19. MaV PK

Uurimistöö eesmärk: Töötada välja meetod kaudtulerelvade laskemoona kilduvuse uurimiseks. Annotatsioon: Sõja- ja rahuajal on tähtis teada Eesti Kaitseväes kasutatavate kaudtulerelvade võimekust. Kaudtulerelvade kildmürskude ja –miinide efektiivsus sõltub keskkonnast, mürsu ballistilistest parameetritest ja hoiustamisest.

Uurimistöö eesmärk: Eesmärk on analüüsiv ülevaade Kõrgema Sõjakooli põhikursuse logistika eriala lõpetanud ohvitseri täiendusõppe vajadustest teenistusülesannete täitmisel logistikapataljoni näitel. Uurimisküsimus: Millised on Kõrgema Sõjakooli põhikursuse logistika eriala lõpetanud ohvitseri täiendusõppe vajadused teenistusülesannete täitmisel logistikapataljoni näitel? Annotatsioon: Tänapäeva maailmas muutub keskkond kiiresti. Antud fenomenist lähtuvalt ei ole eluaegne õppimine enam vabatahtlik harrastus ja organisatsioonid peavad investeerima enda kollektiivi täiendusõppesse. Käesolev töö analüüsib logistikaohvitseri täiendusõppe vajadusi teenistus ülesannete täitmisel logistikapataljonis

Uurimistöö eesmärk: Uurimistöö eesmärk on välja selgitada stirling-generaatorite teoreetiline rakendamise võimalikkus taktikalisel tasemel, kasutades mootori käitamiseks jaotelgi ahjust eralduvat soojust. Annotatsioon: Eesti Kaitsevägi kasutab taktikalisel tasandil tsiviilkäibest hangitud elektrigeneraatoreid. Nende generaatorite müra on üksuse asukohta reetev ning need töötavad ainult vedelkütustega. Jätkusuutlikkuse ja autonoomsuse tagamiseks on vaja leida olemasolevatele generaatoritele alternatiivne elektri toomise võimalus

Uurimistöö eesmärk: on välja selgitada, kuidas tuleb EKV kasutuses olevaid generaatoreid maastikul tarvitada, et vastasel oleks võimalikult raske üksuseid generaatori müra kaudu tuvastada. Annotatsioon: Eesti Kaitsevägi kasutab tsiviilkäibest hangitud elektrigeneraatoreid, mis tekitavad metsalaagrites müra. Generaatorite müra levib ebaühtlaselt erinevatesse suundadesse, sõltuvalt maastikust, ilmastikust ja taimestikust. Aparaadi müra on vali ning seda on kuulda ilma summutamiseta väga kaugele, mis omakorda annab vastasele võimaluse avastada üksuste paiknemist.

Uurimistöö eesmärk: Käesoleva uurimistöö eesmärk on välja selgitada võimalikud andmete analüüsimeetodid ladude majandamise kursuse lähteülesande loomise kaudu, läbides SATmudeli analüüsi etapp õppekava koostamise protsessis. Annotatsioon: Uurimistöö tulemusena läbiti SAT-mudeli analüüsi etapp ladude majandamise kursusele lähteülesande loomiseks, mille sees rakendati piiratult praktilist intervjuud ning kirjeldavat statistikat. Rakendatud meetodeid peetakse SAT-mudeli analüüsi etapi läbimiseks õppekava koostamisele eelnevas kontekstis sobivaks.

Uurimistöö eesmärk: Eesmärk on välja selgitada maismaaradarite rakendatavus Lõuna-Eesti maastikul luureinfo kogumise vahendina. Teema valiku põhjendus: Maismaaradarite rakendamist luurekogumise eesmärgil Eesti Kaitseväes siiamaani teadaolevalt ei ole uuritud. Maismaaradar on võimekas tehnilise luure vahend, mis võiks oluliselt suurendada näiteks pataljoni või brigaadi luurekogumise võimekust. Hetkel puudub aga teadmine maismaaradari võimalikust efektiivsusest ja keskkonnast tulenevatest piirangutest Eesti maastikul.

Uurimistöö eesmärk: Uurimistöö eesmärk on selgitada välja, kas motoriseeritud jalaväepataljonid vajavad mehitamata õhuluurevahendeid, et täita erinevaid luureinformatsiooni kogumisega seotud ülesandeid ja millised on vajalike mehitamata lennuvahendite võimed, et täita motoriseeritud jalaväepataljoni luurehuvisid. Eesmärgi täitmiseks tehti intervjuud ekspertidega. Annotatsioon: Lõputöös selgitatakse välja, millised on motoriseeritud jalaväepataljonile vajalikud mehitamata õhusõiduki võimed ja millised on võimalikud püstitatavad ülesanded

Uurimistöö eesmärk: Kas manööversõja põhimõtted rakenduvad kergejalaväekompanii pealetungivates tegevustes operatsioonikäsu „Ilves“ näitel. Annotatsioon: Manööversõja põhimõtted ei ole seotud kindla taktikalise tasandiga. Selleks, et mõista kas manööversõja põhimõtted rakenduvad kergejalaväekompanii pealetungivates tegevustes operatsioonikäsu „Ilves“ näitel lõi autor vaatluse tulemusel näidissituatsiooni. Näidissituatsiooni põhjal koostasid eksperdid tegevusvariandid (edaspidi TeVa) lähtuvalt neljast manööversõja põhimõttest.

Uurimistöö eesmärk: Töö eesmärgiks on leida üle Lämmijärve idast-läände suunduva taktikalise vastase „PUNANE“ võimalikud lähenemissuunad Jõepera–Mehikoorma-Meeksi piirkonnas. Annotatsioon: Ajalooliselt on Eesti idapiiril lahingutegevuse käigus teostatud mitmeid dessante. Taktikalise vastase „PUNANE“ senisest tegevusest ja väljaõppest lähtudest tuleks Peipsi-Pihkva järve ületamist võimaliku lahingutegevuse käigus käsitleda ulatusliku veetakistuse ületamisena. Lahingutegevuses kasutatava tehnika ja üksuste liikumisvõimalused maastikul on takistatud erinevate geograafiliste elementide poolt. Selgitades välja need takistavad elemendid ja nende mõju ning võrreldes neid lahingutehnika taktikalis-tehniliste andmetega, on võimalik anda hinnanguid võimalikule vastase üksuste liikumisele/taktikalisele tegevusele, uuritavas alas.

Uurimistöö eesmärk: Töö eesmärk on analüüsida materjalide liikumist riide- ja erivarustuse laos, selgitada välja kaupade liikumise iseärasused ning pakkuda välja alused lao senisest tõhusamaks tsoneerimiseks. Annotatsioon: TVJ riide- ja erivarustuse depoo ladu on Kaitseväes üks moodsamaid. Antud laos on suur varustuse liikumise käive. Oluline on omada ülevaadet varudes, mis laos hoiustatakse. Kui varustus liigub tihti ja suurtes kogustes, siis võib kergesti ülevaade kaduda. Selle uurimustöö tuvastab, kuidas riide- ja erivarustuse laos varustus ringleb ning vajadusel teeb ettepaneku tooteid ringi tõsta selle eesmärgiga, et saavutada varudes hea ülevaade.

Uurimistöö eesmärk: Töö eesmärk on selgitada välja jalaväe jao lahinglaskmistel täpsuslaskurile vajaminevate oskuste ja teadmiste kogum, et luua alus täpsuslaskuri erialakursuse (edaspidi TLEK) väljundipõhise õppekava koostamiseks. Annotatsioon: Käesolev uurimistöö annab ülevaate EKV ja EKL täpsuslaskuri erialakursustel ja USA teoreetiliste erialamaterjalide põhjal kogutud oskuste ja teadmiste kogumist, mida hindavad täpsuslaskurite ülemad olulisuse järgi. Ülemate hinnanguid valideerib ekspertgrupp. Hindamise ja valideerimise eesmärgiks on välja selgitada kriitilised, olulised ja vähemolulised oskused lahinglaskmistel efektiivselt tegutsemiseks, mis loob eeldused uue väljundipõhise TLEKi koostamiseks.

Uurimistöö eesmärk: Tuvastada USA-s ja NATO-s kehtivatest doktriinidest, lähiõhutoetuse planeerimise, taotlemise ja teostamise protseduure, mida oleks vaja õpetada maaväe põhikursusel. Teha autoripoolsed ettepanekud maaväe põhikursuse õppekava täiustamiseks lähiõhutoetuse alase oskusteabega, et tagada tulevastele ülematele esmane ettevalmistus koostööks taktikalise õhutoetuse üksuse liikmetega. Annotatsioon: Allüksuse ülema roll lähiõhutoetuse teostamise protsessis on määrava tähtsusega. Kuna erinevalt kaudtule toetusest eeldab õhutoetus põhjalikumat ja dünaamilisemat koordineerimist. Sellest tulenevalt treenitakse õhutulejuhi baaskursuse kandidaate nõustama ülemaid erialaselt - seda nii planeerimise etapis kui ka õhuründe sooritamise ajal, et tagada toetatavale ülemale piisavalt juhtnööre lähiõhutoetamise efektiivseks rakendamiseks

Lõputöö eesmärgiks on analüüsida kerg- ja motoriseeritud jalaväepataljoni staabi energiavajadust ning tuvastada probleemid, mis kaasnevad elektrigeneraatori kasutamisega. Töö rõhk on seatud elektrikatkestustele, välielektrivõrgu ülesehitusele ja kerg- ja motoriseeritud jalaväepataljoni staabi elektrienergia tarbimise võrdlusele. Lõputöös selgub, et põhiliseks elektrikatkestuste põhjuseks on faaside ebaühtlane koormamine, mille tõttu rakendub elektrigeneraatori kaitselüliti ja generaator seiskub.

Lõputöö eesmärgiks on analüüsida „Uue teenistuja organisatsiooni sisseelamise juhendi“ rakendumisest Eesti Kaitseväes KVÕÜA Kõrgema Sõjakooli maaväe põhikursuse värskelt lõpetanud ohvitseride ja LK vanemallohvitseride põhikursuse lõpetanud allohvitseride näitel, 1 Kaitseväe personalistrateegia 2013 - 2017 eesmärgid. 01. 03 2012 - Kaitseväe Peastaap. Kaitseväe Peastaabi Personaliosakond 3 kes teenivad erinevates struktuuriüksustes üle kaitseväe. Antud valimiga püütakse välja tuua võimalikud sarnasused ja erinevused struktuuriüksustes sisseelamise juhendi rakendamise tavadest ning kuidas toetatakse kohanemist uuele ametikohale, lihtsustamaks uue teenistuja ametisse asumist pärast KVÜÕA lõpetamist. Autor toob välja allüksuste ülemate ning alluvate arvamused „Uue teenistuja organisatsiooni sisseelamise juhendi“ rakendamisest ning teeb tulemuste põhjal ettepanekud juhendi ühtlustamiseks.

Uurimistöö eesmärk: Lõputöö eesmärgiks on anda hinnang olemasolevate andmeallikate rakendatavuse kohta lahingtoetussilla TMM-3M jõe ületuskohtade välja selgitamisel ning tuua esile potentsiaalsed ületuskohad Ahja-Lääniste ja Ahja-Eoste lõikudel. Annotatsioon: Käesoleva lõputöö metoodiline lähenemine keskendub ühele võimalusele, kuidas hinnata kallaste sobivust sillaületuskohtade kaardistamiseks. Töös keskendutakse Pioneeripataljoni sillarühma kasutuses olevatele lahingtoetussildadele TMM-3M. Olemasolevad andmeallikad, võimalikud ületuskohad lahingtoetussillale ja sillaületust mõjutavad parameetrid on võtme tähtsusega teemad, mida käesoleva lõputöö raames käsitletakse.

Uurimistöö eesmärk: Uurida metsaauditi andmete kasutamist tuleefektiivsuse hindamiseks kinnisel maastikul ning analüüsida tulemustele tuginedes erinevaid formatsioone liikumisel kontakti. Teema valiku põhjendus: Kaitseväes ei ole hetkel aktuaalne VA-se üksuste tulemõjude mõõtmine maastikul vaid pigem keskendutakse väljaõppel manöövritele. Autoril on tugev soov, et see muutuks rohkem aktuaalsemaks ning käesoleva lõputööga ärataks huvi laiemas ringis ning paneks mõtlema allüksuse ülemaid VA-se tulemõjude kohta. Töö on aluseks edaspidiste uurimuste koostamisel, kus keskendutakse eksperimendi läbiviimisele, mõistmaks tegelikku ja reaalset tulemõju omadele üksustele erinevatel maastikkudel.

Uurimustöö eesmärk: Uurimistöö eesmärgiks on kaardistada 17. ja 18. maaväe põhikursuse lõpetanud kadettide motivatsioon pärast kooli lõpetamist nende hilisemal teenistuskohal ja võrrelda seda kooliaegse motivatsiooni tasemega. Uuringu läbiviimiseks kasutatakse ankeetküsitlust, mis sisaldab nii valikvastustega kui ka avatud küsimusi. Annotatsioon: Üks tänapäevasemaid lähenemisi inimese motivatsioonile on enesemääratlemis teooria, mille on välja töötanud Deci ja Ryan (2000). Kuna on uuritud 4 Kõrgema Sõjakooli kadettide motivatsiooni varasemalt läbi enesemääratlemis teooria, siis on see uurimus jätku-uuring eelnenud uuringule. Autor jätkab sealt, kus Ploom (2017) oma tööga lõpetas ning võtab enda töö aluseks saadud tulemused ning kogub andmeid juurde.

Uurimistöö eesmärk: Antud töö eesmärgiks on uurida, milline on KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli kuvand ajateenijate seas 2018. aastal. Annotatsioon: Töös selgitatakse välja, milline on Kõrgema Sõjakooli kuvand ajateenijate seas 2018. aastal ning võrreldakse 2009. aastal tehtud uuringuga. Töö eesmärgi saavutamiseks kasutab autor 2009. aastal läbi viidud uuringu ankeetküsitlust. Autor kogus andmeid küsimustiku abil ja viis need numbrite kujule tabelite ja jooniste tegemiseks ning analüüsimiseks. Uuringu tulemustest selgus, et ajateenijatel on arusaam Kõrgemast Sõjakoolist, kui riigiasutusest, mis pakub haridust ja kindlat tööd tulevikuks

Uurimistöö eesmärk: Sotsiaalselt soovitava indeksi (SDI) loomine isiksuse küsimustikule Annotatsioon: Lõputöö keskendub isiksuseomadustele ja sotsiaalselt soovitavale vastamisele. Töö teoreetilises osas antakse ülevaade isiksusest, viie faktorilisest isiksusemudelist ja sotsiaalselt soovitavast vastamisest. T

Uurimistöö eesmärk: Selgitada välja, kuidas mõjutab alluvate tajutud eestvedamisstiil nende tulevasi teenistushuvisid. Annotatsioon: Lõputöö uurib ülemate rakendatava eestvedamisstiili mõju alluvate teenistushuvidele. Töö teoreetilises osas antakse ülevaade perspektiivsest ja pragmaatilisest eestvedamisest ning teenistushuvidest. Lisaks vaadeldakse kahe nähtuse võimalikke omavahelisi seoseid.

Uurimistöö eesmärk: Käesoleva töö eesmärk on välja selgitada, milline on ajateenijate üldine enesehinnang ja kuidas see mõjutab nende motivatsiooni ja emotsionaalset enesetunnet. Annotatsioon: käesolevas töös uuritakse üldise enesehinnangu mõju vaimsele tervisele ja lähtuvalt enesemääratlusteooriast, motivatsioonile. Motivatsiooni mõõtmiseks kasutati Kaitseväe jaoks kohandatud töömotivatsiooni skaalat (Gagné et al., 2014). Üldise enesehinnangu mõõtmiseks kasutati Rosenbergi enesehinnangu skaala eesti keelset versiooni (Pullmann ja Allik 2000).

Uurimistöö eesmärk: Uurimistöö eesmärgiks on välja selgitada LPT rakendatavus Scoutspataljoni (edaspidi ScP) soomus- ja mehhaniseeritud jalaväekompaniides, kaardistada tulemused ja leida selgitused tulemuste põhjuslikkusele. Pikem teenistuskogemus võimaldab ülemal otsuse vastuvõtmiseks kuluva aja lühendamiseks osasid LPT etappe läbida oma peas ja/või intuitiivselt. Annotatsioon: Jalaväekompaniis on lahinguplaneerimiseks kaks protseduuri, mille kasutatavus peaks sõltuma kompaniiülemal kasutada olevast ajast. Hetkel ei ole antud teemat 4 sellisel moel uuritud. Uurimistöö eesmärgiks on välja selgitada LPT rakendatavus ScP soomusja mehhaniseeritud jalaväekompaniides, kaardistada tulemused ja leida selgitused tulemuste põhjuslikkusele

Uurimistöö eesmärk: Välja selgitada Kaitseväes kasutatavate mud-terrain ja all-terrain rehvitüüpide käitumine ja võimekus pinnaseteel, rohumaal, kruusateel ja asfaltteel. Töötada välja metoodika, mille alusel rehve võrrelda ning leitud metoodikat rakendada käesoleva lõputöö eksperimentide läbiviimisel. Annotatsioon: Eesti Kaitseväes ei ole uuritud maastikusõidukite läbitavust ning rehvide efektiivsust, mida hangete korras paigaldatakse masinatele. Operatsioonikeskkond jaguneb erinevatele pinnastele ja teedele ning uurimistöö põhineb mud-terrain ja all-terrain rehvide võrdlusel neljal erineval pinnasetüübil, kus selgitatakse välja kahe rehvitüübi võimekus ning käitumine.

Uurimistöö eesmärk: Antud uurimistöö eesmärk on välja selgitada tänased ajateenijate hoiakud Kaitseväe väärtuste suhtes. Annotatsioon: Lõputöös uuritakse, kuidas mõistavad Kaitseväe põhiväärtusi kaheksa kuu eesti keelt kõnelevad ajateenijad ning nende hoiakuid väärtuste suhtes. Ajateenijatega viiakse läbi poolstruktureeritud intervjuu ning tulemusi analüüsitakse kvalitatiivse juhtumipõhise sisuanalüüsiga

Uurimistöö eesmärk: Lõputöö eesmärgiks on uurida vahetu ülema eestvedamisstiilide ning ajateenijate motivatsiooni omavahelisi seoseid ning võrrelda eestvedamisstiilide esinemist motivatsiooniregulatsioonide esinemisega, et teada saada milline eestvedamisstiil soodustab ajateenijate motivatsiooni tõusu kõige rohkem ning milline eestvedamisstiil pärsib ajateenijate sisemist ning välimist teotahet. 4 Annotatsioon: Antud töös käsitletakse enesemääratlusteooriat ning Podsakoffi (1990) eestvedamisstiile. Näiteid tuuakse ka mujalt maailmas läbi viidud uurinugtest, mis käsitlevad sarnaseid teemasid. Käesolevas töös mõõdeti ajateenijate motivatsiooni ning hinnati ülemate eestvedamisstiile ning seejärel seostati neid kahte nähtust omavahel.

Uurimistöö eesmärk: Uurimustöö eesmärgiks on analüüsida ülesandekeskse juhtimise põhimõtete rakendatavust Eesti kaitseväes jalaväekompaniide tasemel. Annotatsioon: Käesolevas uurimustöös defineerib autor, mis on juhtimine, millised on juhtimise alaliigid ning kuidas ja kus on võimalik neid kasutada. Samuti on välja toodud ülesandekeskse juhtimise teke ning defineeritakse ülesandekeskne juhtimine tuues näiteid erinevatest riikidest ning seoseid Eesti kaitseväega.

Uurimistöö eesmärk: Uurida seoseid eestvedamisstiilide ja isiksuseomaduste vahel. Annotatsioon: Lõputöö keskendub eestvedamise komponentide ja Suure Viisiku isiksusekomponentide omavahelisele seosele. Töö teoreetilises osas antakse ülevaade perspektiivsest ja pragmaatilisest eestvedamisest, pannes rõhku Podsakoff'i eestvedamise teooriatele. Lisaks antakse ülevaade isiksuseomadustest, pannes rõhku Suure Viisiku teooriale.

Uurimistöö eesmärk: uurimistöö eesmärgiks on välja selgitada eestvedamisstiilide seosed soovitavate kompetentsidega ja alaeesmärgina testida kompetentsimõõdiku funktsioneerimist sellisel kujul. Annotatsioon: 10 lauset töö põhisõnumist Lõputöö keskendub perpsektiivsele ja pragmaatiliselt eestvedamisele, soovitavatele kompetentsidele ning nendevahelisele seostele. Töö teoreetilises osas antakse ülevaade perspektiivsest ja pragmaatilisest eestvedamisest ning tutvustatakse lähemalt nii Bassi kui ka Podsakoffi ja kolleegide eestvedamismudelit. S

Uurimistöö eesmärk: Eesmärgiks on arhiivdokumentide põhjal anda süstemaatiline ülevaade Allohvitseride koolist aastail 1920-1923. Uurimisküsimused: 1. Milline oli Allohvitseride kooli struktuur ja ülesanne? 2. Milline oli Allohvitseride kooli õppejõudude ja õppurite taust? 3. Kuidas toimus õppetöö läbiviimine? 4. Millised väljaõppe ja distsipliini alased probleemid esinesid Allohvitseride koolis? Annotatsioon: Pärast Eesti Vabadussõda toimus üleminek sõjaajast rahuajale ning tekkis ühtlasi ka vajadus koolitada rahuaja tingimustes allohvitsere. Selle nõude täitmiseks rajati Jalaväe-, Suurtükiväe- ja Ratsaväe kool, mis hiljem 1920.aastal omavahel ühendati. Koolide ühendamise tulemusena sai väeosa nimeks Allohvitseride Kool. Kooli ülesandeks oli allohvitseride ettevalmistamine vastavalt oma erialadele.

Uurimistöö eesmärk: Uurimistöö eesmärk on välja selgitada lahinguplaneerimistoimingute reaalne rakendatavus jalaväekompanii lahingutegevuse planeerimisel Kalevi-, Kuperjanovi- ja Viru jalaväepataljoni näitel. Tuvastada kohad, milliseid produkte KoÜ ära jätab ning mis põhjusel enda lahingutegevuse planeerimisel. Teema valiku põhjendus: Jalaväekompanii lahingutegevuse planeerimiseks on väljatöötatud täielikke- ja mittetäielikke lahinguplaneerimistoimingute raam. Eelnevalt on küll uuritud Indrek Sarapi poolt mõlema raami kvaliteeti, kuid veel pole uuritud nende reaalset rakendatavust. Lisaks on ette antud mõlemale raamile ajalised normatiivid, kuna millist kasutada. Sellest lähtuvalt on otsustanud autor antud uurimistöö kirjutada, kus uurib millist lahinguplaneerimistoimingute formaati jalaväekompanii ülemad kasutavad ning sõltuvalt olukorrast ja planeerimisajast, mida jäetakse ära või mugandatakse enda jaoks, et saavutada lõpptulemus.

Uurimistöö eesmärk: Selgitada välja Eesti suurtükiväe mõju kaitselahingus Vabadussõjas Dubrovka lahingu näitel. Annotatsioon: Lõputöö annab üldistatud ülevaate kui efektiivne suurtükivägi Dubrovka lahingus oli. Töö on koostatud tuginedes erinevatele allikatele ning võimaldab lugejal saada ülevaade 4 Dubrovka lahingust ja suurtükiväe mõjust kaitselahingutes. Töös tehtavad järeldused on sõjateaduslikust vaatenurgast, mis senistes ajaloolaste poolt tehtud uurimustest on tihti välja jäänud.. Töö annab ülevaate konkreetsest lahingust ning keskendub ühele tulepatareile, saadud tulemused on võimalikuks abiks Eesti suurtükiväe põhjaliku ajaloolise ülevaate koostamisel.

Uurimistöö eesmärk: Lõputöö eesmärgiks on hinnata ülesandekeskse juhtimise tunnuste avaldumist 2017. aasta õppuseks Kevadtorm formeeritud Kalevi jalaväepataljoni sõjaaja jalaväekompanii näitel õppuse alg- ja lõppfaasi võrdlusena . Annotatsioon: ÜKJ põhimõtted avaldusid 2017.aasta Kevadtormiks formeeritud Kalevi jalaväepataljoni sõjaaja jalaväekompanii reservväelaste õppuse lõppfaasis rohkem kui selle algfaasis. Positiivne muutus toimus kõigi nelja küsitlusega uuritud ÜKJ põhimõtte (loo ühtne meeskond läbi vastastikuse usalduse, loo ühtsed arusaamad, alluvate initsiatiiv, kaalutletud riski aktsepteerimine) osas

Töö eesmärk: Uurimistöö eesmärgiks on välja selgitada, millistel meetoditel põhineb Pioneerikompanii ajateenijatest jaoülemate juhiomaduste arendamine ning missugust rolli omavad tegevväelastest rühmaülemad toetamaks jaoülemate juhiomaduste arengut väljaõppes. Uurimistöös keskendub autor rühmaülemate poolt kasutatavatele meetoditele ja osalusele ajateenijast juhi arengu toetamiseks. Samuti keskendutakse jaoülematele suunatud meetodite kasutamisele ja efektiivsusele. Saadud tulemuste alusel on võimalik tulevikus läbiviidavate uurimuste käigus saada hinnangud hetkel rakendatavatele meetoditele ja nende efektiivsusele ning välja töötada ühtne kava ajateenijatest juhtide juhiomaduste arendamiseks. Annotatsioon: Tänase seisuga puudub Eesti Kaitseväes välja töötatud ajateenijatest juhtide ühtne kava, mis järgiks süsteemselt ajateenijatest juhtide juhiomaduste arendamist kogu väljaõppe kestel. Peamiselt keskenduvad ajateenijaid õpetavad väeosad kogu allüksuse kursuse vältel vaid ü…