Lõputööd 2012

Maailmas on militaarset moraali vähe uuritud ning Eestis on seda samuti väga vähe tehtud. Kuid moraali tase on väga oluline tegur lahingutegevuse õnnestumisel ja seepärast on vaja pöörata sellele piisavalt tähelepanu. Samas on seda raske teha, kuna militaarse moraali tähenduse mõistmine ja selle mõõtmine on Eesti kaitsejõudude kontekstis puudulik. Uurimustöö eesmärk: teada saada, mida tähendab militaarne moraal Eesti kaadrikaitseväelastele, kadettidele ja kaitseliitlastele

Uurimistöö eesmärk: uurida õhuväe allüksuste organisatsioonikultuuri lähtudes Cameroni ja Quinni konkureerivate väärtuste mudelist ning saadud tulemuste abil aidata kaasa õhuväe tõhusamaks muutmisele

JPP tähtaeg on lõppenud. Töö jääb kinniseks. Uurimistöö eesmärk: 1) töötada välja laskemoona kulu prognoosimise metoodika välisoperatsioonidel; 2) arvutada välja Afganistani rahujõustamiskampaania laskemoona ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS 4 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS kulunormid; 3) arvutada välja päevased laskemoona kulud erinevatel ESTCOY operatsiooni tüüpidel; 4) leida parim meetod operatiivvarude planeerimiseks

uurimuse ajendiks on Kaitseliidu pioneeriväljaõppe ebaühtlane ja nõrk tase, mis ei ole vastavuses organisatsioonile püstitatud ülesannetega. Üksikutes malevates on pioneeriväljaõpe suudetud viia rahuldavale tasemele, kuid enamustes malevates on see nõrk või puudub täielikult. Uurimistöö eesmärk: uurimuse eesmärk on välja selgitada Kaitseliidu pioneeriväljaõppe kitsaskohad ning sellest lähtuvalt anda soovitusi pioneeriväljaõppe parandamiseks

urimistöö eesmärk: siinse kirjutise eesmärgiks on leida muutusi suurtükkide kasutuses ja eelistatud omadustes lähtuvalt asümmeetrilise sõja vajadustest, kasutades näitena Iraagis ja Afganistanis toimunud relvastatud konflikte alates aastast 2000.

UURIMUSTÖÖ EESMÄRK: uurida kurdide etnilise vähemuse ja Iraani keskvõimu konflikti näitel, kuidas erinevad osapooled on seotud konflikti tekke ja kulgemisega (põhjused, pingete eskaleerumine relvastatud konfliktiks ja selle arenemine sõjaks, vahetute osapoolte käitumine konfliktis), samuti „kolmandate osapoolte“ tegevust antud konfliktis.

Teema valiku põhjendus: Eesti jalaväepataljon peab suutma kaitsta end üks tase kõrgema vastase vastu. Sellises olukorras on oluline roll täita jalaväepataljoni luuretegevusel, mis tagab piisava eelhoiatuse ja vaatluse terve lahingutegevuse vältel. Sellest tulenevalt on oluline mõista luuretegevuse rakendumist nii teoreetiliselt kui ka praktiliselt. Samuti millisel määral jalaväepataljoni tegevust toetatakse, aga ennekõike siiski seda, kuidas jalaväepataljon enda vahendite ja üksustega luuretegevust teostab. Uurimistöö eesmärk: Töö eesmärk on selgitada kuidas teostatakse luuretegevust 2007Õ õppestruktuuriga jalaväepataljoni kaitselahingus teoreetiliselt ning kõrvutada seda praktikaga.

Uurimustöö eesmärk: Lõputöö eesmärk on välja selgitada parim lahinguvarustuse kandesüsteem kahest, praegu Eesti Kaitseväes kasutuses olevast kandesüsteemist ning pakkuda välja võimalikke lahendusi, kuidas neid edasi arendada.

Uurimustöö eesmärk: on selgitada välja kas Gruusia poolne sõjalise jõu kasutamine oli 2008. aasta Vene-Gruusia konfliktis õiglane/õigustatud ja eetiliselt põhjendatud, lähtudes õiglase sõja teooria seisukohtadest.

Uurimistöö eesmärk: Uurida ja kirjeldada õhutõrje tulejuhtimisseadmeid Eestis enne Teist maailmasõda. Annotatsioon: Lõputöös uuritakse, millised õhutõrje tulejuhtimisseadmeid kasutati Eestis enne Teist maailmasõda, võrrelda neid tollel ajal mujal maailmas kasutusel olevate seadmetega ning jõuda järeldusele kuidas need mõjutasid Eesti õhutõrjevõimet.

JPP tähtaeg on lõppenud. Töö jääb kinniseks. Kui Eesti Kaitsevägi alustab soomusmanöövri võime väljaarendamist, ei piisa ainult tankidest ja/või jalaväelahingumasinatest. Antud masinatest koosnevad üksused vajavad toetusüksusi, mis aitavad neil täita oma ülesandeid efektiivsemalt. Vajadus on lahingutoetusüksuste ja lahinguteenindusüksuste järele, mis suudaks toetada antud platvorme lahinguväljade lähedal ja millest tulenevalt vajavad need üksused vähemalt soomuskaitset vastase kaugtulerelvade mõju eest. Uurimistöö eesmärk: Leida sobivad pioneeritoetusplatvormid, mis suudavad toetada 1. JVBr koosseisus loodavat tankipataljoni tõkete läbimisel.

Uurimistöö eesmärk: Luua süstemaatiline ülevaade Venemaa Föderatsiooni ratassoomukite pargis toimunutest ja toimuvatest arengutest ning leida vastus põhilisele uurimisküsimusele – kas Venemaa Föderatsioon on loomas uut ratassoomuki platvormi, mis asendab BTR-tüüpi soomuki.

JPP tähtaeg on lõppenud. Töö jääb kinniseks. Uurimistöö eesmärk: töötada välja Eesti Kaitseväe maaväe jalaväe relvaliigi luureohvitseride võimalik karjääri- ja koolitussüsteemi mudel, mis annaks struktuuriüksuste ülematele ja staapidele hea taktikalise luure ja andmeanalüüsi võimekuse, oleks motiveerivate karjäärivõimalustega ning looks püsiva arengukeskkonna luurevaldkonnale üldiselt

Uurimustöö eesmärk: Saada ülevaade Üksiku Lennuväedivisjoni nr 2 tegevusest, arengust ning võimest täita püstitatud ülesandeid. Annotatsioon: Töö eesmärk on anda ülevaade Eesti Kaitseväe koosseisu kuulunud Üksiku Lennuväedivisjoni nr 2 ajaloost aastail 1930–1940.

Uurimistöö eesmärk: Chan ja Drasgow (2001) teooriast lähtudes leida, milline on juhtimismotivatsiooni tüüp Sõjakooli kadettide ja kuulajate seas ning analüüsida, milline on seos juhtimismotivatsiooni ja juhtimise enesetõhususe vahel. Uurimustöö tulemused võivad anda panuse täpsustamaks kriteeriume kadettide vastuvõtul Kõrgemasse Sõjakooli, aidates aru saada, kas tulevasel ohvitserikandidaadil ja praegustel ohvitseridel on olemas eeldused ja motivatsioon sõjaväelises juhtimises edukas oll

Uurimustöö eesmärk: Anda ülevaade Eesti ühe riigikaitseliselt olulise tervikliku struktuuri – Õhuvaatlusteenistuse tekkimisest. Annotatsioon: Õhuvaatlusteenistus oli võimalus avastada vastase lennuvahendeid Eesti territooriumil. Kogu süsteem alates selle loomisest kuni üleandmiseni arenes pidevalt ja käis ajaga kaasas. Lõplik õhuvaatlusvõrgustik kattis kogu Eesti territooriumi ning oli juba rahuajal viidud nii kaugele, et sõjaohu tekkimisel oleks süsteem koheselt käivitunud. Otseselt teostasid õhuvaatlusteenistust kolm eri liiki posti: õhuvaatluspostid, õhuvaatlussidepostid ja õhuvaatluskeskpostid. Kasutati ära nii Piirivalve poste kui ka Merejõudude sideposte ning loodi täiesti uusi õhuvaatlusposte Sõjaväe ja Kaitseliidu baasil. Kõige tähtsamaks komponendiks õhuvaatlusteenistuse juures oli side, milleta poleks olnud võimalik vaatlusandmeid edastada.

Uurimistöö eesmärk: Leida võimalused, kuidas kasutada ajateenistust kaitsetahte tugevdamiseks. Annotatsioon: Käesolev töö otsib lahendusi psühholoogilise kaitse tugevdamiseks ajateenijate seas. Ajateenistus kestab noorele mehele või erandjuhul ka naisele kaheksa kuni üksteist kuud, mille järel saab ajateenijast reservväelane või elukutseline kaitseväelane. Ajateenistuse ajal ainult sõjalistele mõjutustele keskendumine ei ole otstarbekas, kuni ei ole rahvuslikku süsteemi , mis valmistab ette kodanikke psühholoogilise kaitse valdkonnas. Reservväelane peab suutma ära tunda m õjutuskatseid tsiviilis, et säilitada kaitsetahe ja usk oma ri iki.

Töö eesmärk on uurida seoseid tajutud juhtimisstiili ja ajateenijate psühholoogilise heaolu ning moraali vahel. Selgitada, kas ja millisel viisil on ajateenijate psühholoogiline heaolu ja nende moraal seotud destruktiivse juhtimisstiili kasutamisega nende vahetute ülemate poolt. Töö tulemuste põhjal on võimalik (läbi juhtide koolituse) tõsta ajateenistuse kui ka isikliku kogemuse kvaliteeti.

Uurimistöö eesmärk: Selgitada kas Vabadussõja esimesel perioodil Eestis leidunud ressursside kasutamine soomusrongide formeerimiseks oli efektiivne, kuidas soomusronge kasutati, kas soomusrongide kasutamine õigustas end ja mis olid nende edu või ebaedu põhjused.

Eesti Kaitsevägi saab igal aastal juurde noori ohvitsere ja allohvitsere, kelle ülesanneteks on välja koolitada ajateenijaid nii sõduri baaskursuse kui ka erialakursuse käigus. Kõigil noortel ohvitseridel ja allohvitseridel ei pruugi olla piisavalt kogemusi miinipilduri erialakursuse läbi viimiseks ning üldjuhul ei ole väljaõppe planeerimiseks ja ettevalmistamiseks väga palju aega. Sellest tingituna kogenematud instruktorid lähtuvad erialakursuse õppekavast. Kahjuks ametlikult kinnitatud materjalide põhjal ei ole võimalik väljaõpet eesmärgipäraselt läbi viia. Antud olukord vajab Eesti Kaitseväes parandamist. Uurimustöö eesmärk: Analüüsida miinipilduri erialakursuse õppekavas viidatud väljaõppematerjale vastavust püstitatud eesmärkidele.

Uurimustöö eesmärk: tuua välja taristu- ja maastikuelementide mõjud lahingutegevusele ning luua üldpilt Tartu vallutamise operatsioonidele 1941. ja 1944. aastatel Lõuna- ja KeskEestis. Annotatsioon: Tartu vallutamine ja enda käes hoidmine oli II maailmasõjas oluline nii Saksa, kui ka Punaarmee üksustele. Iga objekti vallutamisel on oluline roll üksuste liigutamisel kindlates suundades ja võimalikult kiiresti. Kiiruse tagab ühendusteede olemasolu ning üksuste mobiilsus. Tegevuse käigus on oluline vältida kaitses asuvate üksuste tugevusi näiteks häid kaitsepositsioone ja sundida nad eemalduma manöövritega positsioonidele küljelt või nende tagalasse. Tartu vallutamise operatsiooni eripära tuleneb ühendusteede efektiivsest kasutamisest 1941. aastal ja mõnevõrra teistsugune kasutamine Punaarmee üksuste poolt 1944. aastal ja seeläbi kaitses asuvate üksuste taanduma sundimine.

Uurimistöö eesmärk: 1) kaardistada Liibanonis elavaid erinevaid kristlikke ja islamiga seotud usukogukondi ja tutvustada nende hulgast lühidalt Liibanoni poliitiliselt maastikul kõige olulisemaid; 2) teada saada Liibanonis toimunud erinevate konfliktide põhjuseid, peamisi poliitilisi muudatusi ja nende mõju araabia kristlastele riigi iseseisvusaja jooksul; 3) töös käsitletud materjali põhjal analüüsida, millised oleksid tõenäolisemad arengutrendid ja jõujooned Liibanoni poliitmaastikul ning tulevikuväljavaated sealsetele kristlastele.

Töö teoreetilises osas selgitatakse NATO reageerimisjõu olemust, selle rolli ning teiste NATO liikmesriikide reservväelaste kasutamise põhimõtteid. Töö analüüsivas osas uuritakse, lähtuvalt Eesti senisest panusest ja kehtivatest õigusaktidest, reservväelastega panustamise võimalikkust ja otstarbekust, seda nii kulude, kui ka personali töökoormuse vähendamise seisukohalt. Töö tulemusena selgub, et reservväelastega panustamine on tänases õigusruumis võimalik ning mõningate probleemide lahendamisel isegi aktsepteeritav lahendus. Samuti selgub, et reservväelaste kasutamine kaadrikaitseväelaste asemel toob kasu lisaks personali koormuse vähendamisele ka kulude seisukohalt. Küll aga raskendab reservväelaste kasutamist Eesti rahvusvaheliste kohuste täitmisel uue Kaitseväeteenistuse seadus vastuvõtt, kuna sellest on välja jäetud valmisoleku reservi kontseptsioon

Analüüsida ESTCOY-12 koosseisu arvamust nende missioonieelsest C-IED väljaõppest ning võrrelda kaitseväelaste arvamust väljaõppe ülesehituse ja kaasnevate psühholoogiliste faktoritega. 4 Töö lõpus tuuakse välja küsitluste tulemused ning tehakse ettepanekud kursuse parandamiseks.

Uurimustöö eesmärk: jõuda Darfuri konflikti näitel selgusele, kas ja kuidas mõjutab osapoolte erinev etniline päritolu ja kultuuriline taust (aafriklased versus araablased) konflikti kulgu ning selle võimalikku lahenemist.

Kaitseväe distsiplinaarõigust reguleeriv seadusandlus sätestab, et distsiplinaarkaristus määratakse proportsionaalselt distsiplinaarsüüteo raskusastmega. Ajateenijate suhtes saab ülem kaaluda nelja karistusliigi vahel, mille otsustamisel tuleb arvesse võtta toimepandud süüteo raskust, süü vormi, eelnevat teenistuslast käitumist ja kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid. Uurimustöö eesmärk: selgitada välja seos arestimajade olemasolu ning väeosa ülemate distsiplinaarvõimu rakendamise praktika vahel karistuste määramisel.