Ekstern õppurid

Uurimistöö eesmärk: Uurimistöö eesmärgiks on tuvastada põhjused ja selgitada välja asjaolud, miks kaldabaaside ühendamine ei ole realiseerunud hoolimata Vabariigi Valitsuse tasandil korduvalt langetatud otsustest ühendada riigikaitse- ja riigihaldusülesannetega seotud sadamad ühtseks kaldabaasiks kogu riigi laevastikule. Annotatsioon: Käesolev lõputöö annab ülevaate riigikaitse- ja riigihaldusülesannetega sadamatest, ministeeriumite üleste poliitika rakendamise korraldusest riigivalitsemise seisukohast kaldabaaside ühendamise näitel, mille analüüs selgitab välja riigi haldussuutlikkuse langetatud otsuste elluviimisel. Samuti analüüsitakse erinevaid kaldabaaside ühendamise katseid, et tuvastada kasulikke õpiseid edaspidiste ebaõnnestumiste vältimiseks.

Uurimistöö eesmärk: Selgitada välja, milliseid eestvedamisstiile kasutavad Kuperjanovi JVP jalaväerühmade ülemad/aspirandid ja leida eestvedamisstiilide seosed üksuse objektiivse sooritusega. Annotatsioon: Eesti kaitseväe alustala on hästi väljaõpetatud sõdur ja tema kaitsetahe. Sõdurite väljaõppe eest vastutavad tegevväelastest rühmaülemad, kelle ülesandeks on õpetada välja võitlusvõimelisi üksusi, mida juhivad reservrühmaülemad ehk aspirandid. Varasemate uuringutega on tõestatud, et ülemate perspektiivne eestvedamisstiil mõjutab üksuse 4 sooritusvõimet ja edukust rohkem kui pragmaatiline eestvedamine. Käesolevas töös selgus, et nii aspirandid, kui ka rühmaülemad, kasutavad kõige enam perspektiivset eestvedamisstiili ja nende eestvedamisstiilide kasutamise muster on üldjoontes sarnane.

Uurimistöö eesmärk: Käesoleva töö eesmärgiks on välja selgitada mereliste eritsoonide õiguspärasus vastavalt rahvusvahelisele õigusele ja nende kehtestamisest tulenevad eelised relvakonfliktides. Annotatsioon: Rahvusvahelistes relvakonfliktides on meresõja käigus korduvalt kasutatud merelisi eritsoone. Eritsoonid on muutumas meresõja tavapäraseks osaks mõjutades nii relvakonfliktis osalevaid vaenupooli, kui ka neutraalseid riike. Vaatamata sellele, et merelisi eritsoone on riigid meresõdades kehtestanud enam kui sada aastat, on nendega seonduv endiselt rahvusvahelise õiguse asjatundjate seisukohalt meresõjaõiguse lahendamata küsimus. Riikide järjekindel tegevus mereliste eritsoonide loomisel annab aluse väita, et viimaste kehtestamisega saavutatakse sõjaliselt kasu. Käesolev uurimistöö lahkab mereliste eritsoonide teemat rahvusvahelise õiguse ja riikide poolt rakendatud praktika valguses.

Uurimistöö eesmärk: Eesti mereväe vanemohvitseride tõlgendused oma erinevatest rollidest kaitseväes ja ühiskonnas. Teema valiku põhjendus: Kaitsevägi erineb oma organisatsioonikultuuri ja argipäeva osas tähelepanuväärselt tsiviilsektori organisatsioonidest, olles samas ühiskonna poolt kõrgendatud tähelepanu all. Kuidas tunnetavad oma rolli kaitseväes ja ühiskonnas meie vanemohvitserid? Milliseid rolle peavad nad oluliseks nii kaitseväes kui ühiskonnas? Teadlik kaitseväelane on üheks oluliseks tagatiseks teadlikule riigikaitsele.