9. MeVPK Lõputööd

Antud uurimistöö eesmärk on välja selgitada, kas olemasolevate rahvusvaheliste konventsioonide põhjal, millega on Eesti liitunud, on võimalik vajadusel Eesti kontrolli all olevates vetes või Eesti lippu all sõitva laeva vastu toimunud piraatlikku rünnakut menetleda ning piraate karistada. Eesmärgi saavutamiseks püstitas autor kaks uurimisküsimust. „kuidas määrata piraatlust tuginedes piraatluse regulatsioonidele rahvusvahelises mereõiguses ning kuidas defineerib rahvusvaheline ja Eesti Vabariigi õigus piraati ja piraatlust kui tegu? “ ning „Millised eeldused on erinevate rahvusvaheliste konventioonide ühinemise näitel loodud Eesti Vabariigis piraatluse ja piraatide menetlemiseks?“. Uurimisküsimustele vastamiseks kogus autor mereõiguse allikatest (ÜRO mereõiguse konventsioon, meresõitu ohustava ebaseadusliku tegevuse tõkestamise konventsioon ning ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonid) infot seal olevate piraatluse sätete kohta.

Käesolev lõputöö on ajalooalane töö, mis tulenevalt teemapüstitusest põhineb eelkõige primaarsetel allikatel ehk vahetul ülevaatel inimestelt, kellel oli sellega otsene seos.1 Töö eesmärk on olemasolevat ajaloolist materjali korrastada ja analüüsida, et moodustada süstematiseeritud ning põhjalik ülevaade Peipsi laevastiku divisjonist aastatel 1920-1940. Selleks, et luua võimalikult sidus ning põhjalik ülevaade, on püstitatud kolm peamist uurimisküsimust, millest materjalide käsitlemisel lähtutakse: (I) Milline oli Peipsi laevastiku divisjon 1920.-1940. aastatel? (II) Milline oli Peipsi laevastiku divisjoni struktuur ja ülesanded? (III) Kuidas mõjutasid erinevad riigikorrad Peipsi laevastiku divisjoni arengut ja olemust?

Uurimustöö eesmärk on anda hinnang Eesti Vabariigi merekindluste kohale riigikaitses ja selgitada välja merekindluste tähtsus rannakaitse ülesehitamisel. Vaadeldav periood jääb vahemikku 1920.-1939. a. Uurimustöö kirjutati kasutades allikakriitilist meetodi kasutades. Eesmärgi saavutmiseks püstitati kolm uurimusküsimust: 1. Miks Eesti Vabariigi rannakaitsesüsteem rajati koos merekindlustega? 2. Milliste probleemidega tuli merekindluste organisatsioonil tegeleda? 3. Milline oli merekindluste roll Tallinna kaitsel ja ülejäänud Eesti suhtes?

Uurimustöö eesmärk on tuvastada kas ja milline mõju on Venemaa Föderatsiooni mõjusfääris oleval Valgevenel Balti riikide julgeolekule Uurimustöö eesmärgi saavutamiseks on püstitatud kaks uurimusküsimust:  Kuidas sattus Valgevene tugevalt Venemaa Föderatsiooni mõjusfääri?  Milliseid ohte kujutab Venemaa Föderatsiooni mõjusfääris olev Valgevene Balti riikide julgeolekule ja kuidas saab Venemaa Föderatsioon ära kasutada Valgevenet, et mõjutada Balti riike? Meetodiks uurimustöös on juhtumiuuring ning juhtumiks Valgevene liikumine VF-i mõjusfääri 2020-2023. aastatel. Dokumendianalüüsi käigus analüüsitakse milline mõju on VF-i mõjusfääris olev Valgevene Balti riikidele.

Uurimistöö eesmärk on anda ülevaade kontaktmeremiini jõudmise Eesti Merejõudude kaitsekavadesse. Autor analüüsib töös, millised olid kavades planeeritud miinide tehnilised andmed ja tööpõhimõtted, kaitsekavade ulatust, miinide veeskamise asukohtade tagamõtteid ning lahkamist vajab ka laevastiku üldine miiniveeskamise võimekus. Arvestades Eesti pika rannajoone ja merepiiriga geograafilist asendit, etendas meremiin väikeriigi merekaitsekavades taktikaliselt äärmiselt tähtsat rolli. Uurimisküsimused on järgmised: 1. Milles seisnes meremiini roll Eesti kaitsekavades ehk mis olid allveerelvastuse eesmärgid taktikalisel tasemel? 2. Kas miiniveeskamise kavad olid kaitsekavades kooskõlas laevastiku võimekusega? 3. Kas meremiinide arvukus ja veeskamise asukohad olid piisavad Eesti kaitsmiseks merelt tulenevate rünnakute vastu? Töös on kasutatud kirjeldavat, analüüsivat, allikakriitilist meetodit

Uurimistöö eesmärgiks on uurida, kas praegune rannikukaitse divisjoni väekaitse kontseptsioon on piisav, et efektiivselt tagada väekaitset rannikukaitse raketisüsteemidele. Peamised uurimisküsimused on: mis on rannikukaitse divisjoni potentsiaalsed maismaaohud Vene Föderatsiooni 6. armee näitel? Mis struktuuriga lähikaitset kasutavad teised Eesti Kaitseväe väe- ja relvaliigid? Milline on minimaalne üksuse struktuur julgestamaks ühte raketisüsteemi lähikaitse tagamiseks? Uurimisküsimustele vastuste leidmiseks kasutati dokumendianalüüsi, kus analüüsiti erinevad avalikke allikaid ning samuti Kaitseväe juhataja poolt allkirjastatud ja kehtivaid võimekirjeldusi.