23. MaV PK

Uurimistöö eesmärk on välja selgitada, millised olid diviisi intendantuuri tegutsemise põhimõtted Eesti sõjaväes kahe maailmasõja vahelisel ajal 1. diviisi näitel, ning anda hinnang, kas diviisi varustamine oli piisavalt efektiivne. Uuritav ajavahemik 1920–1940. aastani. Töös kasutatakse võrdlev-ajaloolist allikakriitilist meetodit.

Käesoleva uurimistöö eesmärk on välja selgitada, millisel määral on Eesti kaitsetööstuse liidu liikmed võimelised tootma mobiilseid maste ja millised probleeme näevad selle juures ettevõtted ise. Autor püstitas neli uurimisküsimust, mis olid seotud mastide parameetritega, ESTTACS mastide võimaliku modifitseerimisega ja vajaliku teadusarendustöö läbiviimisega Eestis.

Töö eesmärgiks on välja selgitada EKV jao kuulipilduri efektiivsus kasutades kolmjalga. Eesmärgi saavutamiseks kasutati katse meetodit. Uurimistööl oli kaks põhilist järeldust. Esiteks, et EKV kuulipildur on kolmjalaga efektiivsem kui harkjalaga. Teiseks, kuulipildur kohaneb kolmjalaga üsna kiiresti ja saavutab hea lasketäpsuse ka vähese kogemusega.

Töö eesmärgiks on luua teaduslik alus ja kontroll hetkel KVA-s kasutusel olevate sportimisvõimaluste kohta, seda just motivatsiooni perspektiivist ning mõista KVKT kui motivaatori tähtsust uuritava grupi seas ja millisel moel see avaldub ning. Selle töö eesmärgiks oli samuti seeläbi luua alus ka järgnevatele uuringutele Kaitseväe Akadeemia spordipsühholoogia valdkonnas ning vajadusel pakkuda välja võimalusi üldise kehalise võimekuse parandamiseks. Uurimisküsimused 1. Millised autonoomse motivatsiooni aspektid motiveerivad kõige enam KVA kadette sporti tegema? 2. Millisel moel avaldub KVKT läbimine välise motivatsiooni osana KVA kadettide motivaatorites?

Uurimustöö keskendub tankitõrje teoreetilise raamistiku ja doktriini kujunemise küsimusele Eesti sõjaväes enne 1940. aastat. Töö on osa suuremast projektist „Eesti sõjaline mõte aastatel 1920-1940“, ning on mõeldud tankitõrje aspekti avamiseks antud projekti raames. Töö on mõtteline järg nooremleitnant Kristjan Kirschenbergi 2020. aastal kaitstud lõputööle „Eesti tankitõrje võimekus 1940. aastaks“, mis analüüsis tankitõrjevõimet sõjaeelses Eesti Vabariigis tervikuna. Antud töö keskendub ennekõike tankitõrje sõjalise teooria kujunemisele Eesti sõjaväes enne 1940. aastat, ning selle kujunemist suunanud inimestele. Uurimustöö eesmärk on välja selgitada lähemalt tankitõrjet arendanud isikuid, antud töö kontekstis kapten Evald Saidra ja leitnant Valdo Matela elu- ja teenistuskäiku, ning analüüsida Eesti tankitõrje arengut võrdluses teiste riikidega. Põhiküsimus, millele käesolev töö püüab vastata on see, millised olid Eesti tankitõrje teoreetilised arusaamad enne II Maailmasõda.

Töö eesmärk on välja selgitada kolonelleitnant Jaan Oru väitekirja peamised teesid ja anda neile esmane hinnang. Teema uurimiseks on püstitatud alljärgnevad uurimisküsimused:  Millist hinnangut saab anda Jaan Oru ohvitseri teenistuskäigule?  Millised teesid tõi Jaan oma väitekirjas välja?  Millist hinnangut saab nendele teesidele anda? Oma töös Jaan oli välja toonud kokku kuni 20 erinevat teesi ning need jagunevad järgmiselt:  Strateegilise tasandi vastase analüüs.  19 punkti, millega Jaan Oru arvates tulevikusõjas tuleks arvestada.

Uurimistöö eesmärk on välja selgitada, kes oli Feliks Tretjakevitš ning milles seisnes tema panus Eesti sõjateadusliku pärandisse. Analüüsides tema poolt Kõrgemas Sõjakoolis 1934. aastal kirjutaud ja kaitstud väitekirja teemal „Motomehhaniseeritud väed strateegia ja taktika abinõudena“ on võimalik tuvastada 1934. aastaks tekkinud murekohti seoses mehhaniseerimisega nii maailmas, kui ka Eestis.

Relvakonfliktide defineerimine on tänapäeval muutunud keeruliseks, kuna konventsionaalne sõda on asendunud hübriidsõjapidamise meetoditega ning konfliktidel on nii siseriikliku kui ka rahvusvahelise konflikti tunnusjooned. Sellises olukorras on keeruline määratleda relvastatud konflikti iseloomu ja õigusakte, mis antud olukorras rakenduvad. Siseriikliku konflikti rahvusvahelistumine on olukord, kus kolmas osapool sekkub teise riigi siseriiklikku konflikti, eesmärgiga toetada valitsust või valitsusvastaseid rühmitusi. Efektiivse kontrolli printsiibi rakendamine on üks võimalus, millele tuginedes relvastatud konflikti määratleda ning uurida, kas rühmituse tegevus teise riigi territooriumil on omistatav riigile või mitte. Käesoleva uurimistöö eesmärk on kirjeldada Nicaragua kaasuse ja Ida-Ukraina konflikti näitel, kuidas efektiivse kontrolli printsiipi rakendades on võimalik rühmituse tegevus teise riigi territooriumil omistada riigile.

Uurimistöö eesmärk oli selgitada välja KV teenistujate arusaam KV põhiväärtustest ja selle seos KV eetikakoodeksiga. Uurimisküsimused, millele töö annab vastused on: Kuidas KV-s teenistujad mõistavad KV põhiväärtusi, ning kuidas KV-s teenistujate arusaamad KV põhiväärtustest ühtivad KV eetikakoodeksi sisuga? Vastuseid uurimisküsimustele otsiti läbi poolstruktureeritud interviuude.

Käesoleva uurimistöö eesmärk on analüüsida ülema vastutuse kontseptsiooni rakendatavust autonoomse relvasüsteemi otsuse vea korral. Autor on püstitanud 3 uurimisküsimust, mis on seotud ülema vastutuse otsustusõigusmäärast seoses autonoomse relvasüsteemiga, kuidas saab jaotada ülema vastutust autonoomse relvasüsteemiga seoses ja millisel määral saab rakendada ülema vastutuse kontseptsiooni autonoomse relvasüsteemiga seoses.

Uurimistöö eesmärk on anda ülevaade Aleksander Jaaksonist ja tema sõjateaduslikust pärandist, analüüsida, millised olid Jaaksoni sõjalised tõekspidamised. Aleksander Jaaksoni puhul polnud tegemist mitte lihtsalt ohvitseri, vaid kindraliga, kes on muu hulgas juhtinud Eesti Sõjaväe Ühendatud Õppeasutusi (tänane Kaitseväe Akadeemia), Sõjavägede Staapi ja Haridusministeeriumit. Uurimisküsimused on järgmised: 1. Millised olid kindral Jaaksoni sõjateoreetilised tõekspidamised? 2. Milline oli haridusminister Jaaksoni panus ühiskonda?

Suurtükiväe tähtsus lahinguväljadel on nii ajalooliselt kui ka tänapäeval on märkimisväärne, kuid mitte vähem olulisemad pole ka suurtükiväe ohvitserid, kes lahingutes suurtükiväe tegevust juhivad. Suurtükiväe tegevusi on varasemalt ajaloos uuritud, kuid täpne arusaam või hinnang selle kohta, millisel tasemel oli Eesti suurtükiväe ohvitseride väljaõpe esimeses Eesti Vabariigis, puudub. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on välja selgitada, millistel põhimõtetel õpetati välja suurtükiväe ohvitsere Eesti sõjaväes, kindlaks teha kuidas teostati suurtükiväe ohvitseride täiendõpet ning milline oli ohvitseride tase sõjalistel õppustel. Käesolevas töös kasutatakse allikakriitilist meetodit.

Uurimustöö eesmärgiks oli välja selgitada Kaitseväe ja Kaitseväe Akadeemia väärtuste kajastumine Kaitseväe Akadeemia keskkonnas. Uurimustöö eesmärgi täitmiseks leiti vastuseid kahele uurimusküsimusele:  Kuidas kajastuvad Kaitseväe ja Kaitseväe Akadeemia väärtused akadeemia keskkonnas?  Millised väärtused kajastuvad rohkem akadeemia keskkonnas ja millised vähem?

Antud uurimistöö eesmärk on välja selgitada Eesti metsade jalgsi läbimiskiiruse koefitsiendid. Eesmärgi täitmiseks on autor leidnud 3 uurimisküsimust: 1. Millised on jalgsi liikumiskiiruse koefitsiendid erinevates metsakasvukohatüüpides? 2. Mis on peamised jalgsi liikumist takistavad tegurid erinevates metsakasvukohatüüpides? 3. Kui suur on liikumiskiiruse koefitsient lumikatte korral?

Uurimistöö eesmärgiks on välja selgitada tulejuhtimise põhimõtted ja ülesanded Eesti sõjaväes kahe maailmasõja vahel ning võrrelda neid tänapäevaste Eesti kaitseväe põhimõtetega. Tulejuhtimise eriala oli kahe maailmasõja vahel väga struktureeritud ja taktikaline tegevus, mille koosseisus olid erinevate ülesannetega nii ohvitserid kui ka allohvitserid. Tulejuhtidele anti toetuseks palju spetsiifilist varustust, mida nad pidi oskama kasutada ning nii mitmetel vahenditel kui ka tegevustel olid püstitatud erinevad kasutamisnõuded

Digitaalpiltide võrdlemine, pettepositsioon, infrapunakaamera, termosignatuur. Uurimistöö lühitutvustus: Uurimistöö eesmärk on rajada optimaalne julgestusposti imiteeriv pettepositsioon, mis oma termosignatuurilt sarnaneb jalaväeüksuse julgestuspostile ja seeläbi soojuskiirgusest tingitud termosignatuuri kaudu vastast eksitab. Uurimistöö leiab vastuse järgmistele küsimustele:  Milline on pettepositsioon, mis imiteerib julgestusposti termosignatuuri otsevaates?  Millised on ajast ja vahenditest tulenevad kitsendused pettepositsiooni rajamisele? Töös kasutatakse meetodina eksperimenti, kus katsetakse erineva ehitusega pettepositsioone ning termovaatlus seadmega Matis vaadatakse ehitise tõhusust otsevaatluse kaudu

Uurimistöö eesmärk oli mõõta jalaväepataljoni koosseisu kuuluva luurejao vaatlusposti termosignatuuri ning leida võimalikud vahendid ning metoodika selle vähendamiseks. Uurimistöö käigus leiab autor vastuse järgmistele küsimustele: Milline on jao vaatlusposti inimkehade soojusest tekkiva soojuse mõju positsiooni termosignatuurile ja selle ajalisele muutumisele? Milline on jao vaatlusposti erinevate materjalidega ehitamisel positsiooni termosignatuur CV-9035 Catherine-FC tüüpi vaatlusseadmega otsevaatluse ning UAS RQ20 PUMA Mantis i45 vaatlusseadmega õhuvaatluse korral? Milline on optimaalne viis jao vaatlusposti ehituse tõhustamiseks, et vähendada termosignatuuri käepäraste vahenditega?

Käesoleva lõputöö eesmärk on luua olemasolevate väikeüksuste näitel üks toimiv ja kuluefektiivne sensorsüsteemi lahendus, mis tagab õigeaegse eelhoiatuse vastase liikumisest määratud alas. Hetkel kasutuses olevate vahendite puuduseks on initsieerimisel vallanduv heliline ja visuaalne alarm, mida märkavad mõlemad osapooled. Võttes eelnevat arvesse on autori eesmärgiks välja töötada üks võimalik sensorsüsteemi lahendus, mille initsieerimist tuvastab ainult selle paigaldanud üksus. Uurimistöö eesmärgist tulenevalt otsiti vastuseid järgnevatele uurimisküsimustele: 1) Millised on sensorsüsteemile esitatavad tehnilised nõuded? 2) Millised on eelhoiatus sensori jaoks sobivad tehnilised disainid? 3) Millised on loodud sensorisüsteemi rakendatavused reaalses keskkonnas?

Töö eesmärk on välja selgitada Eesti Kaitseväes 1. Jalaväebrigaadi snaipriväljaõppe läbinud reservväelaste laskeoskus, nende muutus lisaõppekogunemise käigus ning seosed enesehinnanguga. Töö läbiviimiseks kasutati eksperimenti, kus õppekogunemise vormis kutsuti kohale erinevatel aastakäikudel reservi määratud snaipriväljaõppe läbinud reservväelased ning kontrolliti nende laskeoskust 5 päevase õppekogunemise jooksul läbi enesehinnangu küsitluse ja laskeharjutuste.

Antud uurimistöö eesmärk on välja selgitada, kas kergejalaväeüksuste õppekavad toetavad pioneeritegevuste täitmist hajutatud lahingutegevuses. Tulemuste leidmiseks on autor püstitanud 3 uurimisküsimust: 1. Kuidas Eesti kaitsejõududes mõistetakse hajutatud lahingutegevust? 2. Milliseid pioneeritegevusi hajutatud lahingutegevuse tingimustes on vaja täita? 3. Milliseid pioneeritegevusi õppekavade läbimise järgselt on väikeüksused võimelised täitma?

Uurimistöö eesmärgiks on tuvastada lühilaineside kasutamise sobivus taktikalises manööverüksuses Lõuna-Eestis päevasel ajal Uurimuse teostamiseks viidi läbi eksperiment kolmel erineval suunal ning otsiti vastused järgnevatele uurimisküsimustele: 1) Kuidas mõjutab Lõuna-Eesti maastiku eripära lühilaine sidet päevasel ajal? 2) Millised sidedistantse on Lõuna-Eestis võimalik lühilainesidega saavutada sõltuvalt kasutatavast antennist ja raadiojaama seadistusest? 3) Milliste kitsenduste ja piirangutega tuleb arvestada lühilainejaama kasutamisel?