19. KAK magistritööd

Kaitseväes tunnetavad ülemad meeskonna sidususe olulisust, kuid teaduslikult puudub ühtne lähenemine sõjaväelises organisatsioonis sidususe loomisele. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on välja selgitada kompaniiülemate arusaamad meeskonna kujunemisest ja nende rollist sidususe kujundamisel ajateenijameeskondades. Eesmärgi saavutamiseks püstitati kaks uurimisküsimust: 1) Millisena kirjeldavad kompaniiülemad meeskonna kujunemist ajateenijaüksustes? 2) Kuidas kujundavad kompaniiülemad oma allüksuses sidusust?

Magistritöö eesmärk on välja selgitada maakaitseüksuste reservväelaste riigikaitselised ootused ja nende ootuste erinevused teistest reservüksustest. Magistritöös kasutatakse empiirilise analüüsi läbiviimiseks 2023. aasta riigikaitselise inimvara kompleksuuringu ankeetküsitlustega kogutud sekundaarandmeid. Uuringu valimiks on 2023. aasta õppustel Kevadtorm ja Ussisõnad reservõppekogunemisel osalenud reservväelased. Töös kasutatakse kombineeritud uurimisstrateegiat. Uurimiseesmärgi täitmiseks on püstitatud kaks uurimisküsimust: 1. Kuidas erinevad 2023. aasta õppustel Ussisõnad ja Kevadtorm osalenud reservväelaste riigikaitselised ootused? 2. Milliseid asjaolusid õppekogunemisel kogetust kirjeldavad reservväelased takistustena järgneval õppekogunemisel osalemiseks?

Käesolevas ajalooteaduslikus töös uurib autor kasutades kvalitatiivset lähenemist dokumendianalüüsi vormis Eesti sõjaväe suurtükiväe laskemoonaga varustamist perioodil 1920. – 1939. aastad. Toetudes ennekõike arhiivallikatele ja teemakohastele uuritava perioodi ning kaasaegsetele väitekirjadele ja teadustöödele leiab autor käesoleva töö raames vastused alljärgnevatele uurimisküsimustele. - Milline oli suurtükiväe laskemoona logistika korraldus ja areng Vabadussõja järgselt kahel aastakümnel (kuni 1939a)? - Millisel määral vastas suurtükiväe logistika struktuurne lahendus mobilisatsiooniplaanides sätestatud struktuuridest tulenevatele toetusvajadustele? - Millisel määral vastas olemasolev suurtükiväe logistika korraldus praktilisele vajadusele tulenevalt sõjaväe õppuste (Otepää ja Voldi manöövrid) tuvastustest?

Käesoleva uurimistöö eesmärk on välja selgitada ajateenijate õpihoiakut ja õpikeskkonda kujundavad tegurid ning nende muutus 2017. aastal ja 2023. aastal teenistusse asunud ajateenijate andmeid võrreldes. Eesmärgist lähtuvalt püstitati neli uurimisküsimust: Kuidas on muutunud ajateenijate õpihoiakud ajateenistuse jooksul 2017. ja 2023. andmete põhjal? Kuidas on muutunud õpihoiakud ning hinnang õpikeskkonnale, sealhulgas suhtele ülemate ja teenistuskaaslastega kahe aastakäigu (2017 ja 2023) võrdluses? Milline on seos õpihoiakute ja teiste hoiakuliste ja struktuursete tegurite vahel? Kuidas aitavad ajateenijate õpihoiakud, õpikeskkonnale antud hinnangud ja erinevad hoiakulised ja struktuursed tegurid selgitada ajateenijate hinnangut oma võimekusele täita sõjaaja ülesandeid?

Uurimistöö eesmärk on välja selgitada tegevväelaste rahulolu Kaitseväes pakutava töötasu ja hüvedega ning nende seos lahkumiskavatsusega.

Uurimistöö eesmärgiks on välja selgitada aspektid, mis on seotud Eesti Kaitseväe ohvitseride rotatsioonide korraldusega rahuloluga. Uuringu tulemused pakuvad sisendit, mis aitaks kaasa rotatsioonisüsteemi arendamisele ja ohvitseride rahulolu suurendamisele. Eesmärgi täitmiseks püstitati kolm uurimisküsimust: 1. Milline on nooremohvitseride ning vanem- ja kõrgemate ohvitseride rahulolu rotatsioonide korraldusliku komponendiga? 2. Millised on peamised rahulolematuse põhjused? 3. Milline on seos rotatsioonide korraldusega rahulolu ja institutsionaalse/ametialase motivatsioonimudeli vahel nooremohvitseride ning vanem- ja kõrgemate ohvitseride hulgas?

Maailma avalikkus on näinud Venemaa agressiivsust alates 2008. aastast. Kui tollal ja vahetult järgneval aastakümnel tundus selline tegevus Lääne taluvuspiiride kompamisena, siis 2022. aastast ei ole muutunud mitte ainult Venemaa agressiivsuse määr ja kvaliteet, vaid ka Lääne suhtelise otsustamatuse mastaap. Käesolevas töös uuritakse, kuivõrd on selline julgeolekuvaakum muutmas maailmakorra tasakaalu globaalselt Lääne ja BRICSi dünaamika kontekstis ning kuidas peamiselt Vene-Ukraina ja toetavalt Iisraeli-Ḩamāsi sõjad näitlikustavad sellise vaakumi esinemist regionaalselt. Lisaks uuritakse töös, milline on sellise julgeolekuvaakumi tähendus ahelkonfliktide võimaldajana, mida iseloomustavad Euroopas aset leidvad sabotaažiaktid ning milline on USA presidendi vägede väljatõmbamise retoorika mõju Balti riikide julgeolekule.

Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada Kaitseväe nooremohvitseride ja Kaitseväe Akadeemia kadettide kutsevaliku motivatsioonitegurid ning nende seos planeeritud pingutuse ja tööl püsivusega. Eesmärgi täitmiseks püstitati kolm uurimisküsimust selgitamaks välja (1) millised kutsevaliku motivatsioonitegurid mõjutasid nooremohvitseride ja kadettide hinnangul nende kutsevalikut, (2) millised kutsevaliku motivatsioonitegurid sarnanesid ja erinesid vastajate hinnangute vahel ning (3) millised on motivatsioonitegurite seos planeeritud pingutuse ja tööl püsivusega.

Uurimistöö eesmärgiks on välja selgitada, kuidas tajuvad sihtgruppi kuuluvad kaitseväelased oma rahu- ja sõjaaja ametikoha ülesannete vahelist tasakaalu. Eesmärgi saavutamiseks püstitati kolm uurimisküsimust. Esimese uurimisküsimusega soovis autor teada, millised on tüüpilised sõjaaja kompanii- ja pataljoniülemate rahu- ja sõjaaja ülesanded. Teiseks, kuidas rahu- ja sõjaaja tegevusi ühildatakse ning kolmandaks, milles seisneb rahu- ja sõjaaja ülesannete täitmise vastuolu sõjaaja kompanii- ja pataljoniülemate tasandil. Andmete kogumiseks viidi läbi poolstruktureeritud intervjuud üheksa endise või praeguse 2.jalaväebrigaadi jalaväepataljoni sõjaaja kompanii- ja pataljoniülematega.

Uurimistöö eesmärk oli selgitada valitud hulgale kaitserajatiste mõistetele välja sobivad eestikeelsed terminid, definitsioonid ja võimalikud ingliskeelsed vasted eesmärgiga ühtlustada terminite kasutust erinevates erialakeeltes, seeläbi arendades väljaõpet ja Eesti kaitserajatisi puudutavaid dokumente nii elanikkonna- kui ka sõjalise kaitse kontekstis. Eesmärgi saavutamiseks püstitati kolm uurimisküsimust, millest teisel oli kaks alaküsimust. (1) Millised kaitserajatiste mõisted ja terminid vajavad korrastamist? (2) Millised terminid sobivad tähistama korrastamist vajavaid mõisteid? (2a) Millised on võimalikud ingliskeelsed vasted? (2b) Milline on korrastatud mõistete omavaheline suhe? (3) Millised on uuritud mõistete optimaalsed definitsioonid, mis sisaldavad tähtsamaid mõistetunnuseid ja vastavad defineerimisreeglitele

Uurimistöö eesmärgiks on välja selgitada reservväelaste tsiviilsfääri sotsiaalsete rollide seosed edukama riigikaitselise rolli täitmisega (2023. aasta Kevadtorm ja Ussisõnad). Eesmärgi täitmiseks püstitati kolm uurimisküsimust: (1) Millised on seosed leibkonnast tulenevate tegurite ja reservväelase riigikaitselise panustamisvalmiduse vahel? (2) Millised on seosed reservväelase staatuse ja riigikaitselise panustamisevalmiduse vahel? (3) Millised on seosed tsiviiltöökohast tulenevate tegurite ja reservväelase riigikaitselise panustamisvalmiduse vahel?

Käesoleva töö eesmärgiks välja selgitada kas ja millises mahus EKV täidab III Genfi konventsiooniga sätestatud nõudeid sõjavangide käitlemise osas ning kuidas seda võiks korraldada, et rahvusvahelised kohustused oleksid täidetud. Autor püstitas kolm uurimisküsimust: 1. Kuidas on hetkel korraldatud sõjavangide käitlemine Kaitseväes? 2. Milliste nõuete täitmine sõjavangide käitlemisel on Kaitseväe jaoks problemaatiline? 3. Kuidas korraldada sõjavangide käitlemist Eesti vabariigis, et tagada rahvusvaheliste kohustuste täitmist?

Magistritöö uurib sõjaaja digitaalse võimekuse integreerimise võimalusi Kaitseväe operatsioonidesse. Uurimistööga tuvastatakse Kaitseväe võimelünki ja piiranguid ära võetud digitaalsete seadmete käitlemisel ja analüüsil, eesmärgiga kirjeldada olemasolevaid probleeme ning pakkuda välja rakendatav kontseptuaalne lahendus. Töös püstitati kaks uurimisküsimust - 1) Millised on Kaitseväe peamised tuvastatavad puudused, võimelüngad ja -vajadused seoses sõjaliste tegevuste tulemusena ära võetud digitaliseeritud informatsiooni kandjate käitlemise ja ärakasutamisega?; 2) Millised oleksid optimaalsed eesmärgid, nõuded ja lahendused sõjaaja digitaalse ekspertiisi võimekustele toetamaks Kaitseväe tegevusi taktikalisel ja operatsioonilisel tasandil?

Uurimistöö eesmärk on selgitada välja tsiviilobjektide sõjalisel otstarbel kasutamisega kaasnevad vahetud ja kaudsed mõjud keskkonnale, sealhulgas looduskeskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile ja varale ning välja töötada võimalused võimalike negatiivsete mõjude ära hoidmiseks või vähendamiseks. Uurimisküsimused: (1) Millised negatiivsed mõjud võivad kaasneda tsiviilobjektide kasutamisega sõjalisel otstarbel? (2) Millised tsiviilobjektid on kõige haavatavamad? (3) Millistel kasutusviisidel on kõige väiksemad mõjud keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile ja varale?

Uurimistöö eesmärk on välja selgitada elektroonilise võitluse tähtsus Venemaa Föderatsiooni relvajõudude vastases tegevuses Venemaa-Ukraina täiemahulise sõjas, keskendudes ajavahemikule veebruar–märts 2022. Uurimistöö tugineb kolmele juhtumiuuringule, mille kaudu käsitletakse elektroonilise toetuse (raadioluure) ja elektroonilise rünnaku (segamine) rakendamist Vene Föderatsiooni relvajõudude vastases tegevuses. Autor püstitas kaks uurimisküsimust: 1) Milline oli elektroonilise rünnaku (segamise) tähtsus Vene Föderatsiooni relvajõudude vastases tegevuses 2022. aasta veebruarist märtsini? 2) Milline oli elektroonilise toetuse (raadioluure) tähtsus Vene Föderatsiooni relvajõudude vastases tegevuses vastases tegevuses 2022. aasta veebruarist märtsini?

Uurimistöö eesmärk on tuvastada soomuspataljonile sobivaid taktikalisi maismaategevusi ja nende avaldumisvorme jalaväebrigaadi kaitselahingus Eesti tingimustes. Eesmärgi täitmiseks on autor püstitanud järgnevad uurimisküsimused: 1) Millised on soomusüksuse kasutusvõimalused kaitselahingus? 2) Kuidas on seni Eestis soomuspataljoni jalaväebrigaadi kaitselahingus kasutatud? 3) Millised on Eesti tingimustest tulenevad piirangud ja võimalused soomuspataljoni kasutamiseks jalaväebrigaadi kaitselahingus?

Magistritöö eesmärgiks oli analüüsida Metsade kaardirakenduse kaardikihtide rakendatavust ning hinnata metsatüübi, niiskuse ja vertikaalse varje kaardikihtide vastavust maastikuga. Uurimistöö eesmärgi saavutamiseks püstitati kaks järgnevad uurimisküsimust: millised on Metsade kaardirakenduse kasutajate vajadused lähtudes kasutajakeskse uurimismeetoditest ning mil määral vastavad olemasoleva Metsade kaardirakenduse kaardikihid reaalsusele.

Eesmärk on välja selgitada, kas konvolutsioonilisi närvivõrke kasutades on võimalik tuvastada taktikalisi käsiraadiojaamu nende seadmespetsiifilise sõrmejälgede kaudu. Töö keskendus küsimustele, kui hästi suudavad erinevad KNV mudelid eristada üksteisest füüsiliselt sarnaseid raadiojaamu ja milline on andmehulgast ning modulatsioonitüübist tulenev mõju klassifitseerimise täpsusele. Katsed viidi läbi laborikeskkonnas, kasutades ICOM IC-F1100D, Motorola GP340 ja TKRJ käsiraadiojaamu.

Uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada mehhaniseeritud jalaväepataljoni otstarbekaim kasutamise viis maa-alakaitse lahingus Eesti tingimustes. Eesmärgi saavutamiseks püstitas autor kolm uurimisülesannet: 1) Analüüsida olemasolevaid mehhaniseeritud jalaväepataljoni lahingukäske, eesmärgiga tuvastada nende kasutamise senine praktika; 2) Koostada mehhaniseeritud jalaväepataljoni maa-alakaitse standardlahendus, tuginedes senisele praktikale ning teoreetilisele taustale; 3) Valideerida koostatud standardlahendus kasutades sõjamängu kui empiirilist meetodit

Uurimistöö eesmärk on välja selgitada tingimused turbasele pinnasele rajatud kraavide ületamiseks CV90-ga ning anda hinnang turbamuldadele rajatud kraavide pinnase tugevusele Eesti maastikul. Eesmärgi täitmiseks püstitati järgmised uurimisküsimused: 1) Millised on CV90 jaoks vajalikud tingimused turbase mullaga kraavide ületamiseks? 2) Milline on turbastele aladele rajatud kraavide üldine liikumist takistav mõju Eesti maastikul?

Uurimistöö lühitutvustus: magistritöö eesmärk oli selgitada valitud tuletoetusvaldkonna mõistetele välja keeleliselt ja tähenduslikult sobivad eestikeelsed terminid ja definitsioonid. Eesmärgi saavutamiseks püstitati kolm uurimisküsimust, millest esimene jaguneb kolmeks. 1. Millised tuletoetuse mõisted ja terminid vajavad korrastamist? a. Milliste mõistete ja/või terminitega on probleeme? b. Millised on eristamist vajavad lähimõisted? c. Milliste riikide ja keelte mõiste- ning terminisüsteemid on tuletoetuse terminivara lähiajaloos mõjutanud? 2. Millised on uuritud mõistetele optimaalsed eestikeelsed definitsioonid, mis arvestavad mõistet, mõistesuhteid ja defineerimispõhimõtteid? 3. Millised on uuritud mõistetele eestikeelsed terminid, mis arvestaks termininõudeid ja tähendust?