25. MaV PK lõputööd

Uurimistöö eesmärgiks on uurida ja välja selgitada, kuidas relvakonfliktiõigus on ajalooliselt muutunud sõjavangide kohtlemise kontekstis, arvestades erinevaid sõjalisi konflikte ja nendega seotud konventsioone. Uurimistöö eesmärgi saavutamiseks püstitas autor järgmised küsimused: Mis on ajendanud relvakonfliktiõiguse sõjavangi peatüki muutmist? Milliste konventsioonidega on muudetud relvakonfliktiõiguse sõjavangi peatükke? Mis muudeti relvakonfliktiõiguses sõjavangi peatükis?

Valdeki laagrist pole varasemates ajalooalastes, mis räägivad kaitseväe suvelaagritest, käsitletud Valdeki laagrit. Uurimistöö eesmärk on välja selgitada, milline oli Valdeki laagri olemus ja koht Eesti kaitseväes aastatel 1931-1939. Uurimisküsimused on järgmised: 1. Mida võimaldasid teha Valdeki laagri laskeväljad? 2. Milline roll oli Valdeki laagril kaitseväe väljaõppes? 3. Milline oli eluolu laagris?

Uurimistöö eesmärgiks oli uurida süvitsi gümnaasiumi riigikaitseõpetuse ainekava korraldust, selle täitmist ning anda läbi õpetajate endi tagasiside soovitusi haridusametile ainekava uuendamiseks.

Lõputöö on koostatud tulenevalt probleemist, et kuigi Kaitseväe struktuuriüksustes viiakse tihti läbi rahulolu-uuringuid, ei ole liitlassõdurite seas neid läbi viidud ehk tekkinud on uurimislünk. Seetõttu selle uurimistöö eesmärk ongi analüüsida CABRIT (Ühendkuningriigi sõdurite Eestisse lähetamise operatsiooni koodnimi) missiooni raames Eestis paiknevate Briti liitlassõdurite rahulolu ning tuvastada peamised positiivsed ja negatiivsed tegurid, mis mõjutavad nende heaolu. Saadud teadmised aitaks lisaks parandada väljaõppe- ja võõrustamiskvaliteeti ning võimalik, et oleks aluseks ka laiapindsematele uuringutele tulevikus. Eesmärgi täitmiseks püstitati kaks uurimisküsimust: 1. Kuidas hindavad CABRIT missioonil teenivad liitlassõdurid oma rahulolu teenistusega Eestis? 2. Millised on peamised väljakutsed, millega liitlassõdurid Eestis teenistuse raames kokku puutuvad?

Uurimistöö eesmärk on välja selgitada kadettide arusaam juhi enesearengust ja seda mõjutavatest teguritest Kaitseväe Akadeemia 25.maaväe põhikursuse kadettide näitel. Eesmärgi saavutamiseks on püstitatud kaks uurimisküsimust: milline on 25. maaväe põhikursuse kadettide arusaam enesearengust ning kes/mis toetab või takistab 25. maaväe põhikursuse kadettide hinnangul nende arengut. Andmete kogumiseks viis autor läbi kaheksa poolstruktureeritud intervjuud ja andmete analüüsiks kasutati kvalitatiivset sisuanalüüsi.

Kodanlik õhukaitse (KÕ) on 20. sajandil levinud termin tsiviilkaitse kohta. KÕ tegeles enamasti õhu- ja gaasikaitsega. KÕ-ga tegeles riik ja paljud organisatsioonid muude ülesannete kõrvalt, kuid oli ka organisatsioone, kelle põhiülesanne oli riigis KÕ-d korraldada. Üheks selliseks organisatsiooniks oli Vabatahtlik Kodanlik Õhukaitse (VKÕ) Liit, mis alustas oma tegevustega 1936. aastal. Kasvava sõjaohuga kasvas ka liidu populaarsus. Erinevates Eesti linnades tegutsesid VKÕ Liidu alla kuuluvad VKÕ Ühingud. 1940. aastaks oli peaaegu igas Eesti suuremas ja keskmises linnas oma VKÕ Ühing. Uurimistöö eesmärk on luua selgust VKÕ Liidu tegevustele Eesti Vabariigis aastatel 1936-1940. Kuidas organisatsioon toimis ja kuidas juhtis ta teisi VKÕ Ühinguid Tapa ja Viljandi linna näitel?

Riigikaitseõpetuse eesmärk on tõsta õpilaste teadlikkust ja valmisolekut riigi kaitsmiseks (Eesti Riigikaitseline areng, s.a.). Siiski pole selge, kui hästi suudab see kursus mõjutada õpilaste isiklikku kaitsetahet nende endi hinnangul. Käesoleva uurimuse eesmärk on hinnata, kuidas riigikaitseõpetus mõjutab õpilaste kaitsetahet nende endi hinnangul. Uurimus keskendub sellele, kas õpilased tunnetavad, et riigikaitseõpetus on suurendanud nende motivatsiooni osaleda riigkaitse tegevustes.

Käesoleva uurimistöö eesmärk on välja selgitada millised reeglid kehtivad mittekodanikest vabatahtlikele? Uurimistöö eesmärgi saavutamiseks on püstitatud kaks uurimisküsimust: • Millised on olnud ajaloolised/sotsiaal-poliitilised perspektiivid võõrleegioni relvajõudude osaks värbamisel? • Millised on riigi kohustused seoses võõrleegioni võitlejatega?

Tänapäeva kadeti põhiülesandeks on valmistada ennast nii sõjaaja kui ka rahuaja ülemaks. Sellest tulenevalt toimuvad õpingud erinevates keskkondades, kus pannakse proovile erinevaid pädevusi. Praegusel ajal on väga oluline, et juhiks valmistuja võtab ise vastutuse hoida kõrget motivatsiooni ja huvi õpingute vastu ning panustama enda pädevuste arengusse, eesmärgiga suuta kohaneda kiiresti muutuvates tingimustes. Autor püstitas uurimustöö eesmärgiks välja selgitada Kaitseväe Akadeemia 27. maaväe ja 14. õhuväe põhikursuse kadettide hinnangud oma juhipädevustele ja seda mõjutanud teguritele. Eesmärgi saavutamiseks püstitati kolm uurimusküsimust: 1) Mida tähendab juhipädevus sõjaväelise juhtimise õppekava esimese õppeaasta maaväe ja õhuväe põhikursuse kadettide jaoks? 2) Kuidas hindavad enda juhipädevusi sõjaväelise juhtimise õppekava esimese õppeaasta maaväe ja õhuväe põhikursuse õppurid? 3) Millised tegurid on mõjutanud juhipädevusi sõjaväelise juhtimise õppekava õppureid esimese õpp…

Uurimustöö eesmärk on välja selgitada, millisele pädevustasemele sõdurid hindavad oma teadmisi talvise sõjapidamise valdkonnas ajateenistuse lõpuks. Eesmärgi saavutamiseks sõnastas autor kaks uurimisküsimust: 1. Millisele pädevustasemele jõuavad sõdurid enda hinnangul talvise sõjapidamise valdkonnas ajateenistuse lõpuks? 2. Millised võimalused on sõdurite teadmiste parendamiseks talvise sõjapidamise valdkonnas?

Uurimistöö lühitutvustus: Uurimistöö põhieesmärk on analüüsida ja kategoriseerida tunnuseid, mille alusel praegu ajateenijate seast üksuse juhte valitakse. Uuring on tehtud 2. jalaväebrigaadi näitel. Eesmärgi täitmiseks selgitatakse 2. jalaväebrigaadi rühmaülemate (edaspidi nimetatud ka ülemad) hinnangute põhjal välja, milliseid pädevusi ja isikuomadusi võtmetähtsusega ametikohtade täitmisel eelkõige arvestatakse. Lisaks uuritakse, kas praegune valimise viis on ennast ülemate hinnangul õigustanud, millega nende meelest valikutes sagedamini eksitakse ja kas hindamisvahendis nähakse potentsiaalset kasutegurit.

Uurimistöö eesmärk on välja selgitada ohvitseri professionaalse identiteedi kujunemise ilmingud Kaitseväe Akadeemia kadettide arusaamade kohaselt. Selle uurimistöö raames on uuritavateks 2023/2024 õppeaasta Kaitseväe Akadeemia kadetid. Käesoleva uurimistöö uurimiseesmärgi saavutamiseks püstitati järgmised uurimisküsimused: 1) Milline on tulevase ametikoha teadmiste, professionaali olemasolu eeskujuks ja kogemus ohvitseri ametikohast osa KVA kadettide puhul nende ohvitseri professionaalse identiteedi kujunemises? 2) Milline on uuritavate kadettide professionaalne enesetõhusus?

Uurimistöö eesmärk oli välja selgitada, kuidas ajateenijad tunnetavad aspirantide juhiomadusi. Eesmärgi saavutamiseks püstitati kolm uurimisküsimust: (1) millised aspirantide juhiomadused on seotud usaldusega; (2) Milliseid toksilisi juhiomadusi ajateenijad tunnetavad; (3) milliseid tundeid tekitavad aspirandid alluvates?

Uurimistöö eesmärk on kaardistada sõjaajaloo õpetamise ja õppematerjalide muutused Eesti Kaitseväe ohvitseride hariduses ajavahemikul 1919–2023. Taasiseseisvunud Eesti puhul käsitletakse sõjaajaloo õpetamist rakenduskõrgharidusõppe ainekavadest ja maaväe õppekavadest lähtuvalt. Uurimistöö maht ei võimalda käsitleda sõjaajaloo õpetamist magistriõppe tasemel. Lõputöö eesmärgi saavutamist toetavad uurimisküsimused on järgnevad: 1. Milline on olnud sõjaajaloo koht Eesti Kaitseväe ohvitseride hariduses? 2. Milline on olnud olukord sõjaajaloo alaste õppematerjalidega kuni tänapäevani?

Antud uurimistöö eesmärk on välja selgitada ja anda süstemaatiline ülevaade aastatel 1928–1940 Eesti kaitseväe koosseisu kuulunud Scouts üksik jalaväepataljoni väeosa struktuurist ja ülesandest, väeosa väljaõppest ning mobilisatsiooniplaanidest ja struktuurist sõjaolukorraks. Uurimisküsimused lähtudes uurimistöö eesmärgist on järgmised: 1. Milline oli Scouts üksik jalaväepataljoni struktuur ja ülesanne aastatel 1928 - 1940? 2. Kuidas toimus Scouts üksik jalaväepataljonis väljaõppe läbiviimine ning milline oli väljaõpe aastatel 1928 - 1940? 3. Milline oli Scouts üksik jalaväepataljoni struktuur ja tegevusplaan mobilisatsiooni korral aastatel 1928 - 1940?

Uurimistöö eesmärk on analüüsida Kaitseliidu liikmete rahulolu riiklikult väljastatud lahinguvarustusega ning esitada ettepanekud selle parandamiseks. Uurimistöö koosneb kolmest osast: kirjanduse ülevaade, uurimismetoodika ja tulemuste analüüs koos aruteluga. Teoreetilises osas vaadeldakse lahinguvarustuse definitsiooni, omadusi ning selle mõju sõdurite tervisele.

Uurimistöö „Tsiviilisikute poolt isevalmistatud süüterelvade kasutamise õiguslikud alused Ukraina sõja näitel“ eesmärk on tuvastada kui õigusselge on Eesti Vabariigi seadusandlus tsiviilisikutele, kes soovivad kasutada Molotovi kokteile riigi- ja enesekaitse eesmärgil. Autori poolt püstitatud uurimisküsimused on: 1. Kas Eesti Vabariigi siseriiklik seadusandlus reguleerib piisavalt tsiviilisikute võimalusi astuda riigi- ja enesekaitseks süüterelvadega sissetungiva vastase vägede vastu, 2. Kui Eesti Vabariik kutsub sõjaseisukorras tsiviilisikuid üles, valmistama ja kasutama Molotovi kokteile, vastase vägede vastu, kas siis tulenevad tsiviilisikute õigused ja kohustused pelgalt karistusseadustikust?

Luurajad ja luuretegevus on ajalooline nähtus, ning neid on kasutatud riikide poolt oma huvide saavutamiseks aastatuhandeid. Neid kasutatakse nii rahuajal kui ka relvakonflikti ajal, kas siis ründaval, kaitsval või olukorrateadlikkuse loomise eesmärgil. Luurajad tegutsevad enamasti seaduste mõistes selgelt määratlemata alas, kuna relvakonflikti õiguses, millest töö lähtub, pole luuraja staatust väga täpselt defineeritud. Riikidel jääb väga palju vaba tõlgendamisruumi, kes on luuraja, kes on kombatant, kes terrorist või hoopis kollaborant ning nende käsitlemine võib mõnevõrra erineda.

Uurimistöö eesmärk on anda ülevaade Kalevlaste Maleva loomisest, selle tegevusest Vabadussõja ajal. Selle juures keskendudes kahele erinevale lahingule, millest malev osa võttis. Uuritakse ka maleva pealiku Leopold Tõnsoni ja põhjust, miks üksus kandis maleva nime ja ülemat kutsuti pealikuks.

Uurimustöö eesmärgiks oli selgitada, mis nõuetele peavad vastama kasutuses olevate külgmiinide ja kaitselaengute matkeseadmed, et tõhustada Kaitseväe ja Kaitseliidu üksuste väljaõppe kvaliteeti. Uurimustöö eesmärgi saavutamiseks esitati kolm uurimusküsimust: 1) Kas hetkel Eesti kaitseväes ja Kaitseliidus kasutusel olevad külgmiinide ja kaitselaengute matkeseadmed tagavad nõuetele vastava väljaõppe kvaliteeti? 2) Milliseid funktsioone peaks matkeseadmed täitma, et tõhustada väljaõppe kvaliteeti? 3) Millised oleksid võimalikud lahendused külgmiinide ja kaitselaengute matkeseadmetel, et väljaõppe kvaliteet tõuseks?

Palgasõdurite näol on tegemist ajaloolise nähtusega, mis ulatub tagasi aastatuhandete taha ning on mõjutanud sõjapidamist ja poliitilisi dünaamikaid erinevatel ajastutel ning erinevates kultuurides üle maailma. Palgasõdurite olemus seisneb selles, et nad võitlevad tasu eest mitte oma riigi, vaid kolmanda osapoole eest, olgu selleks siis teine riik, valitseja või organisatsioon. Venemaa - Ukraina sõjas on suurt rolli mänginud Wagner Grupp- kes olemuselt on eraomandis olev turvaettevõte, kuid kes Venemaa Föderatsiooni seaduste kohaselt tegutsevad seadusevastaselt (Artikkel 359, VF kriminaalseadustik). Töö eesmärk on lubatud õigusliku raamistiku selgitamine ukraina sõja näitel. Keskseks teesiks oleks vastutuse küsimus lähtuvalt relvakonflikti õigusest tulenevatest kohustustest. Kes võtab vastuse nii lahinguväljal üksikjuhtumi eest kui ka laiemalt. Kaitsevägi saab analüüsi sellest, millised on peamised takistused riigi ja palgaarmee seostamisel ning kuidas see mõjutab kaitse- ja laiemalt…

Uurimistöö eesmärk on analüüsida Winston Churchilli avaldatud artikleid ja nende sisu, mis ilmusid Päevalehes aastatel 1937–1939, võrreldes nende avaldatud artiklite tänapäevasust ning leida selle põhjal vastuseid uurimusküsimustele.

Uurimistöö eesmärk oli analüüsida tumendatud ballistiliste kaitseprillide kasutusvajadust teenistujate seas, et hinnata nende standardvarustusse lisamise otstarbekust. Uurimustöö koosneb neljast osast: teoreetiline raamistik, metodoloogia, küsitlus tulemuste analüüs ning arutelu. Teoreetilises osas käsitletakse kaitseprillide ajalugu, päikeseprillide ajalugu, päikeseprillide rakendustest sõjaväes kuni tänapäevani, päikeseprillide roll tööohutuse suurendamisel ja päikeseprillide erinevatest omadustest. Uurimustöö teises osas tutvustatakse metoodikat, mis käsitleb kuidas andmeid analüüsiti ning kuidas jõuti uurimisküsimuste vastusteni. Uurimustöö kolmandas osas analüüsiti ankeetküsitluste tulemusi. Uurimustöö neljandas osas arutleti ankeetküsimuste tulemuste üle. Uurimistöö küsimused olid: 1. Kui tuntav on eri värvi klaasidega päikeseprillide vajalikkus teenistujatel, lisamaks neid tabelvarustuse nimekirja? 2. Millistel ametikohtadel oleks enim tarvilik kasutada eriklaasidega kaitsep…

Uurimistöö eesmärgiks on teada saada, kuivõrd teadlikud on sõdurid bioloogilistest relvadest ning välja töötada soovitused, mida peab sisaldama bioloogiliste relvade alane õpetus. Selleks püstitati kaks uurimisküsimust: 1) Milline on sõdurite teadlikkus bioloogilistest relvadest? 2) Kuidas peaks toimuma bioloogiliste relvade alane õpetamine?

Bakalaureusetöö eesmärgiks on tuvastada esinevaid probleeme väliköökidega FKH900NL ning töö mahtu silmas pidades pakkuda lahendusi, mis abistaksid probleemide elimineerimisel. Uurimistöö käigus leiab autor vastuseid kahele uurimisküsimusele. Millised tüüpilised probleemid esinevad väliköökide FKH900NL-ide kasutamisel? Millised on võimalikud lahendused väliköökide kasutamisel esinevatele probleemidele?

Antud lõputöö eesmärk on kirjeldada uue struktuuri võimalusi ja piirangud soomusüksuse purustamisel kaitselahingus. Töö eesmärgi saavutamiseks püstitati kolm uurimisküsimust: 1. Kuidas avalduvad ühendrelvaliigi mõjud MehJVKo tasemel? 2. Millise kaitserühmituse puhul suudab MehJVKo täita võimenõude 24 ühiku tehnika samaaegseks mõjutamiseks? 3. Millise efekti annab tankitõrjerelva SPIKE SR lisandumine üksuse struktuuri?

Uurimistöö eesmärgiks on välja selgitada, kas Kaitseväe kaasumisel korrakaitselistesse ülesannetesse koostöös PPA-ga ja vahetu sunni kasutamise õigusega, peaks koostama eraldi jõu kasutamise reeglid, millest kaitseväelased juhinduvad, ning lisaks sellele jõuda arusaamani, kas praeguse seadusandluse kohaselt oleks seda võimalik teha? Uurimistöö koostamiseks on püstitatud neli uurimisküsimust: 1. Kuidas on hetkel kehtivate seaduste kohaselt reguleeritud Kaitseväe kaasamine avaliku korra kaitsesse PPA poolt? 2. Kas praeguse seadusandluse kohaselt on võimalik koostada Kaitseväele eraldi ROE, kui kaitseväelased osalevad korrakaitselistes ülesannetes, vahetu sunni kasutamise õigusega? 3. Millest lähtuvad kaitseväelased, kui neid on kaasatud PPA poolt korrakaitselistesse ülesannetesse, vahetu sunni kasutamise õigusega? 4. Kui Eesti Kaitseväge kaasatakse PPA poolt avaliku korra kaitsesse, vahetu sunni kasutamise õigusega, siis kas peab vahetu sunni rakendamiseks ennetavalt kehtestama ju…

Uurimistöö eesmärk on välja selgitada enim kasutatavad kaitsemeetodid 26. maaväe põhikursuse kadettide seas ning kirjeldada nende kaitsemeetodite tugevusi ja nõrkusi mehhaniseeritud jalaväekompanii kaitselahingus. Töö käigus otsib autor vastuseid kahele uurimisküsimusele: Millised on enim kasutatavad kaitsemeetodid 26. maaväe põhikursuse kadettide seas? Millised on enim kasutatavate kaitsemeetodite tugevused või nõrkused mehhaniseeritud jalaväekompanii kaitselahingus 26. maaväe põhikursuse kadettide arvates?

Uurimistöö eesmärk Vabadussõja ja teise maailmasõja käigus toimunud Narva kaitselahingute võrdluse tulemusel saadud õpikohtade kõrvutamine tänapäevase sõjapidamise kontsekstis.

Käesoleva uurimistöö eesmärgiks seati välja selgitada mitme tsiviilpäritolu multirootor drooni abil vastase täpse asukoha positsioneerimiseks kasutamise võimalused ja kitsaskohad. Uurimisküsimustes tahab autor teada saada kas kahe tsiviilpäritolu drooni samaaegne kasutamine vastase täpse asukoha määramiseks sälkimismeetodil on võimalik, kui palju kulub keskmiselt aega sihtmärgi positsioneerimiseks, millised on mitme tsiviildrooni samaaegse kasutamise kitsaskohad ja milliste ohuteguritega peaks arvestama. Lisaks selgitab autor välja millised ohud ja kitsaskohad kaasnevad mitme multirootor drooni samaaegses kasutamises.

Uurimistöö eesmärk on välja selgitada, kas välikindlustuse õppematerjalid on piisavad selleks, et läbi viia praktilist välikindlustuse harjutust. Uurimistöö käigus vastab autor järgnevatele uurimisküsimustele, mis aitavad hoida tööd fookuses: 1. Milline on õppes olevate sõdurite lisavajadus õppe praktilise osa läbiviimiseks? 2. Millisel määral toetavad välikindlustuse teoreetilised loengud välikindlustuse praktilist osa? 3. Millised peavad olema jao ja rühma taseme ülemate välikindlustamise teoreetilised ettevalmistused?

Käesoleva uurimustöö eesmärk on kirjeldada üksuse enesekaitse ja individuaalse enesekaitse/hädakaitse õiguslikke aluseid Eesti näitel RSO kontekstis ning üksuse enesekaitse ja individuaalse enesekaitse/hädakaitse omavahelist seost. Töö eesmärgi saavutamiseks püstitas autor järgnevad uurimisküsimused: „Kuidas on reguleeritud üksuse enesekaitse ning individuaalne enesekaitse/hädakaitse Eesti seadustes ja rahvusvahelises õiguses?“ ning „Kas üksuse enesekaitse kontseptsiooniga võib piirata isiku õigust individuaalsele hädakaitsele?“.

Uurimistöö eesmärk on välja selgitada KLL-3BM sobivus kaitseväe struktuuri kompanii tasemele VA pataljoni suuruse üksuse vastu eelhoiatuseks kasutamiseks Kagu-Eesti näitel ja leida selle kuluefektiivsus VA pataljoni tuvastamiseks. Uurimisküsimused on: 1. Milline on KLL-3BM täpsus sõiduki pikkuse ja kiiruse tuvastamisel erinevates kaaluklassides sõidukitel? 2. Mis on seadme teoreetiline kulu VA pataljoni tuvastamiseks Kagu-Eesti näitel?

Uurimistöö eesmärgiks oli määratleda reservohvitseride kompaniiülema täiendkursuse vajadus ja teha ettepanekuid selle loomiseks, arvestades teenistusmudelites ettenähtud väljaõppe taset, ametikoha nõudeid ja hetkeseisu Eesti Kaitseväe kompanii taseme väljaõppes. Eesmärgi saavutamiseks püstitati kolm uurimusküsimust: 1. Millised on väljaõppe alased nõudmised kompaniiülema ametikohal teenimiseks? 2. Millist kompanii taseme väljaõpet viib läbi Eesti Kaitsevägi ja Kaitseliit? 3. Mis pädevustasemele peaks reservohvitseride kompaniiülema õppekava vastama?

Uurimistöö eesmärk on uurida Eesti kaitseväe üksuste väljaõppematerjale vahetu sunni osas, selgitada välja üksuste väljaõppe tase, maht ja vajalik pädevuse tase vahetu sunni praktiliseks rakendamiseks ja leida vastused uurimisküsimustele. Uurimisküsimused on: 1. Millised Eesti kaitseväe üksused saavad vahetu sunni väljaõpet? 2. Millises mahus vahetut sundi Eesti kaitseväes õpetatakse? 3. Millisel tasemel vahetut sundi Eesti kaitseväes õpetatakse? 4. Kas see väljaõpe, mida kaitseväelased saavad vahetu sunni osas, on piisav tagamaks, et kaitseväelased rakendavad vahetut sundi juriidiliselt korrektselt?

Uurimustöö eesmärgiks on kirjeldada EKV ohvitseride arusaama edundamisest ja edundamisvõimalustest. Uurimusküsimused, millele vastuseid otsitakse, on järgmised. - Kuidas EKV ohvitserid defineerivad edundamist? - Millised tingimused peavad mehhaniseeritud jalaväepataljonile olema loodud selleks, et lahinguväljal edundada? - Kuidas tuvastada lahinguväljal edundamisevõimalusi?