5.MeV PK

Uurimistöö eesmärk: selgitada välja potentsiaalsed alternatiivsed navigatsioonipraktikaviisid ning selgitada välja, kui tasuv oleks neid rakendada Annotatsioon: Seni pole uuritud kadettide navigatsioonipraktika kulusid ega võrreldud hetkel kasutatavat praktikavõimalust sõjalaeva näol alternatiivsete praktikavõimalustega, lähtudes praktikapäeva hinnast ning mereväe põhikursuste õppekavas sätestatud õppeaine „Navigatsioonipraktika“ õpiväljundite täidetavusest. Autori eesmärk on selgitada välja, milline on hetkel kasutatava praktikavõimaluse (sõjalaeval) hind ning võrrelda seda võimalike alternatiivsete (õppe)alustega teenuse hinnaga

Uurimistöö eesmärk: Käesoleva lõputöö eesmärgiks on uurida Väike-Emajõe ümbruses 1944. aastal toimunud lahingute operatsioonikeskkonda kasutades selleks „Taktikalise taseme luure käsiraamatu“ maastiku analüüsi mudelit. Annotatsioon: Lõputöös uuritakse, millised keskkonna elemendid Väike-Emajõe lahinguruumis võisid mõjutada punaarmee pealetungi hääbumist ning soodustasid kaitsetegevust. Töös kirjeldatakse Lõuna-Eestis läbi viidud operatsioone, kus põhirõhk on Riia pealetungioperatsioonil, ning Lõuna-Eesti keskkonda, kus tähtsaimal kohal Väike-Emajõe ümbrus.

Uurimistöö eesmärk: Välja selgitada 1930.-1936. aastate Eesti Merejõudude Merelaevastiku divisjoni kollektiivse väljaõppe korraldus, kuidas muutusid väljaõppekavad uuritaval perioodil, milliseid õppusi peeti, kuidas need mõjutasid kollektiivset väljaõpet. Annotatsioon: Merelaevastiku divisjoni ajateenijatest madrused asusid teenima laevadel kevadel ja sügisel. Alates 1927. a. alustas erialast väljaõpet teostama divisjonis iseseisvalt. 1931. a. reorganiseerumine tõi kaasa isikkooseisu vähendamise ja vahtkonna teenistuse suurendamise. Divisjoni väljaõpe toimus suviste- ja talviste õppekavade järgi. Laevade vananemine ja pidevad remont- ja hooldustööd lühendasid tihti navigatsiooniperioodi. Kollektiivset väljaõpet alustati laevades meeskonna väljaõppega. Merekindlustega korraldati sügiseti ühisõppusi ja koostöö oli väga tihe. Kõige tõhusamaks väljaõppeks kujunesid väljasõidud vähemalt kahe laevaga, kus harjutustegevuste tulemusi oli parem hinnata. Merekaitseliidu aktiivne ko…

Uurimistöö eesmärk: Eesmärgiks on testida erinevates merevahtides sõitvaid meeskonnaliikmeid ning selgitada välja läbi PVT meeskonna valvsus ning väsimus. Uurimisküsimused: Milline on valvsuse vahe kahe vahiga sõites ning kolme vahiga sõites? Millised unepuudusest tingitud tegurid mõjutavad Eesti mereväelaevade meeskonnaliikmeid ning millisel moel see väljendub? Kuidas, ning kas, on võimalik sättida olemasoleva meeskonna unegraafikut, et efektiivsuse kadu vähendada. Annotatsioon: Kuna mereväes teostatakse palju vahetustega tööd ning sõidus olevate laevade vahigraafikud erinevad on oluline teada, kas hetkel kasutatavad vahigraafikud sobivad selliseks meresõiduks. Selle jaoks testitakse meeskonna valvsust läbi psühhomotoorse valvsuse testi.