18. KAK magistritööd

Uurimistöö eesmärk on tõhustada välikindlustamise planeerimise protsessi Kaitseväes. Eesmärgi täitmiseks püstitas autor kaks uurimisküsimust, esiteks tahtis autor teada saada milline on välikindlustamise planeerimise senine praktika Kaitseväes. Teiseks, milliseid muudatusi on vaja teha, et tõhustada välikindlustamise planeerimist Kaitseväes.

Selgitada välja viie-faktorilisest isiksusestruktuurist tulenevad omadused, mis võimaldavad ennustada tegevväelaste töörahulolu. Selgunud ennustustegurite põhjal on võimalik kirjeldada, kuidas isiksuseomadused mõjutavad töörahulolu organisatsioonilisi, sisemisi ja väliseid näitajaid. Tulemused võimaldavad pakkuda välja ettepanekuid töörahulolu tõstmiseks töökeskkonnas ning tegurite abil on teoreetiliselt võimalik rakendada organisat-siooni personalipoliitikaid puudutavaid otsuseid tehes erinevatel tasemetel. Töö eesmärgi saavutamiseks püstitati järgnevad uurimisküsimused: 1) Millised isiksuseomadused ennustavad Eesti Kaitseväe tegevväelaste töörahulolu? 2) Kas ja kuidas erinevad ohvitserid ning allohvitserid töörahulolu osas?

Magistritöö eesmärgiks on selgitada kaitseväelaste arusaama kaitseväe organisatsioonikultuurist ning võimalikke erinevusi tegelikkuse ja ootuste vahel. Eesmärgi saavutamiseks püstitati alljärgnevad uurimisküsimused: 1. Milline on kaitseväelaste arusaam praegusest Kaitseväe organisatsiooni kultuurist? 2. Milline on kaitseväelaste arusaam oodatust Kaitseväe organisatsiooni kultuurist? 3. Milliseid sarnasusi või erinevusi ilmneb oodatud ja tegelikkuses tajutud kaitseväe organisatsioonikultuuri vahel?

Magistritöö uurib juhitava lõhkelaeva kasutamist mereala valdamise takistamiseks Läänemerel. Vene-Ukraina sõjas suutis nõrgem merevõim ära kasutada uut tehnoloogiat ja takistada tugevamal mereala valdamist. Uurimistöö täpsem eesmärk on kaardistada juhitava lõhkelaeva võime loomise lähtekohad mereala valdamise takistamiseks Läänemerel. Teema piiritlemiseks esitati kaks uurimisküsimust:  Kuidas võimaldavad mehitamata pealveesüsteemid ja juhitavad lõhkelaevad mereala valdamise takistamist?  Millised on lähtekohad juhitava lõhkelaeva kasutamiseks mereala valdamise takistamiseks Läänemerel?

Uurimistöö eesmärk oli välja selgitada ohvitseride ja vanemallohvitseride arusaam enda kui kaitseväelise juhi ja mentori rollist võrreldes rollile esitatavate ootustega 1. ja 2. jalaväebrigaadi tegevväelaste näitel. Küsimused: 1) Mille poolest erinevad ohvitseri ja vanemallohvitseri rollid nii teenistuses, kui ka väljaspool teenistust? 2) Milline on ohvitseri ja vanemallohvitseri arusaam mentori funktsioonist? 3) Milliseid erinevusi või sarnasusi selgub rollile esitatavate ootuste ja rolli täitja arusaamade võrdlemisel?

Uurimustöö eesmärgiks oli välja selgitada milline oli Eesti lennuväe koostöö teiste väeliikidega aastatel 1920-1940 nii teoorias kui ka praktikas. Eesmärgi täitmiseks püstitati kolm uurimisküsimust, millele leiti vastused kasutades allikakriitilist meetodit. Järeldusi tehti deduktiivselt, kus üldiste teadmiste põhjal tehti järeldusi vähem üldiste juhtumite kohta. Uurimisküsimused pidid andma vastuse, kuidas nähti ette väeliikide vahelisi koostöö vorme teoorias ja kuidas toimus koostöö praktikas. Lisaks otsiti vastust küsimusele, millised olid koostöö tugevused ja nõrkused.

eesmärgiks seati välja selgitada Kaitseväe (edaspidi KV) hindamisvestluse tõhusus ja selle mõju teenistusele tegevväelaste arusaamade kohaselt, kasutades taustaks võrdlevat analüüsi era- ja militaarsektori praktikate vahel. Eesmärgi täitmiseks püstitati kolm uurimisküsimust: 1) Milline on hindamisvestluse tõhusus KV ülemate arusaamade kohaselt? 2) Milline on hindamisvestluse tõhusus ja mõju era- ja avaliku sektori arusaamade kohaselt? 3) Milline võiks olla hindamisvestluse mõju tegevväelaste edasisele teenistusele nende arusaamade kohaselt?

Uurimistöö eesmärk oli kaardistada Kaitseväe Akadeemia põhikursuste õppurite enesereguleeritud õppimise tunnuste avaldumine ning selgitada välja tunnustevahelised seosed. Eesmärgi saavutamiseks püstitati järgnevad uurimisküsimused: (1) millised enesereguleeritud õppimise motivatsiooni ja strateegiate tunnused avalduvad KVA põhikursuste õppurite seas; (2) millised on enesereguleeritud õppimise motivatsiooni- ja strateegiatunnusete vahelised seosed.

Uurimistöö eesmärk on tehnoloogia aktsepteerimise teooria raamistikule tuginedes välja selgitada kaitseväelaste hoiakud, mis mõjutavad autonoomsete tehnoloogiate kasutuselevõttu kaitseväes. Uurimistöö annab sisendi Eesti kui väikeriigi kaitseväele omase tehnoloogia aktsepteerimise mõõtmise mudeli koostamisse. Eesmärgi täitmiseks püstitati kolm uurimisküsimust: esiteks, millised on kaitseväelaste hoiakud autonoomsete süsteemide kastutamise suhtes lahinguväljal; teiseks, millisena näevad kaitseväelased autonoomsete süsteemide funktsioone lahinguväljal; kolmandaks, milliseid kitsaskohti näevad kaitseväelased autonoomsete süsteemide kasutamisel. Andmete analüüsiks kasutasin kvalitatiivseid sekundaarandmeid, mis koguti teadusprojekti „Mehitamata maismaasüsteemide eetilised, sotsiaalsed ja õiguslikud aspektid“ raames. Kogutud andmeid analüüsisin kvalitatiivse sisuanalüüsi meetodil. Tööst selgus, et Eesti kaitseväelaste hoiakute mõõtmiseks on võimalik lähtuda TAM (ingl technology acceptance…

Uurimistöö eesmärk oli uurida rahvusvahelise õiguse alusel konflikti osapoole abistamise ja kaassõdijaks muutumise vahelisi seoseid Ukraina sõja näitel. Eesmärgi saavutamiseks püstitati järgnevad uurimisküsimused: 1) Millistel juhtudel on relvakonflikti osapoole abistamine õiguslikult põhjendatud? 2) Millise abi andmine konflikti osapoolele muudab riigi kaassõdijaks? 3) Kuidas on Ukraina sõda kaassõdija staatust mõjutanud?