11. ÕVPK Lõputööd

Uurimistöö eesmärgiks oli kirjeldada ja süstematiseerida Kaitseväe Akadeemia kadettide ootuseid mentorlusele, arvestades nende varasemaid kogemusi mentorlusega ja tähelepanekuid rollikäsitlustes. Uurimistöö eesmärgi täitmiseks esitati kolm uurimisküsimust: 1) missugused on kadettide kogemused uurimuse ajal kehtiva mentorluse programmiga? 2) millised on kadettide ootused mentorlusele Kaitseväe Akadeemias? 3) missugused on kadettide nägemused rollide eripäradest? Eesmärgi saavutamiseks viis autor läbi kvalitatiivse uurimuse, kasutades andmekogumiseks fookusgruppide poolstruktureeritud intervjuud.

Uurimistöö eesmärk on analüüsida, kuidas mõjutasid arvamused Anatoli Serdjukovi armeereformide edukusest lääne ekspertide hinnanguid Venemaa Föderatsiooni sõjalise võimekuse suhtes 2022 a. agressiooni eel. Eesmärgi saavutamiseks püstitas autor järgmised uurimisküsimused: • Milliste põhjuste alusel ja probleemide kontekstis kavandati VF-i armeereformide sisu? • Kuidas erinesid Venemaa ja lääne ekspertide hinnangud VF-i sõjaliste reformide tulemuste vastavusele nende väidetavate eesmärkide valguses? • Millist osa mängisid lääne ekspertide 2022. a. alguse arusaamades Vene armee võimekusest hinnangud 2008. a. alustatud VF-i sõjaväe reformide edukusele?

Esimesed lennukid sai Eesti lennuvägi Vabadussõjas sõjasaagina. Alates 1919. aastast on lennukeid hangitud mitmest Euroopa riigist, kuid suurem osa hangetest on tehtud Inglismaalt. Uurimistöö eesmärk on uurida Eesti lennuväes kasutusel olnud lennuvahendeid, mis rolli selles täitsid Inglise päritolu lennukid ning milline oli pilootide väljaõpe. Selleks keskendub uurimistöö autor järgmistele uurimisküsimustele: 1. Kui suur oli aastatel 1918–1940 Inglise päritolu lennukite osakaal Eesti lennuväe lennupargis? 2. Kuidas mõjutasid Inglise päritolu lennuvahendid Eesti pilootide väljaõpet?

This thesis aims to map and clarify how the security experts working in Estonia perceive the EU’s role in Europe’s security. Further, it describes opportunities for the Union and reveals whether there is a need for European Strategic Autonomy (ESA). The empirical part of the thesis analyses expert interviews to find and codify the answers to the research questions: (1) how security experts working in Estonia perceive the role of the EU in ensuring European security, (2) how security experts working in Estonia describe the possibilities for the EU, and (3) to what extent do the security experts working in Estonia support ESA.

Uurimistöö eesmärk on leida Tapa sõjaväelinnaku roll avalike teenuste pakkumisel. Uurimisküsimused: 1) Millised on olnud Tapa valla arengu majanduslikud ja demograafilised näitajad enne väeosa tekkimist ja selle järel võrreldes rahvaarvu poolest sarnaste valdadega? 2) Milline on Tapa sõjaväelinnaku roll Tapa valla tulubaasile võrreldes teiste rahvaarvu poolest sarnaste valdadega? 3) Millist rolli omab Tapa sõjaväelinnak Tapa valla pakutavatele teenustele?

Uurimistöö eesmärgiks oli objektiivse lahenduse loomine automaatse häälside kvaliteedi hindamiseks. Koostades algoritmi, mis mõõdab ja võrdleb vastuvõetud signaali kuju olemasolevate hinnangute mallidega, on võimalik sidekontrolli oluliselt lihtsustada ja efektiivsemaks muuta. Uurimise aluseks viidi läbi eksperiment erinevate audiosignaali parameetritega ning otsiti vastuseid järgnevatele uurimisküsimustele: 1) Kuidas on seotud kaitseväes kasutatavate käsiraadiojaamade ICOM ja Harris 5800 raadiojaamade audioside SNR ja subjektiivse sidekontrolli tulemused? 2) Kuidas on seotud inimkõne audiosignaali signaal-müra suhe ja signaal-müra suhe 440 MHz testsagedusel?

Uurimistöö eesmärgiks on välja selgitada, millisel määral vajati lennutransporti operatsioon Barkhane ja sihtüksus Takuba raames aastatel 2018-2022 ning kui palju rahalisi vahendeid selleks kulutati. Lisaks sellele analüüsida, millised olid veetavate kaupade parameetrid ja üldmaht, et operatsioon Barkhane ja sihtüksus Takuba toimetada Eestist Malisse ehk mis oli oma mõõtmetelt ja kaalu poolest suurim tehnika- ja pakkeühik, mida missioonipiirkonda transporditi. Lõpetuseks tuleb välja selgitada, milline lennuvahend oleks suuteline tagama Eesti riigile analoogse missiooni jaoks lennutranspordi võimekust, kui selline lennuk oleks riigil endal olemas. Lisaks tuleb uurida, millised olek lennuki esialgsed opereerimiskulud. Uurimisküsimused on järgnevad: 1. Milline oli operatsiooni Barkhane ja sihtüksus Takuba lennutranspordi vajadus? 2. Millist strateegilist lennutranspordi versiooni kasutades suudetakse tagada Eesti Kaitseväe rahuaegset lennutransporti kõige efektiivsemalt?