12. KAK

Uurimistöö eesmärk: Töö eesmärk on välja selgitada Eesti Vabariigi (1918-1940) kaitsevõime seos riigi ja kaitseväe motoriseeritusega. Välja selgitada Eesti Kaitseväe motoriseerimise tase ning kaardistada sellel ajajärgul olnud aktuaalsed probleemid. Annotatsioon: Sisepõlemismootori ja jõuvankri kiire areng 19. ja 20. sajandi vahetusel määrasid nende laialdasema kasutuselevõtu maailmas üldiselt ja ka militaarsetel eesmärkidel. Antud töös uuriti motoriseerimise arengut kahe maailmasõja vahelisel ajal ja selle mõjusid Eesti Kaitseväele ja riigikaitse arengule tervikuna. Tööst selgub, et Eesti ja selle kaitseväe motoriseerimine mõjutas väga oluliselt riigikaitse tervikut 1939 ja 1940. aastatel, mille arengu tase pani ühe faktorina paika, kas Eesti iseseisvust oleks olnud asjakohane sõjalise jõuga kaitsta.

Juurdepääsupiirangu tähtaeg pikendatud tulenevalt AvTS § 40 lg 1 viie (5) aasta võrra, lõpptähtajaga 2029. a. Uurimistöö eesmärk: Magistritöö eesmärk on välja arendada võimalikud elementkindlustuste standardlahendused, mida saab toota piiratud välistarnete tingimustes. Annotatsioon: Välikindlustamine on efektiivseim viis oma hukukindluse tõstmiseks. Paraku on Eestis kasutusel endiselt töövõtted ja meetodid, mida kasutati II Maailmasõjas, mis muudavad välikindlustamise raskeks ja ressursirohkeks ettevõtmiseks, mida on logistiliselt keeruline tagada. Et välikindlustusprotsessi kiirendada ja muuta kvaliteetsemaks on suurriigid võtnud kasutusele elementkindlustused. Tegemist on eelnevalt valmistatud detailidega või valmis ehitistega, mis monteeritakse või paigaldatakse kohapeal objektil.

Uurimistöö eesmärk: Magistritöö eesmärk on leida Kaitseliidu Lõuna maakaitseringkonna lahingugrupi ühe väljaõppetsükli abil võimalused vabatahtliku osaluse suurendamiseks lähtuvalt seadustest, väljaõppealastest vajadustest, väljaõppe läbiviijate kogemustest ja vabatahtlike võimalustest väljaõppes osalemiseks. Annotatsioon: Kaitseliit on alati olnud oma olemuselt vabatahtlik riigikaitsesuunitlusega organisatsioon. Nüüdseks on Kaitseliidu ülesannete spekter oluliselt laienenud, mille tõttu seistakse vastamisi tõsiste väljakutsetega. Üheks suurimaks piiranguks on osutunud vabatahtlike osaluse aktiivsus eesmärkide saavutamisel.

AK pikendatud kuni 10.09.2027. Uurimistöö eesmärk: Käesoleva uurimuse eesmärgiks on välja selgitada, millisel määral jalaväebrigaadid, omades liitsuurtükipataljoni, on lahinguliselt võimekamad kui hetkel kasutusel olevad või RKAK 2017–2026 väljapakutud struktuurid. Annotatsioon: Käesoleva uurimustöö eesmärk on välja selgitada kas liitsuurtükipataljonid omavad suuremat lahingulist potentsiaali, kui RKAK 2017–2026 kinnitatud struktuurid. Selle jaoks kajastatakse ajaloolisi ja teoreetilisi kaudtule alaseid käsitlusi viimase saja aasta jooksul. Valideerimaks mineviku ja teoreetilisi käsitlusi koostas autor taktikalise otsustusmängu, mille tulemusi imiteeris matkekeskuses.

Uurimistöö eesmärk: Magistritöö eesmärgiks on määratleda nõuded kaitseväelaste ettevalmistusele ja soovitavad muudatused seadusandluses, et Kaitsevägi suudaks efektiivselt toimida kaasatuna avaliku korra kaitsesse vahetu sunni kasutamise õigusega. Teema valiku põhjendus: Eesti kaitseväelasi valmistatakse ette täitma Kaitseväe peamist ülesannet, milleks on riigi sõjaline kaitsmine ja osalemine kollektiivses enesekaitses. Kaitseväelasi on välja õpetatud tegutsema rahvusvahelise relvakonflikti õiguslikus raamistikus. Samas on piirid rahvusvahelise ja mitterahvusvahelise relvakonflikti ning mitterahvusvahelise relvakonflikti ja kriisi või erakorralise seisukorra vahel ähmased. Viimaste kümnendite jooksul on toimunud rohkem selliseid relvakonflikte, mis ei klassifitseeru „sõjaks“ rahvusvahelise õiguse mõistes (Kreβ, Megret, 2014, lk 30). Päevakajalisteks teemadeks on hübriidsõda, terrorism ja „sõda terrorismiga“, mis hägustab veelgi piiri traditsioonilise „sõja“ mõiste ning k…

Uurimistöö eesmärk: Välja töötada ja piloteerida suhtluspõhine juhtimisalane sekkumise töövahend norme eirava käitumisega tegelemiseks ja ennetamiseks. Teema valiku põhjendus: Üle poolte Eesti kaitseväes ajateenistust läbivad ajateenijatest ei ole rahul ajateenistusega (Tooding 2016: 40). Ajateenijate vastumeelset käitumist ja negatiivset hoiakut on töö autor täheldanud ka oma varasemas teenistuses. Probleemi põhjustest räägitakse väga üldiselt ja öeldakse, et see on sõjavälise organisatsiooni omapära. Autor leiab, et enamasti saavad konfliktid alguse ülemate ja alluvate vahetu suhtlemise ebakõlast, kus vastaspooled ei mõista üksteist. Üheks võimalikuks lahendiks on ülematele õpetada tõhusa suhtlemise võtteid, mis toetuksid tänapäevastele juhtimiseteooriatele ja psühholoogiale. Ennekõike on vajadus toetada jao ja rühma taseme juhte, kes vahetult ning igapäevaselt tegelevad ajateenijatega, kuid nende juhtimisealane kogemus on lühiajaline. Jao ja rühma taseme juhtidele saab p…

Uurimistöö eesmärk: Magistritöö eesmärgiks on välja selgitada koostatud olukorrapõhiste otsustustestide sobivus rühmatasemel sõjaväeliste juhtide otsustusvõime mõõtmiseks lahingujuhtimist matkivates olukordades Kõrgema Sõjakooli kadettide näitel. Annotatsioon: Lahingujuhtimist matkivates olukordades tehtud otsuseid saab mõõta, kui selleks on valitud sobiv meetod, skaala ja lahenduskäike hindavad või on eelnevalt hinnanud eksperdid. Üheks kõiki neid punkte arvestavaks probleemolukordade lahendamise ja hindamise meetodiks on olukorrapõhine otsustustest, mis ongi loodud isiku soorituse hindamiseks mingis konkreetses olukorras.