Käesoleva uurimustöö eesmärgiks on välja selgitada roomiksõiduki kasutamisel selgunud eelised ja puudused. Selleks kasutas autor uurimustöös fenomenoloogilst meetodit – kvalitatiivne strateegia andmete kogumine ja analüüs kogemuse fenomenoloogilise koostise ja tähtsuse kohta, mis inimesel on teatud objekti, olukorra, sündmuse või tema enda elu mõne aspekti jaoks. A

Uurimistöö eesmärk on kaardistada Eesti Kaitseväe kõrgemate ohvitseride või väljaõppega tegelevate ohvitseride nägemus kootsingu kasutamisest Eesti Kaitseväes. Kuna Eesti Kaitseväes ja Kaitseliidus 2020. aastal läbiviidud rahuolu uuring näitas, et üle 1/3 uuringus osalejatest on mõelnud organisatsioonist lahkumisele ja üks põhjustest miks seda mõeldakse on juhtimine. Uurimustööst selgus, et olenemata ohvitseride vähestest teadmistest kootsingust ja selle tööriistadest, olid nad mitteteadlikult oma teenistuses kasutanud erinevaid kootsingu tööriistu

Käesoleva uurimustöö eesmärgiks oli välja selgitada kaitseväe karjäärini jõudmise ja võimaliku lahkumise peamised tegurid erinevate põhikursuste näitel. Antud töös uuriti 15. maaväe põhikursuse vilistlaste ja 25. maaväe põhikursuse kadetite arvamust. Karjäär mõistena tekitab erinevaid seoseid nagu ametredelil ülespoole pürgimine ja elukutsevalik. Karjääri kui definitsiooni on viimastel aastakümnenditel mingil määral muutunud. Väidetavalt teostavad motiveeritud inimesed oma tööd rohkem pühendumusega. Seega selliste tegurite ajendil on oluline mõista mis tegurid siis mõjutavad kaitseväelasi sellise karjääri valikul. Kaitseväelast mõjutab kõige rohkem erinevad motivatsiooniga seotud faktorid nii sisemised, kui ka välised faktorid. Kaitseväe karjääri valikul on pigem tähtsamad ja esile kerkivamad sisemised motivaatorid. Võimalikul karjäärist lahkumisel tulevad esile välised motivaatorid.

Eesti on mereriik ja sellest tulenevalt on ülioluline teada, millised alused Läänemerel liiklevad. Uurimustöö eesmärgiks oli selgitada välja tsiviilsuunitlusega hüdroakustilise süsteemi kasutamise võimalused riikliku allveeseire teostamiseks. Seega on keskendub käesolev töö allveeseirele ning Eesti Vabariigi merealade kaitsmisele läbi olukorrateadlikkuse loomise võimaluste kaardistamisele, kasutades tsiviilsuunitlusega „projekti BIAS“ kogemusi, mis oli rahvusvaheline Euroopa Liidu Life+ uurimisprojekt (2013-2016) ja mis uuris inimtekkelise müra taset Läänemeres.