murdepunktiks ühenddoktriini väljatöötamisel, kuna seal ilmnesid paljud puudujäägid olemasolevas doktriinis. Kuna operatsiooni planeerimisel peeti oluliseks salastatust ei kaasatud planeerimisse paljusid olulisi staabisektsioone. Läbiviimise käigus oli probleeme side, tuletoetuse ja teenindustoetusega. Üksustevaheline koostöö ning alluvussuhted sihtjõudude vahel olid samuti problemaatilised ning põhjustasid viivitusi operatsiooni käigus. Võttes arvesse saadud kogemusi viidi sisse mõningad muudatused ühendoperatsioonide läbiviimisse. Operatiiv-käsuõigus koondati Väeliigiülemate Komitee esimehe kätte. Töötati välja põhjalikud juhtnöörid allüksustevaheliseks koordineerimiseks. Koostööohvits…

Käesoleva uurimustöö eesmärgiks seati kadettide kehalise ettevalmistuse taseme hindamine ja võimalike arengutendentside väljaselgitamine kolmeaastases tsüklis ning nende võrdlus Kaitseväe kehalise kasvatuse eeskirjas seatud eesmärkidega.

Töö eesmärgiks on koostada väljaõppes praktiliselt kasutatav funktsioonikirjelduse näidis ning näidata, kuidas koostada funktsioonikirjelduse põhjal hindamislehti ja missugused need võiksid välja näha.

Tagasiside on tähtis osa väljaõppe protsessis, mille käigus toimub ümberõppimine – vigade parandamine ja positiivse tegevuse kinnistamine. Efektiivseks tagasisideks on vajalik kasutada õiget meetodit, aega ja kohta. Käesoleva uurimistöö üldiseks eesmärgiks on anda hinnang kadettidele antava tagasiside protsessile Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes ning uurida kadettide rahulolu saadava tagasiside kohta pärast praktilist sooritust ning õppejõudude teadlikust nende vajadustest.

Käesoleva töö eesmärgiks on saada ülevaade KVÜÕA vilistlaste eluaseme valikuvõimalustest esimesse teenistuskohta suundudes ja elamistingimustest. Töö autor soovib saada teada, kuidas on viimase kolme aasta lõikes muutunud KVÜÕA vilistlaste võimalused saada väeosa poolt elamispinda - millises seisukorras on elamispinnad ja kui paljud lõpetajad vajavad väeosa poolset abi elukoha leidmisel

Uurimuse eesmärk on analüüsida Noored Kotkad väljaõppe tugevaid ja nõrku külgi ning sellest lähtuvalt anda soovitusi NK väljaõppe parandamiseks silmas pidades noorkotkaste kaitseväeteenistuseks ette valmistamist. Organisatsiooni Noored Kotkad üks eesmärke on noorukite kaitseväeteenistuseks ette valmistamine. Kaitseliidu eriorganisatsioon Noored Kotkad täidab oma tegevusega osaliselt ka Kaitseliidu ülesannet ja läbi selle kogu Eesti Kaitseväe ülesannet. Organisatsioonis Noored Kotkad omandatud teadmised, oskused ja kogemused loovad ajateenistusse minevale noorkotkale baasi, millelt on ajateenistust läbida hõlpsam. Lõputöö selgitab välja, kuidas organisatsioonis antav väljaõpe toetab selle eesmärgi täitmist ning pakub soovitusi, kuidas seda oleks võimalik paremini teha. Uurimuse tulemusena selgus, et Noortes Kotkastes pakutav väljaõpe sobib noormeeste kaitseväeteenistuseks ette valmistamiseks, kuid väljaõppekavasid on vajalik täiustada.

nooremallohvitseri kursused peavad andma ajateenija allohvitserile vajalikud teadmised ja oskused tulevaste teenistusülesannete täitmiseks. Kui varasema õppekava järgi moodustas pedagoogikaõppe osakaal ajateenija allohvitseri väljaõppest ligi neljandiku, siis praegu kehtivad õppekavad pedagoogikat ei sisalda. Uurimustöö eesmärk on käesoleva väljaõppetsükli põhjal anda hinnang ajateenija allohvitseri pedagoogilise väljaõppe vastavusele teenistusliku vajadusega. Lõputöö käsitleb ajateenija 3 allohvitseri pedagoogilist väljaõpet nooremallohvitseri kursustel ning pedagoogikaga seotud teenistusülesandeid hilisemas teenistuses. Vaatluse all on erinevad väljaõpet reguleerivad dokumendid ja nooremallohvitseri kursuste õppekavad. Dokumentide analüüsi käigus ilmnes üksteisele vastukäivaid seisukohti jaoülema rahuaja teenistusülesannete kohta.

Uurimistöö eesmärk: Võrrelda erinevate väljaõppekeskuste/asutuste kasutusse antud tööandja eluruumide koguarvu kaitseväe elamufondi andmebaasiga. Tuua välja piirkondlikud erinevused kinnisvarahindades ning vajadus tööandja eluruumi järele. Anda ülevaade, kuidas kavatsetakse lahendada eluasemepoliitikaga seonduvaid probleeme.

Töö eesmärgiks on võrrelda KVÜÕA KSK-sse kandideerijaid ja õppimaasujaid aastate 2005 ja 2006 lõikes. Erinevate aastakäikude kadetikandidaatide võrdlus lubab selgitada põhilised suundumused kadetikandidaatide tausta osas ja uurida, millised on võimalikud tegurid, mis mõjutavad KVÜÕA-sse kui kaitseväelisse õppeasutusse kandideerijate motiive ja kuidas need on kooskõlas ühiskonnas valitsevate ootustega ohvitseri ameti suhtes. Töö tulemused lubavad teha ettepanekuid KVÜÕA sisseastumistingimuste täiustamiseks

Uurimistöö eesmärk: välja selgitada, kas jalaväepataljoni vahenditega on võimalik eeldatava õhuvastase vastu efektiivselt võidelda ja millisel kujul peab õhukaitse osa olema jalaväepataljoni lahingukäsus kajastatud.

Uurimistöö eesmärk: Töö eesmärk on välja selgitada kuidas on arenenud käesoleval ajal kaitseväes (KV) keskkonnasäästlik programm ja kui tõhusaks see on osutunud. Välja selgitada kui suurt rõhku pannakse väljaõppekeskuste (VÕK) näitel keskkonnakaitsele ja kui tõsiselt seda võetakse. Lisaks uurida kuidas on keskuses üles ehitatud väljaõppega seoses kasutatavate kemikaalide käitlemine ja kuidas järgitakse vastavaid eeskirju. Tänapäeval on väga aktuaalseks teemaks tõusnud keskkonnakaitse terves maailmas. Seda tõendavad välja töötatud ning kehtestatud seadusandlikud normatiivdokumendid, mis on loodud selleks, et vältida või minimeerida keskkonnale tekitatavat kahju. Keskkonda puudutav seadusandlus kehtib kõikides inimtegevuse valdkondades, sh ka militaarvaldkonnas. Keskkonnakaitset puudutavad seadused on kehtestatud ka sõjaväes, seal hulgas ka Eesti kaitseväes. Käesolevas lõputöös on uuritud, kuidas on keskkonda puudutavad seadused rakendunud kaitseväes ning millist mõju see o…

Uurimistöö eesmärk: töö eesmärk oli uurida, kui palju teatakse KV väljaõppekeskustes integreeritud õpetamisest, kas ja kuidas seda rakendatakse SBK elluviimisel. Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida KV väljaõppekeskustes teadmisi integreeritud õppe kohta SBK baasil, võrrelda ja analüüsida saadud tulemusi integreeritud õppe teoreetilise käsitluse alusel. Samuti uuriti SBK võimalusi integreeritud õppe läbiviimise osas. Antud uurimus peaks looma eeldused tõhusamaks integreerimiseks ning edaspidiseks uurimiseks selles vallas

Uurimistöö eesmärk: Uurida kaitsekohustusliku ja vabatahtlikul mudelil põhineva kaitseväe ülesehitamise mõju Eesti tööjõuturule. Teema valiku põhjendus: Teema on tänases Eestis väga aktuaalne, kuna Eestis on juba mõnda aega aset leidnud elav diskussioon, kas eelistada Eestis kaitsekohustusel (ajateenistusel) põhinevat riigikaitse mudelit või vabatahtlikku nn kutselist armeed . Küsimus on olnud nii valimiskampaania kui valitsuskoalitsiooni läbirääkimiste teema, samuti on ajakirjanduses ilmunud mitmeid teemat puudutavaid artikleid nii poliitikutelt kui kaitseväelastelt. Diskussioonides argumenteeritakse oma seisukohti tihti vaid poliitiliste ja emotsionaalsete põhjendustega. Samas pole piisavalt uuritud erinevate komplekteerimismudelite s.t. kaitsekohustusliku mudeli ja vabatahtliku mudeli rakendamise laiemaid võimalikke sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid. Kaitseväe formeerimine eeldab igasuguse komplekteerimismudeli puhul olulise hulga inimeste kaasamist kaitseväeteeni…

Uurimistöö eesmärk: Välja töötada mehitamata luurelennuki (UAV) kasutusalused taktikaliselt ja tehniliselt tulejuhtimiseks.

Uurimistöö eesmärk: Töö eesmärgiks on uurida eetika ja normatiivse kutse-eetika tähendust kaitseväelasele ning tema eetilise orientatsiooni kujunemist kaitseväe eetikakoodeksi valguses. Samuti on eesmärgiks selgusele jõuda kadettide näitel, kas ja mil määral tuntakse ning järgitakse kaitseväe eetikakoodeksist tulenevaid käitumisnorme ja väärtusi. Annotatsioon: Eetikal ja eetilisel käitumisel on erineva taustaga inimeste jaoks erinev tähendus. Selleks, et selgitada autoripoolset lähenemisviisi teemale ja ühtlustada lõputöös kasutatud mõistetest arusaamist, on autor töö esimeses osas esmalt teoreetilistele eetika-alastele käsitlustele tuginedes selgitanud, mida ta mõtleb eetika, normatiivse kutse-eetika, eetikakoodeksi ja ametniku eetika all. Kuna eetiline käitumine mängib kollektiivses tegevuses tähtsat rolli ning loob vajalikud alused ühtseks koostööks ning vastastikuseks usalduseks, on selle käsitlemine väga oluline just suurearvulise kollektiivi ning sellist eriala esi…

Lõputöö eesmärk Uurida ja analüüsida islami õigussüsteemi, võttes lähema vaatluse alla kohtupidamise ja karistusõiguse, et jõuda selgusele, milliste tegude eest ja mis põhjusel inimesi just sellisel viisil karistatakse, ning võrrelda mõningaid islami karistusõiguses sätestatud kuritegusid ja nende eest ette nähtud karistusi Eesti karistusseadusest tulenevatega.