26. MaV PK lõputööd

Uurimistöö eesmärk on kaardistada Eesti sõjalis-strateegiline olukord 1920. aastate ja 1930. aastate alguses endise Kaitsevägede Staabi ülema kindralmajor Juhan tõrvandi hinnangul tema kirjutiste toel. Püstitatud uurimisküsimused: 1. Millisena kirjeldas Juhan Tõrvand Eesti sõjalis-geograafilist olukorda? 2. Millisena kirjeldas Juhan Tõrvand Eesti mobilisatsiooni- ja sõjalist ressurssi? 3. Millisena kirjeldas Juhan Tõrvand Eesti majanduslikku ja logistilist olukorda?

Uurimistöö „Eesti sõduri identiteet“ eesmärk on selgitada, millised identiteeditüübid on Eesti ajateenijate seas kõige levinumad ning kuidas need identiteedid mõjutavad sõdurite käitumist ja suhtlemist üksuses. Töö keskendub kahe pataljoni ajateenijatele ning uurib, kuidas erinevad identiteedid varieeruvad üksuste lõikes ning millised tegurid kujundavad sõduri eneseidentiteeti.

Uurimustöö eesmärk on anda ülevaade Tartu Üksikjalaväepataljoni igapäevaelust, väljaõppest ning struktuurist. Eesmärgi täitmiseks püstitati järgnevad uurimusküsimused: 1. Missugust väljaõpet anti Tartu Üksik-jalaväepataljonis? 2. Milline oli Tartu Üksik-jalaväe pataljoni struktuur? 3. Milline oli üksuses teenivate ajateenijate ja tegevväelaste igapäevaelu?

Uurimistöö eesmärk oli analüüsida Eesti Kaitseväe 1932. aasta Lahingueeskirja sisu ja koostamise protsessi, et mõista selle rolli Eesti sõjalise mõtte arengus. Töö keskendus neljale uurimisküsimusele: millised olid eeskirja põhimõtted lahingutegevuse ja relvaliikide kasutuse osas, kuidas eeskiri koostati, millist mõju avaldas Vabadussõja kogemus ning milline oli välisriikide eeskirjade mõju.

Uurimistöö eesmärgiks oli välja töötada juhend parimatest praktikatest, mis toetaks ülemaid ning nende abisid ajateenijate ja reservväelaste autonoomse motivatsiooni tõstmisel. Selle saavutamise jaoks autor koostas kolm uurimisküsimust: milliseid meetmeid kasutatakse autonoomse motivatsiooni tõstmiseks EKV väeosades; millised autonoomse motivatsiooni tõstmise meetodite/tehnikate/praktikate erinevused on kompanii- ja rühma taseme vahel; millised takistused võivad esineda autonoomse motivatsiooni tõstmisel. Eesmärgi saavutamiseks viis autor läbi küsitluse EKV kompanii- ning rühma taseme juhtide ning abide vahel, et välja kajastada meetodid/strateegiad/arusaamad autonoomse motivatsiooni tõstmiseks ajateenijates ja reservväelastes, mis on kasutuses hetkel erinevates maaväe väeosades Eestis.

Salajased lepingud kujutavad endast rahvusvahelisi kokkuleppeid, mille osapooled otsustavad varjata avalikkuse, teiste riikide või isegi teatud oma valitsuse liikmete eest. Käesoleva uurimistöö keskmes on analüüsida salajaste lepingute mõju riikidevahelistele jõujoontele, suhete dünaamikale ning riiklikule julgeolekule. Täpsemalt süvenetakse küsimustesse, kuidas salajased kokkulepped mõjutavad võimujaotust, millised tegurid motiveerivad riike neid sõlmima ning millised on nende lepingute julgeolekualased ja õiguslikud tagajärjed.

Nagu paljude taasloodud Eesti Kaitseväe üksuste kohta puudub ajalooline ülevaade, nii puudub ka Kuperjanovi üksik-jalaväepataljoni taasloomise perioodi kohta ajalooline ülevaade. Uurimistööga täidab autor vaid väikese lünga, käsitledes pataljoni arengut aastatel 1992-2004. Uurimistöös on püstitatud kolm uurimisküsimust: (I) Milline oli Kuperjanovi ÜJP roll ja ülesanded 1992.-2004. aastatel? (II) Milline oli ja kuidas muutus Kuperjanovi ÜJP väljaõpe aastatel 1992-2004? (III) Milline oli ja kuidas muutus pataljoni isikkoosseis, relvastus ja varustus aastatel 1992-2004?

Uurimistöö eesmärk on uurida ja anda süstemaatiline ülevaade aastatel 1992-2002 Eesti kaitseväe koosseisu värskelt taasloodud Kalevi üksik-jalaväepataljoni väljaõppest, struktuurist ja igapäeva elust. Uurimisküsimused on autor määranud järgmised: 1. Missugune oli Kalevi ÜJP struktuur aastatel 1992-2002? 2. Milline oli Kalevi ÜJP igapäeva väljaõpe aastatel 1992-2002? 3. Milline oli Kalevi ÜJP igapäevaelu aastatel 1992-2002?

Uurimistöö eesmärk on selgitada välja, kuidas võimaldab hetkel kehtiv Kaitseväe korralduse seadus (edaspidi KKS) Eesti Vabariigi territooriumil relvastatud vastupanu ette valmistada ja korraldada. Autor vastab järgnevatele uurimisküsimustele: Kuidas kohaldub relvastatud vastupanu ettevalmistamisele ja korraldamisele territoriaalsed piirangud, mis kehtivad kaitseväeluurele teabe kogumisel? Kuidas võimaldab hetkel kehtiv KKS relvastatud vastupanu korraldada? Kas relvastatud vastupanu ettevalmistamise ja korraldamise sätted KKS-is vastavad õigusloome reeglitele?

Uurimistöö keskendub droonilt kukutatavate lõhkekehade hajuvuse vähendamisele, et tõsta nende tabamistäpsust. Uuringu käigus analüüsitakse katsekehasid (õppegranaadi ja 40 mm granaadi metallist makette), kukutades neid droonilt erinevate modifikatsioonidega 50 meetri kõrguselt.

Uurimistöös analüüsin Eesti Kaitseliidu vabatahtlike reservväelaste motivatsiooni, rahulolu ning teenistusvalmidust. Töös hinnatakse, kuidas erinevad tegurid nagu juhtimine, infovahetus, igapäevased hüved, väljaõpe ning ühiskondlik tugi mõjutavad Kaitseliidu vabatahtlike reservväelaste hinnanul nende valmisolekut osaleda õppustel ning täita oma teenistuskohustusi. Analüüs põhineb küsitlusuuringul, milles osales 509 vastajat kuueteistkümnest Kaitseliidu malevast.

Uurimistöö eesmärk oli uurida, millist mõju avaldavad Kaitseliidu noorteorganisatsioonid Noored Kotkad ja Kodutütred ohvitseri karjäärile. Uurimustöös püstitati kolm uurimisküsimust, mis keskendusid varasema kogemuse seosele juhtimiskarjääri kujunemisega, organisatsioonides kujundatavatele teadmistele, oskustele ja hoiakutele, mis toetavad kaitseväe teenistust. Uurimistöö kasutati segameetodilist lähenemist, ühendades kvantitatiivse ankeetküsitluse ja kvalitatiivse sisuanalüüsi.

Riigikaitse alase teadlikkuse teemal noorte hulgas, seati töö eesmärgiks välja selgitada milline on gümnasistide ja ajateenijate enesehinnang stressiga toimetulekul; millised erinevused ilmnevad hirmu osas võimaliku sõja korral kaotada oma perekond, ise-enda turvalisus/elu, Eesti riigi saatus; kuidas suhestub riigikaitseline väljaõpe noorte hinnangutes sõjaga seonduva stressi osas; milline on sõjateemalise sotsiaalmeedia roll sõjaga seonduva ärevuse osas ning milline on hinnang riigikaitselise ettevalmistuse osas toimetulekuks sõja korral.

Uurimistöö uurib laiapindse riigikaitsega seotud koolide üliõpilaste teadlikkust laiapindse riigikaitse kohta. Ukrainas toimuva relvastatud konflikti tõttu on saanud järjest aktuaalsemaks Eesti Vabariigi julgeolek, mistõttu on oluline, et tulevasel ametikohal laiapindse riigikaitsega seotud noored oleksid teadlikud laiapindse riigikaitse põhimõtetest. Eriti on tähtis nende teadlikkus, et erinevate valdkondade vaheline koostöö sujuks paremini ning erinevad valdkonnad on teadlikud teiste valdkondade vastutusalast ja võimetest. Samuti on oluline, et rahuajal arendaksid erinevad valdkonnad antud kontseptsiooni rakendamist, et tuvastada kitsaskohad. Uurimistööga soovin ma selgitada välja hetkel noorte teadlikkuse töös käsitletavast teemast ning kaardistada tulevased vajadused lähtudes nende teadlikkusest. Teadlikkuse määramiseks kasutan töös Bloomi taksonoomiat.

Käesoleva uurimistöö eesmärk oli uurida madalsagedusliku heli mõju MEMS-andurite tööle. Töö keskendus neljale anduritüübile: güroskoop, kiirendusandur, rõhuandur ja magnetomeeter. Uurimisküsimused käsitlesid madalsagedusliku heli tekitamise viise, selle mõju andurite mõõtmistäpsusele ning võimalikke tagajärgi erinevates rakendustes.

uurimustöö eesmärk on välja selgitada ja anda süstemaatiline ülevaade aastatel 1918-1940 Eesti Kaitseväe koosseisu kuulunud 5.Üksik jalaväepataljoni väeosa loomisest ja tegevusest, väeosa väljaõppest ning üksuse likvideerimisest. Uurimusküsimused lähtudes uurimustöö eesmärgist on järgmised: 1. Millised olid 5. Üksik Jalaväepataljoni loomise ajendid, struktuur ja peamised tegevusvaldkonnad aastatel 1918 – 1940? 2. Kuidas oli korraldatud väljaõpe 5. Üksik Jalaväepataljonis? 3. Kuidas toimus 5. Üksik Jalaväepataljoni likvideerimine 1940. aastal?

Antud uurimistöö eesmärk on viia läbi märgade muldade niiskuse seisundi ja tugevuse muutlikkuse seiret aasta lõikes, et tuvastada üldisi muutusi antud muldadel ning seeläbi teha järeldusi märgade muldade kasutamise võimaluste kohta taktikalisel tasandil. Uurimistöö käigus mõõdeti kasutades WES metoodikat masinate läbitavust märgadel muldadel ning eksperimenteeriti jalgsi liikumise mõju pinnasele.

Uurimistöö eesmärk oli määrata Kaitseväe Akadeemia ja Tartu Ülikooli koostöös valminud Red Pitaya tarkvararaadiol põhinev seiresõlme võimekused reaalsusele lähedastes tingimustes 140 MHz sagedusalas ning fikseerida kitsaskohad edasiseks arendustegevuseks. Eesmärgi saavutamiseks püstitas töö autor kaks uurimisküsimust: 1) Millised on süsteemi maksimaalsed signaali tuvastuskaugused 140 MHz sagedusalas reaalsusele lähedastes tingimustes? 2) Millised kitsaskohad esinevad süsteemi kasutamisel ning milliseid muudatusi tuleks arvestada edasiseks täiustamiseks?

Uurimistöö põhifookus on hinnata tekkiv kahju relvasüsteemile ja meeskonnale peale kumulatiivlaengu lõhkemist metallpuuri peal. Major Einre (2024) leidis, et metallpuuride kasutamine tehnika varjamiseks ja kaitsmiseks õhuründevahendite vastu on vajalik, seega autor tahab teema edasi viia ja katsetada ka nende efektiivsust. Tulemuste all autor analüüsib katsetes saadud tulemusi, ning arutelu peatükis vastab uurimisküsimustele. Uurimustöö käigus leiab autor vastused järgnevatele küsimustele:  Millist mõju avaldab puuri peal plahvatanud kumulatiivlaeng relvasüsteemile?  Kas puur on tõhus vahend kaitseks või pigem ajutiliselt ressursse kulutav?

Uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada tsiviilotstarbelise rajakaamera efektiivsus liikuva soomustransportööri identifitseerimiseks päevavalguses. Uurimistöö eesmärgi täitmiseks püstitati kaks uurimisküsimust: 1) Millistel kaugustel liikuv soomustransportöör jääb rajakaamera kujutisele ja on kujutises identifitseeritav? 2) Millistel kiirustel liikuv soomustransportöör jääb rajakaamera kujutisele ja on kujutises identifitseeritav?

Uurimistöö eesmärk oli uurida, kas ajalooliste Nõukogude Liidu topograafilisi kaarte on võimalik kasutada tänapäevastes tingimustes sõjaliste operatsioonide läbiviimisel. Töö keskendus Ida-Virumaa piirkonnale ja analüüsis maastikuelementide – teedevõrgu, hoonestuse, reljeefi ja loodusobjektide – kajastamist vanadel ja tänapäevastel kaartidel. Uurimisküsimus oli, kuivõrd vanad kaardid vastavad tänapäevasele reaalsusele ja millised riskid kaasnevad nende kasutamisega.

Juhendajad Mikk Antsov ja Mattias Puusepp. Uurimistöö eesmärk: selgitada välja, milline on tabelvarustuse mõju varjamisel termovaatluse eest ning kuivõrd on see seotud positsioonivalikuga.

Uurimustöö eesmärgiks on koostada juhend digitaalse maastikuanalüüsi läbiviimiseks jalaväekompanii tasemel. Eesmärgi saavutamiseks vastati uurimisküsimustele, millised maastikutingimused määratlevad jalaväekompanii operatsiooniala kaitsetegevuse ning kuidas tuleks maastiku kaardikihtisid kasutada, kompaniiülemale vajaliku kaitseplaani tegemisel.

Töö eesmärgiks on välja selgitada EKV kasutavate kuulivestide mõju sõduri lahingulisele efektiivsusele, keskendudes mõjule lasketäpsusele. Eesmärgiks on tuvastada kuulivestide mõju lasketäpsusele ja sõdurit kõige vähem mõjutav kuulivest ning leida objetiivsete mõõtetulemuste ja subjektiivsete arvamuste kokkulangevusi või erisusi. Eesmärgi saavutamiseks kasutati katse meetodit ja teostati küsitlus.

Uurimistöö eesmärk oli kaardistada kuidas kompaniides toimub õppimine Ukraina sõjast. Autor uuris kompaniiülemate perspektiivist, kvalitatiivsel uurimismeetodil. Eesmärgi täitmiseks püstitati kaks uurimisküsimust: esiteks, kuidas õppisid Ukraina sõjast kompaniiülemad; teiseks, kuidas mõjutas kompaniiülemate Ukraina sõjast õppimine nende kompaniide väljaõpet. Andmeid koguti neljast erinevast kompaniist, kus teostati kümme intervjuud. Sisuanalüüsi toel koostati tulemused ning arutelus leiti vastused uurimisküsimustele.

Uurimistöö eesmärk on selgitada välja JvP (jalaväepataljon) PiR (pioneerirühm) võimed, mis toetavad jalaväepataljoni vajadusi. Uurimistöö käigus vastab autor kahele küsimusele. Eesmärgi saavutamiseks püstitas autor kaks uurimisküsimust: 1) Milliseid ülesandeid täidab orgaaniline pioneerirühm jalaväepataljoni toetuseks? 2) Milliseid puuduseid näevad eksperdid JvP PiR võimekirjelduses, millega toetaks jalaväepataljoni lahingutegevust?

Uurimistöö eesmärk on analüüsida, millistel tingimustel võivad Kaitseliidu vaatlusja toetusvõrgustiku liikmed kaotada relvakonfliktiõiguse tähenduses tsiviilisiku kaitse. Uurimisküsimused keskenduvad tsiviilisikute kaitse kaotamise tingimustele relvakonfliktis, võrgustiku liikmetele seatud ülesannetele ning olukordadele, kus nende tegevus võib viia staatuse muutumiseni.

Töö eesmärk on välja selgitada Ämari lennuvälja liiklusala elutsükli/kaare monitoorimise ja hindamise protsesse, selleks et luua terviklik ülevaade vajaliku juhendmaterjali koostamiseks. Lisaks kaardistatakse rajakatte vahetusega kaasnev ja rajakatte vahetusele eelnev protsess, selleks et leida olulisimad otsustuskohad ning otsuste eest vastutavad ametkonnad. Eesmärgi saavutamiseks otsiti vastusi järgnevatele küsimustele: Millised on lennuliiklusala remonttööde planeerimise ja ehitusprotsessi korduvad protsessid? Millised protseduurid on kasutusel lennuvälja liiklusala elutsükli monitoorimisel ja hindamisel? Millised valikud kaasnevad liiklusala remonttööde planeerimise ja ehitusprotsessiga? Kelle pädevuses on erinevate liiklusala edasist käitamist mõjutavate valikute tegemine? Millest sõltub rajakatte valik? Millest sõltub rajakatte eluiga?

Uurimistöö eesmärk on määratleda õhuvaatlusel kuuse-, männi- ja kasemetsa termovarjeomadusi suvel ja talvel. Eesmärgi täitmiseks püstitati kaks uurimisküsimust: 1. Millised kolmest metsatüübist varjestavad õhuvaatlusel enim maapeal asuvat soojuskiirgurit suvel ja talvel? 2. Kuidas erineb õhuvaatlusel metsade varjestatus visuaalsel ja termovaatlusel?

Uurimistöö eesmärk on välja selgitada, kui palju elektrienergiat läheb tulejuhil tarvis, et maastikul efektiivselt 48 tundi tööd teha. Selleks püstitas autor järgnevad uurimisküsimused: Kuidas mõjutavad 2031 aasta võimekirjeldusega lisanduvad vahendid tulejuhi energiakulu maastikul? Kuidas mõjutab ilmastik lisanduvate vahendite akude kestvust?

Uurimistöö eesmärk on tuvastada ja kaardistada avalikult saadaval olevate infoallikate, nagu meediapostitused- ja väljaanded, ning sõjakogemuse põhjal muutused snaiprite tegevuses. Töö tulemustest lähtuvalt on võimalik tulevikus efektiivsemalt planeerida ja analüüsida omade ning vastaste snaiprite tegevust ning viia läbi arendustööd Eesti snaipriüksuste võitlusvõime tõhustamiseks. Uurimistöö leiab vastuse järgmistele küsimustele:  Kas ja kuidas on muutunud snaiprite operatsiooniline keskkond Ukraina sõjas?  Kuidas on snaiprid kohanenud mehitamata õhusõidukite hüppelise kasvuga?  Millel on väljaõppe jooksul põhirõhk?  Kuidas on muutunud snaipriüksuste varustus infotehnoloogilisel ajastul?

Uurimistöö eesmärk on luua õhukaitse nooremohvitseri pädevusmudel, mida saaks kasutada Kaitseväe Akadeemia õhukaitse eriala spetsialiseerumismooduli arendamisel. Uurimistöö kirjutamise ajal on Kaitseväe Akadeemias planeerimisel uus õhukaitseohvitseri spetsialiseerumismoodul ning uurimistöö võib anda täiendavat sisendit mooduli loomisel. Uurimiseesmärgi saavutamiseks püstitas autor kaks uurimisküsimust: 1) Millised on õhukaitse nooremohvitseri teenistusülesanded? 2) Milliseid pädevusi on õhukaitse nooremohvitseril teenistusülesannete täitmiseks vaja?

Uurimistöö „Digitaalse relvaraamatu prototüübi arendus ja rakendatavuse hindamine Eesti Kaitseväe kontekstis“ keskendub vajadusele ajakohastada relvastuse haldusprotsessi, asendades paberkandjal süsteem kaasaegse digitaalse lahendusega. Töö eesmärk oli välja töötada ja hinnata süsteemi kasutatavust ning toimimise efektiivsust praktikas.

Uurimustöö eesmärk on luua kaardirakenduse ArcMap abil kaardikihid, mis kajastaksid potentsiaalseid maastiku kitsaskohtasid ehk taktikalisi pudelikaelasid Kagu-Eesti maastikul. Selleks viidi läbi töö kahes osas: esiteks leiti teoreetiliste aluste peatükis Eesti maastikule sobivaid tingimusi, mis määratleksid taktikalise pudelikaela. Teise osana kasutati ArcMap kaardiprogrammis olemasolevaid tööriistu ja varasemalt koostatud kaardikihte, et luua teoreetilises osas välja toodud tingimustele vastavad kaardikihid Kagu-Eesti maastikul.

Mehhaniseeritud jalaväekompaniidesse lisandunud SPIKE SR loob väljakutse, kuidas rakendada keskmaa tankitõrjet lühikestel distantsidel võitlevates jalaväeüksustes. Selle baasil seati eesmärk välja selgitada võimalikud SPIKE SR kasutusviisid ning kirjeldada nende mõju 2031 struktuuriga mehhaniseeritud jalaväekompanii kaitselahingule. Uurimisküsimused: 1. Millised on võimalikud SPIKE SR kasutusviisid jalaväekompanii kaitselahingus? 2. Milline on SPIKE SR erinevate asetuste mõju jalaväekompanii kaitselahingule? Töös on kasutusel kvalitatiivne uurimisstrateegia. Esimesele uurimisküsimusele vastuse leidmiseks analüüsiti manöövriskeeme ning relevantset kirjandust. Teisele uurimisküsimusele vastamiseks toimusid sõjamängud, mida analüüsiti vaatluspäeviku kaudu.

Uurimistöö eesmärk on selgitada, milliseid pädevusi vajab Eesti Kaitseväe (EKV) mehhaniseeritud jalaväekompanii (MehJVKo) ülesannete täitmiseks vastase (VA) kontrollitaval alal, millised on üksuse jätkusuutlikkuse tagamiseks olulised võtmetegureid hajutatud lahingutegevuse (HLT) kontekstis ning pakkuda välja lahendusi MehJVKo iseseisva tegutsemisvõime parandamiseks HLT tingimustes.

Uurimistöö eesmärgiks on selgitada välja, kuidas on jalaväerühma (edaspidi JVR) ja jalaväekompanii (edaspidi JVKo) väljaõppes mehitamata õhusõidukeid (edaspidi MÕS) kasutatud aastatel 2023-2025. Selle väljaselgitamiseks on autor koostanud kolm uurimisküsimust: 1) Kuidas on aastatel 2023-2025 jalaväerühma ja -kompanii väljaõppes mehitamata õhusõidukeid kasutatud? 2) Millised on Eesti Kaitseväe jalaväeohvitseride ja -allohvitseride positiivsed ja negatiivsed kogemused mehitamata õhusõidukite kasutamisel? 3) Millised aspektid on olulised mehitamata õhusõiduki kaugpiloodile ülesandeid planeerides?

Uurimistöö eesmärk oli välja selgitada, millised on linnakute julgeoleku eest vastutavate isikute arusaamad pioneerialastest väekaitse meetmetest. Eesmärgi täitmiseks püstitati kolm uurimisküsimust: esiteks, milline on Kaitseväe linnakute tüüpmudel; teiseks, millised on olemasolevate linnakute haavatavused (vulnerabilities) tõenäoliste ohtude suhtes; kolmandaks, milliseid pioneeri-alaseid tegevusi on vaja teha, et suurendada linnakute kaitstust võimalike ohtude/rünnete vastu.

Uurimustöö eesmärgiks on selgitada välja sideseadmete, nutitelefon Samsung A13, kõrvaklapid JBL400 ja nutikell Huawei Watch GT tuvastatavust ja segamiskindlust taktikalises sides. Uurimustöö eesmärgi saavutamiseks on autor püstitanud järgmised uurimusküsimused: 1) Milline on sideseadmete nutitelefoni Samsung A13, kõrvaklappe JBL 400, nutikell Huawei Watch GT ja ruuterit TP Link TL-MP6400 tuvastatavus ja signaalitugevus varjestatud ruumis? 2) Milline on sideseadmete nutitelefon Samsung A13, kõrvaklappe JBL 400, nutikella Huawei Watch GT ja ruuterit TP Link TL-MP6400 segamiskindlus ja signaalitugevus varjestatud ruumis?