12. ÕV PK lõputööd

Käesolev uurimistöö analüüsib tööjõupuudust Eesti Kaitseväe erialaspetsialistide ametikohtadel perioodil 2019–2023, kasutades selleks Kaitseressursside Ameti poolt pakutud sekundaarandmeid. Töö peamine eesmärk on kaardistada puudused erialaspetsialistide hulgas, keda ise välja ei koolitata ning hinnata olemasolevate teooriate pakutavaid võimalikke lahendusi ametikohtade paremaks täitmiseks.

Lõputöö eesmärgiks on välja selgitada teenistuskogemuse mõju ajateenistuse alguses tegevväelase karjääri kaaluvate ajateenijate tegevteenistusse astumise soovile ajateenistuse lõpus. Eesmärgi saavutamiseks püstitatakse kolm hüpoteesi: H.1: Ajateenijad, kes teenistuse alguses kaaluksid tegevteenistusse tulekut sõltuvalt pakutavatest tingimustest ja kogevad vähesel määral või ei koge üldse ajateenistuses ülemate poolset negatiivset käitumist, soovivad suurema tõenäosusega ajateenistuse lõpus tegevteenistusse tulla. H.2: Ajateenijad, kes teenistuse alguses kaaluksid tegevteenistusse tulekut sõltuvalt pakutavatest tingimustest ja on ajateenistuse lõpus rahul ajateenijate omavaheliste suhetega, soovivad suurema tõenäosusega ajateenistuse lõpus tegevteenistusse tulla. H.3: Ajateenijad, kes teenistuse alguses kaaluksid tegevteenistusse tulekut sõltuvalt pakutavatest tingimustest ja peavad väljaõpet ajateenistuses huvitavaks, soovivad suurema tõenäosusega ajateenistuse lõpus tegevteenistu…

Uurimistöö eesmärgiks seati välja selgitada erinevate õppemeetodite kasutussageduse seosed tajutud autonoomia ning õpimotivatsiooniga KVA kadettide hinnangute alusel. Sellest tulenevalt püstitas autor kaks uurimisküsimust: 1. Kuidas on erinevate õppemeetodite kasutussagedus KVAs seotud kadettide tajutud autonoomiaga, kadettide hinnangute alusel? 2. Kuidas on erinevate õppemeetodite kasutussagedus KVAs seotud kadettide õpimotivatsiooniga, kadettide hinnangute alusel?

See lõputöö uurib Eesti Kaitseväes kasutatavate maskeerimisvõrkude mõju päikesepaneelide tuvastatavusele ja elektri tootlikkusele talvistes tingimustes. Töö keskmes on eksperimentaalne analüüs, mis hõlmab nii visuaalset tuvastatavust õhuvaatluse kaudu kui ka päikesepaneelide tootlikkuse mõõtmist erinevate maskeerimisvõrkude kasutamisel. Uurimustöö aktuaalsust rõhutavad viimaste aastate sõjalised konfliktid ja energiajulgeoleku küsimused, milles fossiilkütuste domineeriv roll sõjalistes operatsioonides järjest enam küsimärgi alla seatakse.

Maastikuanalüüs on oluline osa sõjalistest operatsioonidest, eriti jalaväerühma kontekstis, kus maastikuga arvestamine võib mõjutada oluliselt lahingutegevuse planeerimist ja elluviimist. Maastikuanalüüsi kõige tähtsam ja paberkaardi pealt kõige raskemini tehtav osa on nähtavusanalüüsid. Käesolevas töös keskendun Eesti kaitseväe jalaväerühma võimekusele ning maastiku nähtavusanalüüsile. Töö keskmes on nähtavusanalüüsi rakendamine positsioonide valikul ning Major Rait Ruuder tõstatatud otsenähtavuse probleemi valideerimine ning tehes seda jalaväerühma näitel. Selleks on autor püstitanud 2 uurimisküsimust: 1. Kas on võimalik kasutada kaardikihti jalaväerühma otsenähtavuse leidmiseks, erineva reljeefsusega aladel? 2. Millised on nähtavusmudeli piirangud arvestades maastiku eripärasid?

Käesoleva uurimistöö eesmärk on seadusandluse, väljaõppedokumentide ja ekspertide arvamuste analüüsi tulemusel anda ülevaade erimeetmete rakendamisest kaitseväelaste poolt korrakaitse seaduse alusel ning tuua välja kitsaskohad, mis hetkel piiravad kaitseväelaste efektiivset kaasamist avaliku korra kaitsesse.

Uurimistööga sooviti leida KrakenSDR tarkvararaadio rakendatavus õhuvahendi transponderi signaalisuuna leidmiseks sagedusel 1090 MHz. Selle eesmärgi saavutamiseks püstitati järgnevad uurimisküsimused: kuidas mõjutab tarkvara konfiguratsioon KrakenSDR tarkvararaadio võimet signaalisuunda tuvastada; millised on KrakenSDR tarkvararaadio vastuvõtjate tundlikkus ja kahte tüüpi antennide võimendused sagedusel 1090 MHz; milline on KrakenSDR baasil passiivse seiresüsteemi teoreetiline maksimaal ne tuvastamiskaugus sagedusel 1090 MHz?