24. MaVPK Lõputööd

Uurimistöö eesmärk on välja selgitada kuivõrd on rahul kantava välivormiga 24., 25., 26. põhikursuste kadetid, 2. Jalaväebrigaadi 2023 aasta lennu teenistujad. Uurimistöö koosneb kolmest osast: teoreetiline osa, metodoloogia, küsitlustulemuste analüüs ja arutelu. Teoreetilises osas käsitletakse militaarvormi ajalugu ja tähtsust sõjapidamises, samuti Eesti Kaitseväe militaarvormi arengut ja tähtsust kaasaegses sõjapidamises

Uurimustöö keskendub Eesti ajaloo ühe veriseima kaitselahingu, Sinimägede lahingu uurimisele. Töös kirjeldatakse, kuidas erinevad ajaloolased uurivad lahingut ning, kuidas nende rahvuslik identsus (rahvuslik soodumus) ja poliitiline vaade (poliitiline soodumus) mõjutab sündmuste kirjeldamise viisi ja faktide valikut. Samas vaatame, kuidas erineb sündmuste kirjeldus militaar taustaga ajaloohuviliste tsiviil ajaloohuvilistest (kogemuste soodumus). Töö eesmärgiks on selgitada, mil määral rahvuslik, poliitiline- ja kogemusepõhine soodumus mõjutab ajaloo tõlgendamist ja, kas tänapäeval saab kasutada ajalooliste lahingute uuringuid selleks, et planeerida tulevikus lahinguid samas piirkonnas. Nagu öeldakse propagandast meie ei õpi, seega vaadetakse milliseid allikad peab vältima ja milliseid saab usaldama.

Töö peamine eesmärk on kaardistada tegurid, mis mõjutavad kutsealuse eelistusi teenistuskoha suhtes. Töö tulemused annavad Eesti Kaitseväele tagasisidet ajateenistuse korraldamise teemal ja võiks olla aluseks selle edasisel planeerimisel. Töö eesmärgist lähtudes on püstitatud uurimisküsimused: 1. Millised tegurid kujundavad kutsealuse eelistusi teenistuskoha suhtes? 2. Kuidas erinevad kutsealuste teenistuskoha eelistused nende sotsiaaldemograafilise profiili, informeerituse, varasemate kogemuste ning teadmiste taustal? Tegemist on kombineeritud uurimusega, kus on esindatud nii kvalitatiivse kui kvantitatiivse andmeanalüüsi meetodid.

Eesti Kaitseväes juhirolli täitvate isikute pädevustaset tuleb mõõta ning võrrelda saadud tulemusi positiivsete juhtimisviisidega. Kui Eesti Kaitseväes pole pädevaid ja kompetentseid ülemaid, siis langeb sellega organisatsiooni tasemel rahulolu töökeskkonnas. 360-kraadi tagasisidesüsteem võimaldab saada ülemate kohta adekvaatsemat ja laiemat ülevaadet ning ka hinnata ülema kompetentsust. Lisaks võimaldab 360-kraadi tagasiside saada alluvate rahulolu oma ülema ja oma töökeskkonnaga. Eesmärgiks on selgitada koostatud küsimustikust saadud ülema enda enesehinnangu ja alluvatelt saadud ülema hinnangute võrdluse abil, milliste pädevuste ja milliste juhtimistasemete puhul ilmes autentselt tajutavust. Uurimistöö eesmärgi saavutamiseks on töö autor püstitanud järgnevad uurimisküsimused: 1) Milliste juhi pädevusvaldkondade puhul alluvate ja juhi enda hinnangud sarnanevad? 2) Milliste juhi pädevusvaldkondade puhul alluvate ja juhi enda hinnangud erinevad? 3) Millise taseme juhtide pu…

Uurimistöö eesmärk on mõista, kas kindralmajor Juhan Tõrvandi poolt väljatoodud isikuomadused tema avaldamata artiklis „Isiku tähtsusest ajaloos“ kattuvad omadustega, mida eeldatakse kaitseväelistelt juhtidelt tänapäeval. Sellele küsimusele vastamisel on töö keskmes Tõrvandi poolt oluliseks peetud omaduste võrdlemine ajakirjas Sõjateadlane nr 14 avaldatud kaitseväelise juhi pädevusmudeliga. Uurimistöö üks alus on Juhan Tõrvandi avaldamata artikkel "Isiku tähtsusest ajaloos". Artikli on rahvusarhiivist leidnud ja pildistatud Einar Värä ning andnud loa koopiaid uurimistöös kasutada. Töös kasutatakse võrdlev-ajaloolist allikakriitilist ja biograafilist meetodit ning kvalitatiivset võrdlust.

Uurimistöö eesmärk on tekitada alus, mille põhjal saaks jaoülem eeldada oma jao ressursi kulu jao kiirrünnakul. Uurimistöös vastatakse järgnevatele uurimisküsimustele: 1. Millised on keskmised kaotused frontaalrünnaku puhul lahingpaari vastu? 2. Millisel ajahetkel lahingus tekib kõige rohkem kaotusi? 3. Kui palju keskmiselt kulub moona jao rünnakul lahingpaari vastu? Uurimistöö meetodiks on eksperiment.

Lõputöö eesmärk on analüüsida Georg Leetsi väitekirja, tuua välja tema kirjutatud suurtükiväe taktika põhipunktid ning teha sellest järeldused. Uurimisküsimused on tulenevalt eesmärgist järgnevad: 1) Mida kirjutas Georg Leets suurtükiväe taktikast? 2) Mis olid suurtükiväe taktika peamised teesid, kuidas neid kasutati ning mida nendest järeldada? Lõputöö uurimisstrateegia on kvalitatiivne ning kasutatud on allikakriitilist uurimismeetodit.

Uurimustöö eesmärgiks oli välja selgitada naisajateenijate motiivid teenistusse astumisel, ja teenistusega kohanemine ja rahulolu Uurimistöö küsimused olid: 1) Millistel motiividel naisajateenijad alustavad ajateenistust ja mis motiveerib neid teenistusse panustama? 2) Kuivõrd on motiivid viimase viie aasta jooksul muutunud? 3) Kuivõrd naissoost ajateenijate kohanemine teenistusega varieerub teenistusse tuleku motiivide alusel?

Mõistmaks paremini kaitseväe kui organisatsiooni ootuseid oma liikmetele on eesmärgiks välja selgitada, kuidas avaldub Edgar Scheini organisatsioonikultuuri kolmetasandiline mudel Eesti Kaitseväe sisemäärustikus. Eesmärgi saavutamiseks on püstitatud järgnevad uurimisküsimused: Millised on organisatsioonikultuuri artefaktid lähtuvalt E. Scheini kolmetasandilisest mudelist ja on leitavad Eesti Kaitseväe sisemäärustikust? Millised on organisatsioonikultuuri uskumused ja väärtused lähtuvalt E. Scheini kolmetasandilisest mudelist ning on leitavad Eesti Kaitseväe sisemäärustikust? Milliseid organisatsioonikultuuri baasarusaamu, lähtuvalt E. Scheini kolmetasandilisest mudelist, leidub Eesti Kaitseväe sisemäärustikus?

Uurimistöö eesmärk oli välja selgitada militaarse moraali tegurid ajateenistuse jooksul Kuperjanovi jalaväepataljoni sõdurite näitel ning selleks püstitati uurimisküsimused: uurimisküsimused: (1) millised militaarse moraali tegurid on ajateenistuse alguses sõdurite jaoks olulised; (2) millised militaarse moraali tegurid on ajateenistuse keskel sõdurite jaoks olulised; (3) kuidas varieeruvad sõdurite jaoks militaarse moraali tegurid aja kulgedes? Uurimust, mis uuriks kvalitatiivselt sõdurite militaarse moraali tegureid ja pole hiljuti Eesti kaitseväe ajateenijate seas läbi viidud.

Uurimistöö eesmärk on anda ülevaade Eesti kaitseväe ohvitseride õpingutest sõdade vahelisel perioodil Prantsusmaa relvajõudude kõrgemas sõjakoolis. Tuvastada, milline areng oli toimunud Eesti kaitseväe ohvitseride hariduse õppemetoodikas selle algusest 1920. aastal kuni aastani 1940 ning kuidas mõjutasid seda Eesti ohvitseride õpingud välismaal. Uurimisküsimused lähtudes uurimistöö eesmärgist on järgmised: 1. Kes Eesti kaitseväe ohvitseridest õppisid Prantsusmaa kõrgemas sõjakoolis aastatel 1920-1940? 2. Millist mõju avaldasid Eesti maaväe ohvitseride õpingud Prantsusmaa relvajõudude kõrgemas sõjakoolis Eesti ohvitseride õppemetoodilisele arengule aastatel 1920-1940? Töös kasutatakse allikakriitilist ja biograafilist meetodit

Käesoleva uurimistöö eesmärk on määratleda Eesti metsade läbitavust ja liikumist piiravaid tegureid Eesti Kaitseväe lahingumasina CV9035 näitel. Eesti metsade läbitavuse eksperimendid viidi läbi Kaitseväe Keskpolügoonil. Andmete töötlemisel kasutati EKV kaadirakenduse mullakaarti 1:10 000 ja ArcMap 10 programmi. Katsete käigus saadud tulemusi analüüsiti kasutades US Army’s Engineer Research and Development Center (ERDC) uurimiskeskuse Waterways Experiment Station (WES) metoodikat. Analüüsiti Eesti metsades olevate muldade läbitavust (lahingumasina liikumiskiirus, mulla tugevus, mulla niiskus, puude rinnasdiameeter).

uurimistöö peaeesmärk on selgitada välja, kas ja millised on ChatGPT kasutusvõimalused Inglisekeelsete suuliste ja kirjalike tööülesannete täitmiseks Eesti Kaitseväes ja millised võivad olla ChatGPT kasutamisest tulenevad riskid. Uurimistöö alaeesmärkideks on välja selgitada kuidas erinevad üksteisest ametijuhenditest tulenevad ja reaalselt sooritatavad inglisekeelt nõudvad tööülesanded ja välja selgitada milline on Inglisekeelsete suuliste ja kirjalike tööülesannete osakaal Eesti Kaitseväes. Uurimistöö eesmärgid täidetakse läbi kolme uurimisküsimuse: kuidas erinevad üksteisest tegevteenistujate ametijuhenditest tulenevad ja nende poolt reaalselt täidetavad ülesanded, mis nõuavad inglisekeelt?, milline on kirjalikku ja suulist inglisekeelt nõudvate ülesannete osakaal Eesti Kaitseväes ja milliseid ülesandeid kompenseeriks ChatGPT kasutamine Eesti Kaitseväes?

Uurimistöö eesmärgiks on tutvustada, kes oli Mihkel Uudla ning millisena nägi ta Eesti Kaitseväe varustamist elutarvetega 1937.aastal. Analüüsides tema poolt Kõrgemas Sõjakoolis kirjutatud väitekirja teemal „Väekoondise ja väeosa varustamist elutarvetega sõja korral meie oludes“ on võimalik tuvastada 1937. aastaks tekkinud murekohti Eesti Kaitseväe üksuste varustamisel elutarvetega. Väitekirjas teeb Uudla analüüsi peamistest varustamise liikidest, võttes aluseks Vabadussõja järgselt kirja pandud kogemusi ning 30ndatel kehtinud seadust ja dokumentatsioone.

Uurimustöö eesmärk on analüüsida erinevaid mitmikraketiheitja (edaspidi MRH) süsteeme, mis on kasutusel NATO riikide seas ja võrrelda neid ka Vene Föderatsiooni relvajõududes kasutusel olevate süsteemidega ja selgitada välja, missugune MRH süsteem on kõige efektiivsem, kasutades Military Performance Index (edaspidi MPI) meetodit. Eestis kaitseväes (edaspidi EKV) ei ole tehtud veel sellist võrdlevat analüüsi ja kuna hetkel EKV arendab välja MRH võimekuse, siis erinevate süsteemide võrdlev analüüs oleks abiks EKV-le ja looks selgema arusaama antud teema valdkonnas erinevate süsteemide kohta, ning mis tasandil neid kasutatakse NATO-s ja Venemaal.

Uurimustöö eesmärk on välja selgitada kuidas vabavaraline ballistiline kalkulaator mõjutab EKV täpsuslaskurite võimet tabada sihtmärki. Eesmärgi saavutamiseks on töö autor püstitanud uurimisküsimused: Kuidas võimaldab ballistilise kalkulaatori kasutamine täita efektiivsemalt täpsuslaskurile esitatavaid nõudmisi? Kas täpsuslaskuritele esitatavate nõuete täitmiseks on ballistiline kalkulaator vajalik? Uurimistöös teostati kaks eksperimenti üks in silico ja üks in situ. Töö tulemusena leiab autor, et kalkulaatori kasutamise vajadus võib tekkida 400-500 m distantsidelt kui tegemist on ekstreemsemate ilmastikuoludega.

Uurimustöö eesmärk oli välja selgitada, mil viisil on võimalik tuvastada maismaaluurel K9 liikursuurtüki tegevust läbi erinevate sensorite. Uurimustöö käigus leiab autor vastused järgmistele uurimisküsimustele: • Millistelt distantsidelt on oht identifitseeritud saada vaatlusseadmetega, võttes arvesse Eestis valitsevat maastiku? • Milliselt distantsilt on tuvastatav K9 APU heli, võttes arvesse Eestis valitsevat maastiku? Küsimustele vastuste leidmiseks kasutas autor kahte eksperimenti, millest esimene hõlmas K9 nähtavust ning teine kuuldavust. Esimese eksperimendi jooksul teostas autor vaatlusseadmetega jäädvustused erinevatelt distantsidelt kinnisel või poolkinnisel maastikul. Teise eksperimendi raames autor dokumenteeris K9 APU heli levimise kaugused kinnisel või poolkinnisel maastikul. Esimese eksperimendi tulemusi hinnati töö jaoks modifitseeritud hindamisskaala alusel.

Uurimistöö eesmärk on luua nutiseadmes kasutatava graafilise kasutajaliidese paberprototüüp, mis toetab kompaniiülemate ja pataljoniülemate infovajadusi KOLT-is. Andmete kogumiseks autor loob kaks paberprototüüpi. Pärast andmete kogumist ja valideerimist valib autor mediaani tulemusel ühe prototüübi, mis vastab kasutaja vajadustele. Sellest tulenevalt püstitas autor eesmärgi saavutamiseks järgmised uurimisküsimused: 1) Millised on kasutaja nõuded KOLT-i kasutajaliidese disainile? 2) Milline graafiline kasutajaliidese prototüüp toetab ülema vajadusi kasutades KOLT-i nutiseadmes?

Jalaväe nooremohvitseridest (edaspidi JVNO-dest) väljaõppe läbiviijatel on teenistuskogemusega välja kujunenud arusaamad vastaseõppe (edaspidi VaÕ) olemusest ja selle tõhusast läbiviimisest. Andmete sihipärase kogumise ja arusaamade välja selgitamiseta pole Kaitseväel uurimuslikku sisendit VaÕ parendamise ja tõhustamise protsessi. Uurimistöö eesmärk oli välja selgitada jalaväe nooremohvitseride arusaamad tõhusast vastaseõppest. Eesmärgi saavutamiseks püstitati kolm uurimisküsimust. 1) Milline on vastaseõppe tähendus ja olukord jalaväe nooremohvitseride arusaamades? 2) Millised on jalaväe nooremohvitseridele vajalikud pädevused tõhusa vastaseõppe läbiviimiseks? 3) Milline on tõhus vastaseõpe jalaväe nooremohvitseride arusaamades? Lõputöö oli kvalitatiivsel uurimisstrateegial põhinev empiiriline uurimus

Antud uurimustöö eesmärgiks on kaardistada kaudtule simuleerimist puudutavad regulatsioonid ning teha muudatusettepanekuid hetkel kehtivates regulatsioonides. Uurimustöö eesmärgi saavutamiseks on püstitatud järgnevad uurimusküsimused:  Kuidas on kaudtule simuleerimine Eesti kaitseväe taktikalistel suurõppustel reguleeritud?  Milliseid muudatusi vajavad hetkel kehtivad regulatsioonid? Uurimustöö eesmärgi saavutamiseks otsustas autor uurimismeetodina kasutada kvalitatiivset juhtumianalüüsi. See võimaldab autoril konkreetset nähtust süvitsi uurida. Lisaks võimaldab juhtumianalüüs kasutada erinevaid info allikaid ja läheneda protsessile mitmekülgselt

Uurimustöö eesmärgiks on piiritleda suurema ja väiksema kandevõimega aluspindasid pinnasteedel ning välja tuua esmased CBR piirväärtused. Eesmärgi saavutamiseks on töö autor püstitanud kaks uurimisküsimust: milliste Eesti muldadega saab seostada tugevama ja nõrgema kandevõime väärtusi pinnasteedel õppuse Siil 2022 näitel ning millised on väikest kandevõimet iseloomustavad CBR väärtused pinnasteedel EKV ratasmasinate läbitavust silmas pidades. Uurimustöö käigus tehti õppuse Siil 2022 analüüs, mille tulemusena selgusid mullad, mille peal teostati eksperiment Kaitseväe Keskpolügoonil mineraal- ja gleimullal

Uued relvasüsteemid K9 on potentsiaalsete vastaste jaoks prioriteetsed sihtmärgid, ning hetkel käimas olevad sõjalised konfliktid näitavad kui tähtsad on UAS süsteemid just selliste relvasüsteemide avastamisel. Uurimistöö eesmärk: Selgitada välja kuidas on erineval maastikul ning aastaajal liikursuurtükid K9 nähtavad termokaamera võimekusega õhuvaatlusvahenditele. Annotatsioon: Lõputöös selgitatakse välja kuidas ning mis distantsidelt on liikursuurtükid K9 avastatavad, tuvastatavad või eristatavad läbi kindlate parameetrite EKV pataljoni tasemel UAS (AeroVironment RQ-20 Puma AE 2) jaoks talvistes ja kevadistes tingimustes kinnisel ning poolkinnisel maastikul.

Töö eesmärk on kaardistada Eesti Kaitseväe jalaväepataljoni orgaanilise tankitõrje raketirühma kasutuspõhimõtted. Töös kasutati dokumendianalüüsi, et tuvastada üldised tankitõrje kasutuspõhimõtted. Järgnevalt vaatles autor pataljoni ülemate käsuandmist allüksustele ja tankitõrjeüksuse tegevust maastikul ning analüüsis õppusel Siil 2022 pataljonide käske, et kaardistada, kuidas jalaväepataljonid tankitõrjerühma lahingutes rakendavad. Töö lõpuks kõrvutati üldised tankitõrje kasutuspõhimõtted vaatlustulemuste ning käskude analüüsiga.

Uurimistöö eesmärk oli välja selgitada Suure ja Väikese Emajõe vahelises operatsiooniruumis vajalike LTE tugijaamade paigutus ning nende parameetrid, et tagada jalaväebrigaadi tasemel piisava leviulatusega stabiilset andmesidet võimaldav LTE võrk. Töö käigus leiti vastused järgmistele uurimisküsimustele: 1) Milline levimudel on kõige sobilikum Emajõgede-vahelisel maastikul LTE leviulatuse ligikaudseks modelleerimiseks? 2) Mil määral katab olemasolevate kõrgobjektide paigutus LTE tugijaamade olemasolu korral Emajõgede-vahelise operatsiooniruumi stabiilset andmesidet võimaldava LTE võrguga? 3) Kui palju on vaja lisada tugijaamu ning mis on nende optimaalne paigutus, et katta võimalikud levilüngad jalaväebrigaadi operatsiooniruumis? Küsimustele vastuste leidmiseks teostati eksperiment, mille käigus mõõdeti nelja Telia LTE tugijaama signaali parameetreid ning kõrvutati saadud tulemusi levinumate LTE levimudelitega.