Lõputööd 2008

Uurimistöö eesmärk: Anda ülevaade kaitseväelaste arvamusest kaitseväes kasutusel olevate saabaste sobivusest teenistusülesannete täitmiseks. Uurida, milliseid vigastusi soodustab kaitseväelaste alajäsemetele saabaste kandmine ja tuua esile probleemid kaitseväes kasutusel olevate saabastega

3D mudelid on tänapäevalt laialt levinud ja kasutatavad. Töö autorit huvitab nende integreerimine kaardiluuresse. Uurimistöö eesmärk: Näidata, et inseneritarkvaras Solidworks loodud kolmemõõtmelised sildade mudelid on integreeritavad Eesti Kaitseväes kasutusel oleva digitaalse kaarditarkvaraga ArcView.

Teema valiku põhjendus:Afganistanis) on märkimisväärne ja lähiajal ka kasvab, siis missioonidega seaotud inimeste hulk suureneb. Seega kasvab nende kaitseväelaste hulk, kellel võib erinevatel missiooniperioodidel probleeme tekkida. Selge on ka see, et missioonidega ei ole seaotud ainult seal olija, vaid ka nende lähedased, kes on koju ootama jäänud. Eesmärgiks on äsjaloodud sektsiooni SPTS-le (sotsiaalse ja psühholoogilise toetuse sektsioon) anda kasulikku informatsiooni just Eesti kaitseväelaste arvamustest ja tunnetest. Suurriikidel on olemas juba piisav kogemus selles valdkonnas, kuid kõikide rahvuste kaitseväelased pole samasugused inimesed ja vajadused võivad olla eestlastel erinevad. Uurimistöö eesmärk: välja selgitada, millised on kaitseväelaste ootused enne missioonile minekut, selle ajal ja peale missiooni. Mis tekitab erinevatel perioodidel probleeme ja mis mitte.

Uurimistöö eesmärk: Luua mudel, mis võimaldab hinnata olemasolevate tingimuste korral varude transpordile kesklaost formeerimispunktini kuluvat aega ja teiselt poolt leida optimaalsed tingimused, mis tagavad varude transportimise kesklaost formeerimispunkti etteantud aja jooksul.

Uurimistöö eesmärk: välja selgitada, kas jalaväe väljaõppekeskustes läbiviidavad granaadiheituri erialakursused vastavad Maaväe staabis koostatud granaadiheituri erialakursuse temaatilisele plaanile. Tuua välja temaatilise plaani puudused ja ettepanekud granaadiheiturite väljaõppe parandamiseks.

Uurimistöö eesmärk: Luua üldpilt lahingutest Emajõe rindelõigus ning tuua välja selle iseärasused, mõju ja tagajärjed üldises lahingkontekstis. Emajõe rindelõigus põrkusid kokku kolm erinevat jõudu. Nõukogude armee, Saksa armee ning Eesti metsavennad. Eripära seisneb selles, et mujal rindelõikudes toimusid kokkupõrked Punaarmee ning Wehrmachti vahel, siis Emajõe rindelõigus seisid Punaarmee vastu Eesti metsavennad, kes sisuliselt kogu rinde mehitasid. Omapärane on see rindelõik ka selle pärast, et piiritleda on teda väga raske ja metsavendade tegevus oli nii ühel kui teisel pool rindejoont. Metsavennad koostöös sakslastega püsisid rindejoonel pea 12 päeva, mis on pikim periood sõja algusest saati kus sakslased saadi Punaarmee poolt pidama. Kuigi Tartu oli Eestis tegutsevate üksuste kõrvalsuund, mängis ta siiski rolli Saksa kõrgemates plaanides

Uurimistöö eesmärk: anda ülevaade kaitserajatiste loomisest Mandri-Eestis 1941. aastal. Töö kirjutamise käigus selgus, et teemakohaste andmetega allikaid on palju, kuid sisaldavad informatsiooni hajutatuna ning segaselt. 1941. aastal ehitati Mandri-Eestis kaitserajatisi, mille kohta ülevaade puudub. Kaitserajatiste loomisel puudus Mandri-Eestis ühtne juhtimine. Enamjaolt juhtisid kaitsetöid tsiviilisikud. Hirmust Saksa tankide ees rajati eelkõige tankitõkkeid. Kaitseliinide loomisel arvestati maastiku iseärasusi. Võimalik, et kohati juhinduti Vene Insenerivägede määrustikust. Töödele mobiliseeriti tsiviilisikuid vanuses 16-60. Vaatamata tehtud suurele tööle oli kaitserajatiste mõju kaitselahingutes tagasihoidlik.

Antud konflikt on märkimisväärne sellepärast, et kaitses oleval Argentiina sõjaväel oli väga suur eelis ründava Briti sihtjõu ees. Britid sõdisid kodumaast väga kaugel, arvulises vähemuses (mitmes valdkonnas) ja rasketes ilmastiku tingimustes (vt. lk 5). Vaatamata piirangutele suutis Briti sihtjõud saavutada oma eesmärgi. Seetõttu on vaja aru saada, kas Briti sihtjõu tegevus vastas sõjakunsti reeglitele (mis on fikseeritud doktriinides ja määrustikes) ning kuidas Briti väed kompenseerisid puudujääke. Falklandi konflikt on näide sellest, kuidas teostada meredessanti väga rasketes tingimustes ja selle uurimine võimaldab paremini valmistuda Eesti Vabariigi kaitseks. Uurimistöö objekt: Suurbritannia ja Argentiina vahel aset leidnud relvakonflikt 1982 a. Uurimistöö eesmärk: Selgitada välja eeltingimused, mis on vaja täita, et edukalt läbiviia meredessant, uurida sõja käiku ja seejärel anda hinnang sõja tulemuspärasusele

Vähe on kirjutatud sellest, mis toimus Kaitseliidus vahetult peale 1924. aasta kommunistide mässukatset. On teada, et toimus Kaitseliidu reorganiseerimine, kuid kas need reformid olid ka tulemuslikud ja kui suure arengu tegi Kaitseliit läbi aastatel 1924 – 1926, on tänapäeval praktiliselt uurimata. Uurimistöö eesmärk: Selgitada välja, kuidas mõjutas 1924. aasta kommunistide mässukatse Kaitseliidu arengut ning kas Kaitseliidus võeti ette midagi, et tulevikus taolistele mässukatsetele efektiivsemalt reageerida

1973.a Yom Kippuri sõda algas Egiptuse ja Süüria üllatusrünnakuga Iisraeli positsioonidele Siinai kõrbes ja Golani kõrgendikel. Ometi kolmandal päeval suutis mobiliseerimisega hiljaks jäänud Iisrael oma väed vasturünnakusse viia ja sõjategevuse lõpuks, kolme nädalaga vallutada rohkem territooriumeid, kui enne sõda kontrollinud oli. Kuidas on võimalik, et hoolimata Araabiamaade detailideni planeeritud üllatusrünnaku õnnestumisest ja Iisraeli mobilisatsiooni hilinemisest ei suutnud Araabiamaad sõjas saavutada isegi väga piiratud eesmärke? Uurimistöö eesmärk: Selgitada välja põhjused ja tegurid, mis takistasid Araabiamaadel oma eesmärkide saavutamist.

Uurimistöö eesmärk: Selgitada välja, kas ja kuidas väljaõppekeskustes kasutatakse olemasolevaid imitaatoreid ajateenijate väljaõppeks. Annotatsioon: Autor uuris imitaatorite kasutamist väljaõppes neljas väljaõppekeskuses - JVÕK Kuperjanovi ÜJP, LtVÕK Tapa VÕK, Üksik-Vahipataljon ja JVÕK Viru ÜJP. Uuriti, millised imitaatorid väljaõppekeskustes on, ning kas ja kuidas need kasutamist leiavad. Lõputöö tulemusena on valminud ülevaatlik materjal Eesti Kaitseväes kasutada olevatest imitaatoritest, nende kasutamise võimalustest ja ka probleemidest. S

Teema pakub huvi sõjaajalooliselt selle pärast, et uurimistöödes on märksa rohkem tähelepanu pühendatud just kahe põhisuuna (Narva – Tallinn ja Pihkva – Tartu) uurimusele. Peipsi järve geograafiline asukoht mängib tähtsat rolli Eesti ida piiride kaitsel samas antud teema käsitlused jäänud üsna pealiskaudseteks. Uurimistöö eesmärk: Selgitada välja ja anda ülevaade sellest, kas ja kuidas valmistuti Peipsi järve läänekalda kaitseks, milliste üksuste vastutusalasse jäi see piirkond, kas Peipsi järv oli teisejärguline suund? Kui reaalseks peeti dessandi ohtu.

Uurimustöö eesmärgiks oli selgitada välja noorsõdurite kehaliste võimete hetkeolukord teenistusse võtmisel ja selle areng ajateenistuse jooksul. Samas selgitati välja kui palju kehalise ettevalmistuse tunde viiakse reaalselt läbi ajateenistuse jooksul.

Eesti territooriumi kohta on koostatud väga vähesel arvul uurimistöid, mis käsitleks otseselt soomukite liikumisvõimalusi siinsel maastikul. Seega puudub praegu alus, mille järgi valida taktikalise ülesande täitmiseks kõige paremini sobivat masinat. Teada ei ole ka, milliseid maastikuandmeid on vaja sellise analüüsi tegemiseks Kuna kogu Eesti ala analüüsimine oleks liialt mahukas olnud, valiti näitealana uurimisobjektiks Valga ja Võru maakonnad. Uurimistöö eesmärk: Anda hinnang looduslikele oludele Valga ja Võru maakonnas kõikvõimalike soomukite liikumise seisukohalt. Selgitada välja millist liiki soomukite liikumisvõimalused on uuritaval alal suuremad.

Uurimistöö eesmärk: 1) selgusele jõuda, missugune on olnud kiriku ja riigi omavaheline koostöö läbi ajaloo ja kuidas on kirik nende suhete valguses suhtunud sõjapidamisse kui riigi poliitilisse vahendisse; 2) selgusele jõuda, kas Vene Õigeusu Kirik toetab tänapäeval jätkuvalt Vene riigi ametlikku poliitikat, sealhulgas riigi sõjalise võimsuse kasvu, ning kas see peegeldub ka kiriku poolt tänapäevaste konfliktide kohta tehtud avaldustes

Uurimustöö eesmärk: Eesmärgiks saada ülevaade sellest, kas kadettide tahe õppida on muutunud KSK- s õppimise jooksul ja mis on need faktorid, mis mõjutavad kadeti tahet ning mille tulemusel kadettide motivatsioon tõuseb või langeb. Lisaks tuua välja KSK-s õppinud reservväelaste põhjused Kaitseväest lahkumisel

teema valik on tingitud sellest, et seoses Eesti poolt võetud rahvusvaheliste kohustustega missioonikoormus kaitseväelastele aina suureneb, samuti suureneb märgatavalt missioonil käinud üksuste üldarv, kuna missioonide koosseisud kasvavad jätkuvalt. Osalemine multinatsionaalsetes üksustes ja võõras kultuuris nõuab ka vastavat ettevalmistust, eriti aga ohvitseridele. See töö annab ülevaate sellest, millega teistes kultuurikontekstides töötavad inimesed kokku puutuvad ja milleks neid ette tuleks valmistada. Uurimistöö eesmärk: Analüüsida arenenud riikide senist kultuuridevahelise kommunikatsiooni õpetamise kogemust ja tutvustada selle rakendamise võimalusi Eesti ohvitseride väljaõppes.

Uurimistöö eesmärk: uurida kuidas on muutunud kadettide kehalised võimed KVÜÕA-s esimese õppeaasta jooksul ning kas kehalise vormi muutus on seotud ÜKE tundide arvuga tunniplaanis. Käesolevas uurimustöös on analüüsitud 8., 9., ja 10. põhikursuste kadettide kehaliste võimete muutumist. Kõigil kursustel on vaadeldud esimest kolme testi, mis koolis on sooritatud. Testimiseks kasutati Kaitseväe kehalise ettevalmistuse kontrolltesti number 1, mis näitab vaatlusaluste jõu ja vastupidavuse võimeid. Lähtudes uurimustöö eesmärkidest jõuti järgmistele järeldustele: kardinaalseid muutusi kadettide kehalistes võimetes ei esinenud, kuid kursuste lõikes olid tulemused erinevad.

Uurimistöö eesmärk: Eesti sõjalise abi vastuvõtuvõime hindamine 1939. aasta suvel läbi tänapäevse NATO poolt püstitatud ülesande – Host Nation Support (eesti k. vastuvõtjariigi toetus liitlasvägedele)- kaudu. Töö eesmärk on anda ülevaade Eesti sõjalise abi vastuvõtuvõimekusest 1939. aasta suvel, kasutades Host Nation Support-i põhijooni.

Reservväelaste õppekogunemisel osalemine pole piisav. Selle tööga juhitakse tähelepanu nendele probleemidele, mis on seotud RÕK-il osalemisega. Lõputöö teema on päevakohane ja aktuaalne, kuna reservväelased avaldasid arvamust vajalikkusest, rahulolust ja andsid soovitusi, kuidas õppekogunemised muuta huvitavamaks. Uurimistöö eesmärk: uurida reservväelastega seotud seadusi, RÕK-i ülesehitust. Selgitada reservväelaste õppekogunemist soodustavad ning takistavad tegurid. Pakkuda välja lahendus väljaõppe tulemuslikkuse tõhustamiseks.

Uurimistöö eesmärk: Käesoleva töö kirjutamise eesmärgiks on analüüsida Vene Föderatsiooni julgeolekukontseptsioonide ja sõjaliste doktriinide arengut ning kõrvutada neid Vene Föderatsiooni relvajõudude arenguga ning tegevusega Eesti lähiümbruses. See võimaldab hinnata, kuivõrd Vene Föderatsiooni (VF) avalikult (kontseptsioonides ja 3 doktriinides) välja öeldud seisukohad tunnetatud ohtude suhtes ühtivad relvajõudude arendamisega ja arenguga.

Siiani on vähe uuritud, kuidas Eesti ajakirjandus kajastab vastuolulist ja Eesti jaoks kauget konflikti. 2006. aasta Iisraeli ja Palestiina suhted olid ajakirjanduse huviorbiidis, sest sama aasta sõjalises konfliktis osales ka Eesti ohvitser rahuvalvajana. Uurimistöö eesmärk: uurida Iisraeli ja Palestiina konflikti kajastavate artiklite arengutendentse Eesti suurima päevalehe Postimees võrguväljaandes kolmel erineval perioodil ajavahemikul 12.07.–27.11.2006.

Uurimistöö eesmärk: 1) uurida, kas lisaks traditsioonilistele sõjaeetika teooriatele (õiglase sõja teooria ja patsifism) on tänapäeval vajadus uute sõjaeetika teooriate järele ja kas viimastel aastakümnetel esile kerkinud õiglase rahu (tegemise) kontseptsioon (just peacemaking; Gerechter Frieden) võiks olla tõsiseltvõetavaks alternatiiviks kehtivatele teooriatele; 2) sõnastada õiglase rahu tegemise teooria lähtealused ja kesksed põhimõtted ning uurida nende rakendamise võimalusi.

Uurimistöö eesmärk: anda ülevaade operatsioonist ”Gothic Serpent.” Tuua välja operatsiooni käigus tehtud vead, analüüsida nende mõju ja lõpptulemusena jõuda järeldusele, kas püstitatud eesmärgid saavutati. Annotatsioon: 1993. aasta 22. augustist kuni 13. oktoobrini viidi USA vägede poolt Somaalias läbi sõjaline operatsioon, et tabada sealne hõimupealik Mohamed Farrah Aidid. Selleks oli eraldatud tugevdatud kompanii jagu isikkoosseisu: Rangerid ja DELTA erivägede operaatorid. Väliselt küllaltki lihtne ja USA eliitvägesid kaasav operatsioon oli aga kehvasti planeeritud ja kujunes oma täiedeviidavas etapis planeeritud poolest tunnist peaaegu 24-tunniseks. Halb luureinfo ja kehv planeerimine, kohati ka loogiliste järelduste tegemise võime puudumine, läksid USA vägedele maksma 18 inimelu, vägede väljaviimise ja eesmärgi mittesaavutamise.