VSAK Kursusetööd

Uurimistöö eesmärgiks on välja selgitada erioperatsioonide väejuhatuse (EOVJ) katsetel osalenud kandidaadi kehalise ettevalmistuse ja valiku läbimise vaheline seos. Kandidaadi füüsilise ettevalmistuse hindamisel on aluseks võetud USA erivägede poolt välja töötatud kehalise võimekuse hindamise test (UBRR). Uurimistöös püstitatud hüpoteesid: 1. UBRR testi sooritanud kandidaadil on võrreldes testi mittesooritanud kandidaadiga suurem statistiline tõenäosus läbida EOVJ valik. 2. UBRR testi tulemuse paranedes suureneb ka valiku läbimise statistiline tõenäosus. 3. UBRR testis eristub mõni üksikala, mille tulemus mõjutab valiku läbimise statistilist tõenäosust.

uurimistöö eesmärgiks oli tuvastada teabehalduri pädevusnõuded ja koolitusvajadus. Eesmärgi saavutamiseks püstitati uurimisküsimused pädevusnõudeid kirjeldavate dokumentide, teabehaldurite tööülesannete ja koolitusvajaduse kohta. Tegemist on empiirilise uuringuga, mille raames viidi läbi dokumendianalüüs ja teabehaldurite küsitlus kvalitatiivsete ning kvantitatiivsete andmete kogumise eesmärgil. Uurimistöö tulemusena selgusid sobivad koolitused teabehalduritele ja soovituslikud kompetentsid ehk pädevused

Uurimistöö eesmärk on uurida kas ja mil määral on MK-1 hoidmise ja kandmise erinevus võrreldes hetkel kehtiva korra järgi (1.JVBr sisekorraeeskiri) ja vormipükste reietaskus kandmise vahel. Eesmärgini jõudmiseks püstitati kaks uurimisküsimust: kas kehtiva korra järgi kästud MK-1 koht toetab sõduri tegevust TCCC drillides ja kas vormipükste vasakus reietaskus MK-1 hoidmine toetab sooritust rohkem.

Uurimistöö eesmärk on välja selgitada Kaitseliidus (KL) teenivate tegevväelastest allohvitseride enesetäiendamist mõjutavad tegurid. Selle teadasaamiseks otsis autor vastuseid kahele uurimisküsimusele: millised tegurid toetavad allohvitseride enesetäiendamist ja millised tegurid takistavad allohvitseride enesetäiendamist.

Uurimistöö eesmärk on välja selgitada, kas vanemallohvitseride kursuste (VAPK-47, VAKAK-18, VSAK-8) vahel on sidusus nii õppetöös kui õppetöövälisel ajal ja millised on kursuslaste endi ootused kursuste sotsiaalse sidususe osas. Töö autor tunnetab läbi isikliku kogemuse kursusel viibides, et õpingute käigus on allohvitseridevaheline suhtlus väljaspool oma kursust olnud minimaalne ning pigem juhuslik kui planeeritud ja järjepidev

Uurimistöö eesmärk on tuvastada võimalikud rollikonflikti ja rolli hägususe ilmingud KV vanemallohvitseride rollikäsitluses, ametijuhendites sätestatu ning vanemallohvitseride endi arusaamadest selguva professionaalse identiteedipildi võrdluses. Eesmärgi saavutamiseks püstitasin järgmised uurimisküsimused: 1. Milline on vanemallohvitseride rollikäsitlus ametijuhendite põhjal? 2. Milline on vanemallohvitseride arusaam oma rollist EKV-s õppetöö käigus läbiviidud aktiivtöö tulemuste põhjal? 3. Millised rollikonfliktid ja rollihägususe ilmingud avalduvad (juhul kui avalduvad) vanemallohvitseride arusaamades ja ametijuhendite võrdluses?

Laskeoskus ja oma lahinguvarustusega toimetulek on sõduri üks peamisi oskusi, mida on vaja tema teenistusülesannete täitmisel. Automaatrelva baasõppe ainekavaga (kinnitati 2017) lisandus lahingvalmidust hindav laskeoskuse test. Testi väljatöötamisel tõdeti, et sõduri standardvarustusse kuuluvate jalaväerakmete salvetaskud ei võimalda salvesid kiiresti vahetada. Salvesid kätte ei saada ning ei suuda kiiresti ka ära panna. Üle poolte laskurite pani tühjad salved põue või pükste taskutesse (Allar Eesmaa, 2016). Probleem oli salvetaskute disainis. Värno (2009) uurimuses toob välja, et tühjade salvede tasku võib kiirendada salvevahetuskiirust. Uurimistöö eesmärk on leida, kas tühjade salvede tasku kasutamine võimaldab laskuril teha kiiremat salvevahetust. Mõõtes salvevahetuskiirust vile peale kuni lasuga sihtmärgi pihta andes ajalise tulemuse.

Käesoleva uurimistöö eesmärk on välja selgitada, milline on tervikprotsessi mudel, mille alusel tagatakse kaitseväe üksustele täiendusreserv. Hetkel puudub alusdokument, mis kirjeldab täiendusreservi tervikprotsessi Eesti Kaitseväes. Töö eesmärgi saavutamiseks püstitas autor järgmised uurimisküsimused: - Kuidas kirjeldatakse Eesti Kaitseväe täiendusreservi moodustamise põhimõtteid kaitsevaldkonna dokumentides? - Kuidas mõistetakse Eesti Kaitseväe täiendusreservi moodustamise põhimõtteid kaitseväe siseselt?

Uurimistöö üheks mõjuteguriks sai ka Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (edaspidi RKIK) hange ATV-de ja mootorrataste ostmiseks, mille eesmärk on soetada Kaitseväele ning Politsei- ja Piirivalveametile (edaspidi PPA) nende tegevuseks vajalikke ühiseid standardiseeritud sõidukeid. Uurimistööga soovib autor välja selgitada, milline sõiduvahend on tõhusam luure- ja ettevalmistustegevusteks ning mis on kahe sõiduvahendi eelised ja puudused erinevates tingimustes. Uurimistöös välja tulnud ettepanekud edastatakse võimearenduse eest vastutavatele. Selleks on autor koostanud kolm uurimisküsimust: 1. millised väljakutsed tulenevad taktikalistest tegevustest? 2. millised piirangud või puudujäägid võivad ilmneda hukukindluse tagamisel mõlema süsteemi puhul? 3. kuidas on lahendatud logistiline tagamine ning milliseid valdkonnapõhiseid probleeme esineb?