VSAK 9 lõputööd

Uurimistöös on kasutatud kvantitatiivset uurimisviisi ning andmete kogumiseks viidi läbi oskuste ja teadmiste hindamine. Uuringu eesmärk on välja selgitada Eesti kaitseväe tegevväelastest allohvitseride sõdurioskuste tase ning võrrelda seda ajateenistuse lõpus oleva ajateenija ja reservväelaste tasemega. Eesmärgi saavutamiseks püstitati kaks uurimisküsimust. Uurimisküsimused: 1. Kuidas on tegevteenistuses olevate allohvitseride sõdurioskuste taset mõjutanud ajateenistusest möödunud aeg? 2. Millised on tegevteenistuses oleva allohvitseri sõdurioskused võrreldes ajateenija ning reservväelase sõdurioskustega?

Kursusetöö eesmärk on välja selgitada sõjavangistus väljaõppe vajalikkus Eesti kaitseväes ning, millist väljaõpet oleks erinevatele struktuurüksustele vaja. Teema valiku põhjendus: Kursusetöö autor on ise SERE instruktor ning on oma teenistuse jooksul pidevalt kokku puutunud sõjavangistuse toimetuleku väljaõppe planeerimise ning läbiviimisega erinevatele struktuurüksustele. Eestis pole antud teema kohta sellisest vaatenurgast uurimus või teaduslike töid tehtud, mis andis kursusetöö autorile hea võimaluse tänapäeva muutuvas julgeoleku poliitilises olukorras esile tuua EKV- le teema olulisuse, sõjavangistuse väljaõppe puudulikkuse ning ühtlasi ka antud väljaõppe vajalikkuse tähtsuse. Seda kõike Ukraina ja Venemaa vahelise relvakonflikti kajastamise näitel.

Uurimustöö eesmärk on analüüsida suitsusukeldumise taktikaid, protseduure ja varustuse kasutamist suitsusukeldumisel, tegevusi ruumi jahutamisel ning suitsu ja põlemisgaaside levimist laeva tulekahju korral. Suitsusukeldumise taktika peatükis keskendub analüüs peamiselt Eesti Mereväes kasutatava ventilatsioonivaba suitsusukeldumise eelistele ja puudustele. Suitsusukeldumise protseduuride analüüsis käsitletakse eelkõige infrapunakaamera kasutamist ja põlemisgaaside jahutamise vajadust enne ruumi sisenemist vastavalt kehtivale avariitõrje eeskirjale. Lisaks uuritakse, millised meetmeid tuleks suitsusukeldumisel rakendada, et kontrollida suitsu ja põlemisgaaside levikut laevas. Autori eesmärk on uurimustööst tulenevalt teha ettepanekuid „Me 403 – 10 Mereväe avariitõrje eeskirja“ täiendamiseks ja parendamiseks, et tõsta tulekahju korral rakendatavate protseduuride ohutust ja tõhusust.

Käesolev uurimistöö analüüsib interaktiivsete ja staatiliste õppematerjalide tõhusust Eesti kaitseväe küberhügieeni ja salastatud teabe testide kontekstis. Uuringu eesmärk on välja selgitada, kuidas erinevad õppematerjalid uuritavate hinnangul mõjutavad teadmiste kinnistamist, testiärevuse vähendamist ja õppijate motivatsiooni.

Uurimistöö eesmärk on välja selgitada Eesti mereväe patrull-laevade divisjoni allohvitseride hinnangud oma töörahulolule ning tajutud karjäärivõimalustele pärast teenistuslike muudatuste rakendamist. Organisatsiooniliste muudatuste tulemusel on toimunud muutused teenistustingimustes ja karjäärivõimalustes, mis võivad mõjutada allohvitseride kohanemist ning teenistusmotivatsiooni. Selleks, et saavutada uurimistöö eesmärk, püstitas töö autor kaks uurimisküsimust: 1. Kuidas hindavad patrull-laevade divisjoni allohvitserid oma töörahulolu pärast teenistuslikke muudatusi? 2. Kuidas hindavad patrull-laevade divisjoni allohvitserid oma karjäärivõimalusi ja ametialast arengut pärast teenistuslikke muudatusi?

Antud uurimistöö eesmärk on välja selgitada, kas Eesti ja Euroopa Liidu kehtiv seadusandlus võimaldab Kaitseväel teostada sõjalise kaubaga vajalikke tolliformaalsusi vorm 302 alusel. Teema on muutunud aktuaalseks 2004 aastast, kui Eestist sai nii Euroopa liidu kui ka NATO liikmesriik, ning meie territooriumil paiknevad nii alaliselt kui ka ajutiselt liitlaste üksused, kes igapäevaselt puutuvad kokku deklareerimiskohustusega. Eesmärgi saavutamiseks analüüsis autor kahte peamist õigusakti - tolliseadus ja Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus nr. 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik, samuti analüüsitakse tolliseaduse paragrahv 49 alusel kehtestatud rahandusministri määrust, mis sätestab sõjalise kauba ja NATO riikide relvajõudude poolt kasutatava kauba käitlemise Eesti territooriumil

Kursusetöö eesmärk on analüüsida ajateenijate nutiseadmete kasutust õppetöös, hinnata nende mõju õppeprotsessile ning uurida ajateenijate eelistusi ja hinnanguid digitaalse õppematerjali kasutamisele. Kursusetöö eesmärgi saavutamiseks püstitas töö autor kolm uurimisküsimust: 1. Millised on KüVJ ajateenijate nutiseadmete kasutusharjumused õppetöös? 2. Milline on ajateenija hinnangul nutiseadme mõju õpiprotsessile? 3. Millised on ajateenijate eelistused ja hinnangud digitaalse õppematerjali kasutamisele kaitseväes?

kursusetöö eesmärgiks on välja selgitada, kas kulumaterjalide kulupaki nomenklatuur, pakend ja kogused vastavad üksuste vajadustele. Töö autoril on pikaajaline teenistuskogemus ja teadmised sõjalise logistika valdkonnast ning põhjalik kokkupuude kulumaterjalide kulupakiga on viinud tõdemuseni, et antud kontseptsioon tuleks üle vaadata ning vajadusel muudatused sisse viia. Selleks, et saavutada kursusetöö eesmärk, püstitas töö autor kolm uurimisküsimust: 1) Millisel määral vastab kulumaterjalide pakikomplekti nomenklatuur ja kogus üksuste vajadustele? 2) Millistele nõuetele peab vastama kulupaki pakend? 3) Kuidas peaksid kuluvahendid üksustele jõudma, kas pakikomplektiga või eraldi?

Käesolev kursusetöö analüüsib individuaalse termose mõju Eesti Kaitseväe sõdurite lahinguvõimele, füüsilisele taastumisele ja motivatsioonile. Käesoleva kursusetöö eesmärk on välja selgitada, millistes aspektides ja kui vajalikuks peavad Eesti Kaitseväe sõdurid termost lahinguolukorras ning kuidas see mõjutab nende lahinguvõimet, motivatsiooni ja füüsilist sooritusvõimet. Töös käsitletakse termose rolli taktikalisel tasandil, selle mõju varustuse kaalu ja praktilisuse aspektist ning seostatakse tulemused teaduslike ja ajalooliste andmetega. Uuring tugineb küsitlusandmetele, mis on kogutud Scoutspataljoni ja Erioperatsioonide Väejuhatuse sõdurite hulgas. Tulemused näitavad, et termose lisamine individuaalvarustusse parandaks sõdurite taastumisvõimet, moraali ja lahinguvalmidust, pakkudes eeliseid külmades tingimustes tegutsemisel.

Käesolev uurimistöö käsitleb Eesti Kaitseväe Maaväe tuvastusmeetodite standardiseerimise vajadust ning nende vastavust NATO regulatsioonidele, keskendudes STANAG 2129 nõuetele. Töö eesmärk on analüüsida EKV-s hetkel kasutusel olevaid identifitseerimismeetodeid ning võrrelda neid NATO standarditega, tuues välja puudused ja võimalikud parendusvõimalused. Uurimistöös kasutatakse kvalitatiivset meetodit, mis hõlmab NATO ja EKV dokumentide sisuanalüüsi ning rahvusvaheliste konfliktide kogemuste uurimist. Peamised tulemused näitavad, et EKV tugineb peamiselt visuaalsetele identifitseerimismeetoditele (värvilised märgised, käepaelad, valgussignaalid), kuid puuduvad ühtlustatud elektroonilised ja termilised tuvastusvahendid, mida NATO standardid nõuavad.

Eksamite ja testide sooritusega seotud ärevus mõjutab negatiivselt väljaõppekontekstis õpimotivatsiooni, enesehinnangut ja saadud teadmiste säilimist, mis on negatiivsed tulemid kaitseväe jaoks. Kui kaitseväes töötavad instruktorid ja õppejõud ei ole teadlikud sooritusega seotud ärevuse põhjustest, mõjudest ja leevendamise meetoditest, ei saavuta õppurid oma täit potentsiaali.

Kursusetöö eesmärk on anda ülevaade sõjaväe viievõistluse arengust Eesti Kaitseväes aastast 1996 kuni tänaseni. Selle raames tuuakse välja spordiala tutvustus ja sõjalis-rakenduslik seos ning sportimiseks vajaliku taristu areng Eestis. Kajastamist leiavad ka Kaitseväe meistrivõistlused (KV MV) ning saavutused rahvusvahelisel tasemel.

Käesoleva uurimustöö eesmärk oli välja selgitada, kuidas mõistavad diviisi ning brigaadi staapides teenivad allohvitserid oma rolli laiemalt. Selle teadasaamiseks püstitas autor alljärgnevad uurimisküsimused: milliseid teenistusalaseid rolle peavad diviisi ja brigaadi staapides teenivad allohvitserid oluliseks, kuidas erinevad allohvitsereide arusaamad oma rollist diviisi ja brigaadi staapide lõikes ning mis on selle peamised põhjused. Uurimistöö viidi läbi kvantitatiivse uurimisstrateegia abil. Andmete kogumiseks kasutati ettekavatsetud valimit ning kasutati valikvastustega küsimustikku.

Maakaitsepataljoni seitsmes kompaniis teenivad tegevväelased täidavad osaliselt vabatahtlike kompaniiülemate ülesandeid kuna, vabatahtlikel liikmetel ei ole samaväärseid võimalusi ülesannete täitmisel, millest tulenevalt suurendab see autori hinnangul tegevväelaste töökoormust, tekitab hägusust rollijaotuses mille tagajärjel langeb maakaitsepataljoni kompaniiveeblite töömotivatsioon. Lisaülesannete täitmine teiste allüksuste juures, mis on määratud tegevväelastele käskkirjaga „Tallinna maleva allüksuste läviisikute (POC) määramine“ hägustab arusaamist kompaniiveebli rollist organisatsioonis veelgi. Uurimistöö eesmärk oli välja selgitada kuidas mõjutab erinevate osaliste ja lisaülesannete täitmisest tulenev rollide hägusus kompaniiveeblite motivatsiooni maakaitsepataljoni näitel.

Käesoleva kursusetöö eesmärk on selgitada välja, kuidas mõistetakse 2. jalaväebrigaadis kompaniiveebli rolli ning kuidas see allüksuste lõikes erineb. Selle teadasaamiseks otsis autor vastuseid kahele küsimusele: 1. Millised on kompaniiveebli funktsioon ja vastutuse ulatus/valdkond 2JVBr KuP JVP struktuuris, ning kuidas kompaniiveebel neid tajub? 2. Milliseid ootusi seavad 2JVBr KuP JVP kompaniiveeblite tööle vahetud ülemad ja alluvad ning millisena tajuvad nad kompaniiveebli tähtsust organisatsioonis?

Kursusetöö uurib sümboolika rolli ühtekuuluvustunde kujundamisel Eesti Kaitseväes. Kursusetöö koosneb neljast osast: teoreetiline taust, metoodika, küsitlustulemuste analüüs ja arutelu ning kokkuvõttest. Esimeses osas käsitletakse sümboolika ajalugu ja tähtsust sõjapidamises, samuti Eesti Kaitseväe sümboolika arengut ja tähtsust kaasaegses sõjapidamises. Tuuakse näitena tänapäevased üksused, kellel puudub ajalooline eelkäija. Teises osas, tutvustatakse kursusetöös kasutatavat metoodikat ja selgitatakse, millist valimit kursusetöös kasutatakse, kuidas koguti andmeid, kuidas andmeid analüüsiti ja millise protsessi läbi jõuti töö lõpptulemusteni. Kolmandas osas analüüsiti küsitlustulemusi ja koondati saadud andmed arutelus. Neljandas osas antakse ülevaade olulistest järeldustest ning antakse soovitusi edaspidisteks sümboolikaga seotud tegevusteks ning sümboolika tõhusamaks rakendamiseks tulevikus.

Töö eesmärk on tuvastada, millised LOGFAS moodulite funktsioonid on õhuväes kasutusel ja milliste funktsioonide kasutuselevõtt toetab õhuväe taktika tasandi logistika planeerimist ja olukorrateadlikkuse hoidmist. Eesmärgi saavutamiseks püstitas autor neli uurimisküsimust. 1. Kuidas on korraldatud õhuväe lahinguteenindus? 2. Milliseid on LOGFAS-i moodulite LDM, SPM ja GEOMAN kasutamise võimalused lahinguteeninduse planeerimiseks? 3. Millises ulatuses on LOGFAS kasutusel lahinguteeninduse planeerimiseks ja olukorrateadlikkuse loomiseks? 4. Kuidas saab LOGFAS tarkvara rakendada õhuväe lahinguteeninduse planeerimiseks ja olukorrateadlikkuse loomiseks?

Käesoleva uurimistöö eesmärk on tuvastada Eesti Kaitseväe teenistujate hinnangul peamised probleemid ja parendusvõimalused vastuvõtva riigi toetuse (Host Nation Support – HNS) osutamisel ning pakkuda konkreetseid lahendusi, mis aitaksid tõsta toetuse kvaliteeti ja tõhusust. Uurimistöö lähtub autori kogemustest ning NATO uuenevast HNS-i kontseptsioonist, mis rõhutab tervikliku lähenemise vajadust ehk nn „Whole-of-Government-Approach'i“, mis hõlmab koostööd riigi eri tasandite ning erasektoriga. Uurimisküsimus on, milliseid konkreetseid probleeme Eesti Kaitseväe teenistujad kogevad HNS-i rakendamisel ning milline on sponsorüksuse roll nende probleemide lahendamisel.

Kursusetöö eesmärgiks on välja selgitada, kuidas on muutunud Eesti Kaitseväe hoiakud langenute hooldusesse ja mida saame organisatsioonina teha, et meie hoiakud muutuksid rohkem väärtustavateks antud valdkonna suhtes. Kolme poolstruktureeritud intervjuu alusel koguti empiirilised andmed, mille analüüsimiseks kasutas autor kvalitatiivset sisuanalüüsi.

Täna puudub Eestis lahendus, mis seoks ühte rakendusse nii allpool radari ekraani lendavate droonide ja rakettide tuvastamise kui ka elanikkonnale mõeldud eelhoiatussüsteemi. Antud kursusetöö eesmärk on välja selgitada Eesti õhuründeohu eelhoiatuse süsteemi tänane seis, juba arenduses olevad rakendused ning pakub välja lahendeid, kuidas parandada õhuseiret madalalt lendavate droonide osas, et tõhustada seeläbi Eesti õhuohu eelhoiatuse süsteemi. Kursusetöö eesmärgi saavutamiseks esitati kolm uurimusküsimust: 1) milline on õhuründeohu eelhoiatussüsteemi hetkeseis Eestis? 2) millised on täna toimivad rakendused elanikkonna kaitse ja eelhoiatussüsteemide osas ja mis on töös? 3) kas tehisaru analüüsimoodulil põhineva rakenduse arendamine aitaks parandada õhuohu eelhoiatust?