Uurimistööd

Strateegiline üllatus on mitmetahuline nähtus sõjanduses. Selle toimumist ei ole võimalik välistada, ükskõik kui head eelhoiatussüsteemid pole. Mõned riigid on strateegilisele üllatusele haavatavamad kui teised. Strateegilise üllatuse toimumisel rakendavad riigid kõiki riigivõimu elemente, et üllatuses efektidest üle saada. Uurimustöö vaatleb kuute juhtumi analüüsi, kus toimus strateegiline üllatus alates 1945 aastast. Kolmel juhul õnnestus riigil üllatuse efektidest üle saada, kolmel juhul riik ebaõnnestus. Uurimus vastab küsimusele, mis on võtmetegurid, mis aitavad riigil üllatuse efektidest üle saada pärast üllatuse toimumist. Töö vaatleb diplomaatia, informatsiooni, sõjaväe, majanduse ja juhtimise riigivõimu elementide kasutamist üllatusest üle saamisel. Töö on kvalitatiivne, mitme juhtumianalüüsi vaatlus ja võrdlus, et mõista, kuidas riigivõimu elemendid toimivad strateegilisest üllatusest üle saamisel. Töö vaatleb ka kuidas oleks võimalik saadud tulemusi kasutada Eesti riigi…

Uurimustöö põhieesmärgiks on leida lahendused ja viisid õhutõ:tje väljaõppe standardiseerimiseks Eestis ning seoses sellega käsitletakse järgnevaid teemasid ja küsimusi: missugused on Eesti seadusandlusega määratud piirangud ja nõuded väljaõppe korraldamisel, missugused on inimressursiga kaasnevad piirangud ja võimalused, missugused on materiaalsed piirangud ja võimalused, kuidas toimub väljaõppe planeerimine ja läbiviimine välismaal, kuidas toimub väljaõppe planeerimine ja läbiviimine hetkel Eestis ja kuidas võiks väljaõppe läbiviimine toimuda Eestis.

Teema on väga lai ja sellepärast tuleb vaadelda ainult protsesside arengut ja sellega kaasnevaid muutusi. Sügavuti detailidesse süveneda ei võimalda antud töö maht. Eesmärk on prognoosida olukorra muutusi, võttes aluseks Euroopa Liidu poolt teostatavat laienemispoliitikat ja analüüsides läbirääkimiste kulgu ning naaberriikide sellekohast kogemust. Vaatluse all on ka Eesti riigi vajadused turvalisuse tagamiseks lõunapiiril ja ääremaadel. Käesolevas töös ei ole olulist käsitlemist leidnud piirivalve riigikaitseline tegevus lõunapiiriL

Pealkiri: Eesti Kaitsejõudude personali planeerimine ja selle arendamine

Uurimistöö käsitleb Eesti kaitsejõudude sõjaaja jalaväebrigaadi sidesüsteemi võimalikku lahendit. Lahendi leidmisel on aluseks võetud süsteemiteoreetiline lähenemisviis. Uurimistöö eesmärgiks oli leida jalaväebrigaadi sidesüsteemi baaslahend, m1s täidaks jalaväebrigaadi nõuded, oleks tehniliselt teostatav ja organisatoorselt juhitav. Uurimistöö lähteallikad on põhinenud oletustel e, sest konkreetseid jalaväebrigaadi struktuure, kasutamispõhimõtet Ja sideühenduste nõudeid määravaid dokumente e1 ole Eesti kaitsejõududes veel olemas. Seetõttu on uurimistöös esitatud lahend hüpoteetiline ja ei kajasta tegelikku jalaväebrigaadi sidesüsteemi. Uurimistöös on kasutatud hüpoteetiliste sidesüsteemide sobivuse võrdlemiseks analüütilise hierarhiaprotsessi (AHP) meetodit. AHP meetod on sobiv kasutada otsustamisprotsessi toena, kui tegemist on tehniliste süsteemide valikuga ja valikukriteeriumeid on palju. AHP meetodi rakendamiseks kasutati Expert Choice tarkvara. AHP meetod on sobiv ka…

Nagu nähtub käesoleva töö pealkirjast, on eesmärgiks saada ülevaade võimalustest Eesti kaitsej õudude sõj aaja tagalasüsteemi arendamiseks. Põhil iseks probleemiks on võib-olla see- praegu puudub lähtekoht kui selline probleemi edasi arendamiseks. Aga võib-ol la ongi parem kui saab alustada nii-öelda puhtalt lehelt. Mõningad probleemid võivad tekkida operati ivsete alustega. Uurimistöös üritan käsitleda sõjaaja süsteemi põhimõtteid ja erinevaid võimalusi põhiliste) tagala-aladel: varustamine, transport hooldus ja meditsiiniteenistus.

Eesti riigikaitse taassünnist täitub 2000. aasta sügisel üheksa aastat. Vabariigi Valitsuse otsusega 3 1. oktoobrist 1991. a. Kaitsejõudude Peastaabi loomise kohta alanud protsess on olnud keeruline ja valulik. Tööd tuli alustada sisuliselt "puhtalt lehelt", mis tähendas seda, et kaitseväe loomiseks puudus kõik - professionaalne kaader, relvastus, varustus, tehnika ja infrastruktuur. Eriliseks probleemiks sai kvalifitseeritud ohvitserikorpuse puudumine. Kaitsejõudude tolleaegne juhtkond oli seisukohal, et riigikaitse ülesehitusse tuleb kaasata kõik olemasolevad eesti soost sõjaväespetsialistid, sõltumata sellest, missuguste riikide relvajõududes nad on teeninud. Määravaks oli igaühe lojaalsus Eesti riigile, soov teda teenida ja kvalifikatsioon. 1992. aasta algul püüdis Peastaabi personaliosakond selgitada välja, kui palju eestlastest kaadriohvitsere on üldse olemas erinevate riikide relvajõududes ja paljusid neist on võimalik kaitsejõudude ülesehitamisse kaasata. Koguarvuk…

In this paper, I will talk about the Estonian civil-military relations. There are few known analysis about this topic in English. The first segment of the paper is composed of an introductory reflection on the theory of civil-military relations. It includes an 4 overview of Western and communist models of civil-military relations. The second part is an analysis of Alfred Stepan's 11 military prerogatives6 in the Estonian case.

Antud uurimustöö eesmärk on kirjeldada Eesti Kaitsejõudude operatiivplaneerimise süsteemi hetkeolukorda ja teha ettepanekud süsteemi võimaliku edasise arendamise kohta. Peamisteks uurimusprobleemideks on operatiivplaneerimise vastutuse jaotus riigi sõjalises kaitsesüsteemis, operatiivplaneerimise protsess ja selle kujundamine ning operatiivplaneerimise süsteemi arendamise põhimõttelised alused. Ettepanekud muudatusteks ja süsteemi arendamiseks on tehtud, tuginedes Soome kaitsejõudude ja USA armee planeerimissüsteemide analüüsile ja oma isiklikele töökogemustele Eesti Kaitsejõudude Peastaabis.