Magistritöö eesmärgiks on selgitada, millistena kirjeldavad ohvitserid oma rolle, professionaalset identiteeti, milliseid rollikonflikti ilminguid esineb ja kuidas kajastub organisatsiooni mõju selles. Eesmärgi saavutamiseks püstitati alljärgnevad uurimisküsimused: 1. Milline on ohvitseri arusaam oma rollidest ja professionaalse identiteedi osast selles? 2. Millised on rollikonflikti, rollikoormuse ja rolli ebamäärasuse ilmingud ohvitseride identiteedipildis? 3. Milline on organisatsiooni mõju professionaalse identiteedi kujunemisele?

Magistritöö uurib tööstressi ja läbipõlemist tegevväelaste seas ning selgitab, kuidas on tööstress seotud läbipõlemisega. Töö eesmärgiks on välja selgitada tegevväelaste tööstressi ja läbipõlemise tase ja kogemus ning tööstressi seos läbipõlemisega. Autori hinnangul on probleem äärmiselt aktuaalne, kuna militaarses keskkonnas on tihti märgata mitmeid peamisi tööstressi sümptomeid nagu vaimne ja füüsiline kurnatus, motivatsiooni puudumine, küünilisus ning tunne, et ressursid on ammendunud (Maslach, 2001).

Uurimistöö eesmärk on selgitada välja Hiina Vabariigi praegune õiguslik asetus, rahvusvahelise õiguse mõistes ning sellest tulenevalt kolmandate riikide õiguslikust aspektist tulenevad võimalused võimalikku sõjalisse konflikti sekkuda. Eesmärgi saavutamiseks on autor püstitanud uurimisküsimused: 1) Milline on Hiina Vabariigi õiguslik asetus rahvusvahelises õiguses? 2) Mis tingimustel tohivad kolmandad riigid sekkuda sõjalisse konflikti Hiina Vabariigi poolel?

Antud uurimus keskendub nõukogude julgeoleku organisatsioonide vastupanu mahasurumise operatsioonidele 1940.-1950. aastatel. Sellel perioodil olid toimunud Eesti lähiajaloo olulised sündmused millest sõjaajaloo ja militaarvaldkonda puudutas metsavendade relvastatud vastupanu ja nõukogude poolne vastupanu mahasurumine. Töös uuritakse Eestis toimunud vastupanu mahasurumise meetodeid ja taktikat, mille eesmärk on kirjeldada, hinnata, analüüsida ja struktureerida nõukogude julgeoleku operatsioonid metsavendade vastu. Antud töö on ajaloouurimus, kus kasutatakse induktiivset ja võrdlevat uurimismeetodit koos allikakriitikaga, otsitakse vastuseid alljärgnevatele küsimustele: 1) Milliseid meetodeid ja taktikat kasutas Nõukogude Liit banditismivastases võitluses mässutõrjeteooria kohaselt? 2) Kes tegeles banditismivastase võitlusega ja vastupanu mahasurumisega? 3) Kuidas Banditismivastase võitluse osakond ehitas üles oma operatsioone ja millistest elementidest nad koosnesid? 4) M…

Uurimistöö eesmärk oli leida millised taktikalised tegevused Fallujah, Gaza ja Mosuli konfliktis ründavale poolele edu tõid ning millised neist tegevustest olid valitud konfliktides ründaval poolel ühised. Uurimistöös on püstitatud kolm uurimisküsimust: 1) Mis on 21.sajandi sõjapidamisele linnamaastikul iseloomulik? 2) Milliseid taktikalisi tegevusi kasutades kuni pataljoni tasemel Fallujah, Gaza ja Mosuli konfliktis ründavaid tegevusi läbi viidi? 3) Millised taktikalised tegevused olid valitud konfliktides ühised ja edukad?

Magistritöö eesmärk on tuvastada, millised on USA julgeolekugarantii ning heituduse nõrkused ja kuidas saavad Balti riigid USA julgeolekugarantiid täiustada. Töö eesmärgi saavutamiseks on püstitatud kolm uurimisküsimust: 1) Millised USA strateegia-alased täiendused oleksid Eesti silmis vajalikud, et tagada Vene Föderatsioonist lähtuva sõjalise ohu vastu heidutus? 2) Kuidas peaks USA kasutama mittesõjalisi vahendeid, et tagada Balti regioonis heidutus Vene Föderatsioonist lähtuva ohu vastu? 3) Millised peaksid olema USA strateegilise positsiooni kriitika analüüsi tulemusel 3B enda alternatiivid heidutuse tagamiseks ning milline võiks olla Balti riikide sisend enda julgeolekualastesse alusdokumentidesse?

Uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada Kaitseväe Akadeemia õppurite kehalise aktiivsuse tase ja leida võimalikud seosed kehalise aktiivsuse ja õppurite õppeedukuse ning kehaliste võimete kontrolltesti tulemuste vahel. Eesmärgi saavutamiseks püstitati kolm uurimisküsimust: 1) Milline on Kaitseväe Akadeemia õppurite igapäevane kehalise aktiivsuse tase ning kui suur osa mõõdetud populatsioonist täidab Maailma Terviseorganisatsiooni kehalise aktiivsuse soovitusi? 2) Millised on seosed Kaitseväe Akadeemia õppurite kehalise aktiivsuse ja õppeedukuse vahel? 3) Millised on seosed Kaitseväe Akadeemia õppurite kehalise aktiivsuse ja kehaliste võimete kontrolltesti tulemuste vahel?

Antud uurimistöö eesmärgiks on välja selgitada Eesti pioneerialase mõtte sisu ja areng ning selle kujunemine aastatel 1920-1940. Selleks püstitas autor neli uurimisküsimust: millisena nähti pioneeritegevuste rolli Kaitseväes; kuidas plaaniti pioneerialaselt teostada tõkestamist; kuidas plaaniti pioneerialaselt teostada liikuvuse tagamist ja kuidas plaaniti pioneerialaselt teostada lahinguvõime säilitamist.

21. sajandi teise aastakümne lõpp on toonud endaga kaasa suure mõjuga muutusi riikide geopoliitilises suhtluses ning rollide kujundamisel. Sellest tulenevalt on uurimuse eesmärgiks tuvastada ja mõista julgeolekugarantii tagaja strateegiliste eesmärkide muutustega paralleelselt toimunud Eesti poolsete ootuste muutusi julgeolekugarantii tagaja suhtes. Eesmärgi saavutamiseks püstitati alljärgnevad uurimisküsimused: UK1: Keda või mida nimetab Eesti Vabariik enda julgeolekugarantii tagajaks? UK2: Missugused muutused on toimunud julgeolekugarantii tagaja seisukohtades pärast 2014 aasta Ukraina sündmusi? UK3: Missugused muutused on toimunud pärast 2014 aasta Ukraina sündmusi Eesti Vabariigi arusaamas enda julgeoleku tagajast?

Uurimistöö eesmärk on selgitada välja allüksusekursustel meditsiiniväljaõppe tõhususega seotud tegurid, mis võivad mõjutada väljaõppe läbiviimist Kaitseväes õppurite, meditsiiniekspertide ja läbiviijate arusaamade kohaselt ning teha vajalikud ettepanekud väljaõppe parendamiseks. Eesmärgi täitmiseks püstitati töös kolm uurimisküsimust. 1) Kuidas hindavad allüksusekursusel osalevad õppurid meditsiiniõppe tõhusust kursuse ajal? 2) Millised on läbiviijate ning meditsiiniekspertide hinnangud meditsiini väljaõppe tõhususele allüksusekursuse ajal? 3) Millised on allüksusekursusel meditsiini väljaõppe parendamise vajadused ja võimalused?

Uurimistöö eesmärk oli välja selgitada, millised on reservväelaste arusaamad reservteenistusest. Uurimistöös käsitlesin reservteenistust kui sotsiaalset nähtust, mis hõlmab leppeid nii tsiviil- kui militaarsfääris läbi kolme tasandi: individuaalne-, grupi- ja ühiskondliku tasandi. Eesmärgi täitmiseks püstitasin kolm uurimusküsimust: esiteks, kuidas kirjeldavad reservväelased oma rolli riigikaitses; teiseks, milliseid ootuseid kirjeldavad reservväelased reservteenistusele; kolmandaks, millised on reservväelaste kogemused reservteenistuses

Uurimistöö eesmärgiks oli selgitada välja, milline on olnud nooremohvitseride karjäärikogemus ja senised karjäärijuhtimise praktikad ning pakkuda võimalusi nende karjäärijuhtimise edasiseks tõhustamiseks. Eesmärgi täitmiseks püstitati kolm uurimisküsimust: 1) Milline on olnud nooremohvitseride senine karjäärikogemus? 2) Millist praktikat on kasutatud nooremohvitseride karjäärijuhtimiseks? 3) Milliseid meetodeid rakendades saaks tõhustada nooremohvitseride karjäärijuhtimist?

Eesti Kaitseväes (KV) ja Kaitseliidus (KL) ei ole laskemoona (LM) taararingluse protsesside tulemuslikkust varem teaduslike meetoditega uuritud. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuses (RKIK) ja Kaitseväe Peastaabi analüüsi- ja planeerimise osakonnas (KVPS APO) puudub kindlus LM taararingluse protsesside tulemuslikkuses. KVPS APO suurtükiväe inspektuurist on tulnud vajaduse kirjeldus uurimistöö läbiviimiseks, mille raames uuritakse LM taararinglust. Uurimistöö eesmärk: Magistritöö eesmärk on saada ülevaade KMIN-i valitsemisala LM taararingluse protsesside olukorrast, nende tasuvusest ja LMT taaskasutamise võimalustest.

Kaitseväe Olukorra ja Lahinguteadlikkus (KOLT) on tarkvararakendus, mis võimaldab kasutajatel lahinguvälja info kogumist, töötlemist ja lahingujuhtimist. Töö kaitsmise hetkel puudub KOLTist moodul, mis võimaldaks lahingutegevuse planeerimist. Käesoleva uurimistöö eesmärk on luua ja valideerida planeerimismooduli mudel, mis vastaks kasutajate nõuetele. Töö keskendub jalaväepataljonide nõuetele. Nõuete kogumiseks viis autor läbi kaks intervjuude seeriat, millega koguti ja täpsustati kasutajate nõuded. Nõuded kirjeldati kasutades kasutajalugusid ja valideeriti kasutades tegevusuuringut, mille raames viidi läbi matkitud planeerimisharjutus

Käesoleva magistritöö eesmärk on luua arusaam, kuidas brigaadi õhutõrje tagab liikursuurtükipataljoni õhukaitse ja mida plaanitakse arendada, maandamaks ohte õhuründevahendite rünnakute korral. Eesmärgi saavutamiseks oli püstitatud kaks peamist uurimisküsimust, millede abil leiti vastused eesmärgi täitmiseks, kus peamisteks uuritavateks olid käesolevad õhutõrje vahendid ja nende integreerimine ning arengud. Samas, kuidas õhukaitse võimet parandame, loomaks manöövrivabaduse liikursuurtükipataljoni kaitseks lahinguväljal.

Selgitamaks välja, kuidas ja milliste meetodite alusel EKV taktikalise tasandi staabiohvitserid otsuse vastuvõtmise protsessi käigus tegevusvariante koostavad, püstitati järgmine uurimistöö eesmärk. Uurimistöö eesmärk on kaardistada EKV ohvitseride hetke arusaam TeVa-de koostamisest ning pakkuda välja üks võimalik süsteemne viis TeVa koostamiseks. Töö piiritlemiseks püstitati kolm uurimisküsimust: 1. Millistest meetoditest saab lähtuda tegevusvariandi koostamisel otsuse vastuvõtmise protsessis? 2. Kuidas mõtestavad EKV staabiohvitserid tegevusvariandi koostamist ja selle meetodeid? 3. Kuidas hindavad EKV staabiohvitserid välja pakutud tegevusvariandi koostamise meetodit?

Magistritöö eesmärk on kohandada NATO standardiseeritud operatsioonitaseme keskkonna analüüsimetoodika geoinfosüsteemide põhiseks võtmealade leidmise mudeliks. Operatsioonitaseme keskkonnaanalüüsi metoodikast kasutatakse PMESII analüüsi tööriistast saadavaid keskkonna faktoreid, mille alusel kirjeldatakse operatsioonikeskkond ruumiandmetega

uurimistöö eesmärk oli välja selgitada KV jalaväepataljoni lahinglaskeharjutuse eesmärgistamise võimalused, lähtudes võitlusvõime komponentidest. Eesmärgi saavutamiseks püstitati kolm uurimisküsimust: 1) milline on KT21 õppusega seotud võtmeisikute arusaam lahinglaskeharjutusest, 2) milline on KT21 õppusega seotud võtmeisikute arusaam eesmärkide püstitamisest jalaväepataljoni lahinglaskeharjutuseks, 3) milliseid võitlusvõime komponente sisaldas KT21 raames toimunud jalaväepataljoni lahinglaskeharjutus.

Töö eesmärgiks on leida mudel, mis võimaldab arvutada vastuvõtja sisendisse jõudva signaali tugevuse ja seeläbi hinnata side toimimise võimalikkust, arvestades seejuures olemasolevate vahendite, kasutatava sageduse ja keskkonnaga. Kitsendusena keskendutakse VHF sagedusalale Lõuna-Eesti piirkonnas. Eesmärgini jõudmiseks on autor püstitanud kaks uurimisküsimust: 1. Millisel määral erinevad töös võrreldud sideleviku mudelite järgi arvutatud tulemused katsete käigus mõõdetud tulemustest ning milline neist on Lõuna-Eesti keskkonnas kasutamiseks kõige sobivam? 2. Kas ja kuidas saaks valitud mudelit lihtsasti modifitseerida, et sellega oleks võimalik arvutada reljeefist tekkivaid lisa kadusid Lõuna-Eesti tingimustes?

Uurimistöö eesmärk on tuua välja Narva jõe eripärad sõjaliseks vesitõkke ületamiseks. Uurimusküsimused: Millised on looduslikud parameetrid, mis mõjutavad Narva jõe ületust? Kuidas mõjutab pinnase tugevus Narva jões ületust? Kuidas mõjutab jõe sügavuse profiil Narva jõe ületust? Millised on Vene Föderatsioonile sobivad lõigud Narva jõe ületamiseks?

Uurimuse eesmärk oli esitada valitud maaväe operatsiooni- ja taktikatasandi terminoloogia korrastusettepanekud. Korrastamiseks valiti terminid sõjakäik (campaign), operatsioon (operation), suuroperatsioon (major operation), tactical operation, lahing (battle) ja kokkupõrge (engagement). Selle saavutamiseks sõnastati kolm uurimisküsimust. (1) Millist korrastamist vajavad valitud operatsiooni- ja taktikatasandi mõisted ja neile vastavad terminid Eesti kirjalike allikate võrdlusel? (2) Millist korrastamist vajavad valitud operatsiooni- ja taktikatasandi mõisted ja neile vastavad terminid Eesti ja NATO kirjalike allikate võrdlusel? (3) Kuidas hindab maaväe isikkoosseis valitud operatsioonija taktikatasandi terminite tähendust?

Uurimistöö eesmärk on välja selgitada brigaadi ühendtuletoetust juhtivate kasutajate vajadused ja nõuded ühendtuletoetuse tarkvarale, et nende alusel oleks võimalik luua brigaadi taseme ühendtuletoetuse juhtimise tarkvara mudel. Töö autor on püstitanud kolm uurimisküsimust: Millised on tuletoetuse tarkvara kasutaja nõudmised info sisestamisele, programmi poolt loodavale infole ja programmist info saamisele? Millised on tuletoetuse tarkvara üksikute kasutajarollide seosed teiste kasutajarollidega? Millised on erinevate kasutajate spetsiifilised nõudmised kasutajaliidesele?

Eesmärk on luua eeldused terviklikuma ja ühtsema arusaama tekkeks mõjupõhisest jaotusest, ning selle rakenduse võimalustest. Selle jaoks on formuleeritud kolm uurimisküsimust. Esiteks, millised teoreetilised sisendid aitavad raamistiku seisu ja olulisust paremini mõista? Teiseks, mis tasandi üksustele ja milliste eelduste põhjal sobitub mõjupõhise raamistiku rakendamine EKV kontekstis? Viimaseks, milliseid võimalusi pakub mõjupõhise raamistiku rakendamine sõjaajaloo uurimisel? Vastamiseks kasutatakse deduktsiooni ja induktsiooni kombineeritud meetodit.

Lähtuvalt Vene Föderatsiooni ÕDV prioriseerimisest on töö autor uurimistöö eesmärgiks seadnud välja selgitada NSVL Afganistani interventsiooni strateegilise ofensiivi faasi nõukogude vägede valitud üldvägede operatsioonide ründe-dessantelemendi olulisus. Uuritavate operatsioonide puhul sooritasid ründe-dessante vaid dessantväelased, kellele oli antud struktuuriväliseid tugevdusi. Vastavalt VF lahingueeskirjale võib õhu- või meredessandis kasutada ka alates motolaskurrühma suurust üksust. Eesmärgi saavutamiseks püstitas töö autor kaks uurimisküsimust: Millised olid NSVL Afganistani interventsiooni strateegilise ofensiivi faasi valitud üldvägede operatsioonide RD tugevused ja nõrkused?; Kas analüüsitud operatsioonides oli NSVL üksuste pool ühiseid tugevusi ja nõrkusi?