10.ÕV PK

Lennukeid kasutati I maailmasõjas suurtükiväe tule korrigeerimiseks. Kuna Vabadussõja järgselt oli Eestil 55 lennukit, siis on alust arvata, et ka Eestis oli lennuväe üheks põhiülesandeks suurtükiväe tule korrigeerimine. Lennu- ja suurtükiväe koostööd pole aga seni eraldi lõpustöös käsitletud. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on välja selgitada, millised olid Eestis lennu- ja suurtükiväe koostöö teoreetilised põhimõtted aastatel 1920 - 1939 ning millised probleemid praktikas esinesid.

Uurimistöö eesmärk on uurida Balti riikide koostöö tingimusi, mis on vajalikud NATO keelava heidutuse efektiivseks toimimiseks. Uurimisküsimused: 1) Millised on vajalikud sõjalised muudatused heidutuse tugevdamiseks Balti riikides keelava heidutuse tasemele? 2) Millised on need sisulised valdkonnad, kus Balti riikide tugev koostöö on eelduseks keelava heidutuse efektiivsel toimimisel ja milline roll võiks selles olla Balti riikide ühisel julgeolekualasel raamdokumendil?

Uurimustöö eesmärk on testida Ämari lennubaasis baseeruvat droonisegajat ning leida üles droonisegaja kasutusulatus, seejärel analüüsida antud andmeid, et leida Ämari lennubaasi droonitõrje võimekuse piirangud. Uurimustöös on kasutatud kvantitatiivne andmekogumis meetod droonisegaja parameetrite leidmiseks. Antud parameetrite analüüsimiseks Ämari lennubaasi kontekstis tsiviildroonide vastu on kasutatud kombineeritult kvantitatiivne ja kvalitatiivne andmekogumise meetod

Töö eesmärk on avastada võimalusi õhupiiri rikkumiste minimeerimiseks Vaindloo saare piirkonnas. Eesmärgi saavutamiseks püstitas autor kolm uurimisküsimust: 1. Kui sagedasti leiavad aset Vene Föderatsiooni poolsed õhupiiri rikkumised Vaindloo kohal? 2. Millistel põhjustel rikuvad Vene Föderatsiooni õhujõud Eesti piiri? 3. Millisel moel soodustab õhuruumi struktuur Vaindloo saare kohal õhupiiri rikkumiste tekkimist?

Uurimistöö eesmärk oli välja selgitada, kui suurt mõju avaldab antenni kõrguse muutmine mõõdetud väljatugevustele Ämari lennubaasi territooriumil ja kas see kataks efektiivselt tervet lennubaasi ala. Uurimistöös viidi läbi kanali võimsuse mõõtmised lennubaasi perimeetril, kus otsiti vastuseid järgnevatele uurimisküsimustele: 1. Millised on raadiosignaali väljatugevused lennubaasi territooriumi perimeetri alal, mida tekitab lennubaasis kasutuses olev antenn? 2. Mil määral suureneb signaali tugevus antenni kõrguse tõstmisel? 3. Millise saatja antenni asukoha muutmise tulemusel on kõige paremad väljatugevused lennubaasi territooriumil?

Uurimuse eesmärk on selgitada võimalusi kasutada Ämari militaarlennuväljal lennubaasi põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmiseks mobiilset lennujuhtimistorni ning millised nõuded ja piirangud rakenduvad selle käitamisele Ämari lähilennujuhtimisüksuse näitel. Töös otsitakse vastuseid järgnevatele uurimisküsimustele:  Milline on Ämari militaarlennuvälja lähilennujuhtimisüksuse tegevuse peatumise mõju kaitselennutegevusele ja vastuvõtvariigi toetusele rahu- ja kriisi ajal?  Millised tehnilised ja protseduurilised nõuded ning piirangud rakenduvad mobiilsele lennujuhtimistornile nii Ämari lennuväljal kui maastikule ümberpaiknemisel?  Kus võiksid olla õhuväe võimalused mobiilset torni kasutada?