13. ÕV PK lõputööd

Uurimustöö eesmärk on mõista, mis olukord hetkel on Kaitseväe Akadeemias mentorlusprogrammiga ning võtta mentorite vaated olukorrale ning pakkuda lahendusi selle programmi parendamiseks. Eesmärgi saavutamiseks püstitas autor järgmised uurimisküsimused:  Kuidas mõistavad mentorid mentorluse olemust ja eesmärki Kaitseväe Akadeemias?  Milliseid kogemusi ja väljakutseid seostatakse mentorrolli täitmisega?  Kuidas hindavad mentorid kehtivat mentorlusprogrammi ning milliseid ettepanekuid nad teevad selle parendamiseks?  Milline on mentorluse mõju mentorite motivatsioonile, töökoormusele ja professionaalsele arengule?

Uurimistöö lühitutvustus: uurimistöö eesmärk on välja selgitada Vahipataljoni tähtsaimad arengusammud alates selle loomisest 1928. aastal kuni selle laialisaatmiseni 1940. aastal. Eesmärgi saavutamiseks on autor püstitanud neli põhilist uurimisküsimust: 1) mis eesmärgi täitmiseks loodi Vahipataljon, 2) millest tulenes pataljoni ülesehitus, 3) mis oli ülemate panus pataljoni arengusse, 4) mis eristas Vahipataljoni teistest Kaitseväe üksustest?

Lõputöö eesmärk on selgitada välja, miks gümnaasiumi lõpetanud noored valivad kõrghariduse omandamiseks Kaitseväe Akadeemia asemel mõne teise kõrgkooli. Uurimisküsimuseks oli: „Millised on Kaitseväe Akadeemia asemel teiste kõrgkoolide kasuks otsustanud noorte karjäärivalikut mõjutanud mikro- ja makrotegurid?’’

Uurimistöö eesmärk on välja selgitada II osakonna ülesehitus ja struktuur ning uurida, mis olid allüksuste ülesanded 1930. aastatel. Selleks, et autor saaks luua põhjaliku ülevaate II osakonna ajaloost, koostati kolm uurimisküsimust. 1. Kuidas oli üles ehitatud II osakonna struktuur 1930. aastatel nii rahu- kui sõjaajal? 2. Kes olid II osakonna ülemad 1930. aastatel ning nende roll II osakonna töös? 3. Mis olid II osakonna allüksuste ülesanded ning kohustused 1930. aastatel?

Uurimistöö eesmärk oli analüüsida nende arengut, ülesehitust, toimimist ja õiguslikku alust. Püstitati kolm uurimisküsimust: millistel seadustel rügemendikohtud põhinesid, kuidas oli korraldatud nende töö ja kuhu nad paigutusid kohtusüsteemis, ning millised olid nende puudused ja probleemid.

Lõputöö eesmärk on selgitada Ukraina sõja õpikohtade taustal Eesti õhukaitse puuduseid ning Soome ja Rootsi NATOga liitumise järgset võimalikku tugevdust nii piirkondlikult kui kitsamalt Eesti õhukaitsele. Eesmärgi täitmiseks on püstitatud 2 uurimisküsimust: 1) Millised on Ukraina õhukaitse õpikohad, mis on ülekantavad ning rakendatavad Eesti õhukaitsesse ja nendest tulenevad vajadused Eesti õhukaitse täiendamiseks? 2) Millised on Soome ja Rootsi Ukraina õpikohtadega suhestuvad õhukaitsevõimekused ning milline on valmisolek NATO liikmetena vastavat võimekust rakendada Eesti ja laiema Läänemere piirkonna õhukaitse toetamisel?

See uurimistöö toob välja parameedikute rolli olulisust sõjas, keskendudes teadmiste ja oskuste muutustele teenistuse vältel, mis võib ohustada parameediku võimekust anda tõhusat meditsiinilist abi lahinguväljal. Uurimistöö eesmärk on hinnata Scoutspataljoni parameedikute teoreetiliste ja praktiliste teadmiste taseme muutust ajas ning analüüsida vajadust täiendväljaõppele.

Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on hinnata seoseid Kaitseväe Akadeemia põhikursuse õppurite vastuvõtukatsete tulemuste, akadeemiliste hinnete ja lõputöö hinnete vahel. Püstitati kolm uurimisküsimust: (1) Kuidas õppemoodulite tulemused seostuvad lõputöö hindega; (2) Milline vastuvõtukatse osa võimaldab ennustada õppuri edasist õppeedukust; (3) Kuivõrd võimaldavad vastuvõtukatsed prognoosida õpingute edukat lõpetamist?

uurimistöö keskendub Eesti Kaitseväe reservväelastest koosnevate üksuste võitlusvõime hindamisele läbi jao kiirrünnaku soorituse prisma. Kiirrünnak on üks põhilisi protseduure, mida õpetatakse ja hinnatakse erinevatel väljaõppetasanditel. Samas kerkib vajadus hinnata, kuivõrd suudavad reservväelased, kellel on teenistusest möödunud aastaid, täita selle protseduuri nõudeid. Traditsiooniliste hindamismeetodite piiranguteks on subjektiivne hindamisviis ning juhendajate väljaõppetasemete erinevus. Uurimistöö keskendub sellele, kuidas kaasaegsete lasermatkeseadmete – eelkõige SAAB süsteemide – kasutamine võimaldab täpsemat ja objektiivsemat tagasisidet reservväelaste taktikalisele sooritusele.