1998

Käesoleva teema valisin lähtudes sellest, et suurtükivägi on Eesti kaitseväes alles arendamisel. Ka materj ali (kirj andust) suurtükiväe kohta on vähe, mõne valdkonna kohta puudub see üldse. Puuduvad ka vajalikud normatiivmaterj alid, näiteks "Suurtükiväe lahingumäärustik", "Suurtükiväe allüksuste lahinguks ettevalmistamise juhend" jpt. Oma diplomitöös püüan anda ülevaate suurtükiväe ülesehitusest, selle kasutamise võimalustest ja lahinguks ettevalmistumise metoodikast. Lõputöö eesmärk on uurida ja anda ülevaade suurtükiväe j a j alaväe koostöö organiseerimise metoodikast.

Uurimustöö eesmärk: saada ülevaade kaitseliitlaste väljaõppe kohta ja välja töötada kaitseliidu algväljaõppe õppekava tulemused: uurimustööga selgitati, et üldine väljaõppe tase kaitseliidus on keskmine, kuid paljudes valdkondades on see üsna madal. Väljaõppe põhiprobleemiks on kaitseliitlaste nõrgad oskused üksikvõitleja tasemel. Praegu kasutusel oleva väljaõppe õppekava põhipuudused on järgmised: • pole seni diferentseeritud alg- ja põhiõppeks; • on teatud määral aegunud; • küllaldaselt pole eristatud ebaolulisest; • õppeainete mahus; olulist • on olnud erineva ettevalmistusega inimestele ühesugune. Lähtudes eelpool mainitud järeldustest on püütud nende põhjal välja töötada kaitseliidu reakoosseisule õppekava.

Töö eesmärgiks on analüüsida distsipliini ja enesedistsipliini vahelisi seoseid ning uurida kadettide suhtumist era-s kehtestatud nõuetesse. Öö tulemused selgitasid: kehtestatud normide täielikuks omaksvõtmiseks on tarvis, et inimesed, kes antud reegleid täitma peavad, mõistaks nende tegelikku eesmärki ja vajalikkust. Ainult sellisel juhul on võimalik kujundada traditsioone, mis aitavad tugevdada stabiilsust ja järjepidevust ühes õppeasutuses ning lõppkokkuvõttes kogu meie ühiskonnas. Era kadettide poolt hinnatakse kehtestatud nõudeid piisaval tasemel ka suhteliselt nõrga kontrolli tingimustes.

Üksikvõitleja väljaõpe Eesti kaitsejõududes ei ole tasemelt ühtlane. Igas väeosas õpetatakse sõdureid erinevalt ja tihti ka puudulikult. Põhjuseks on see, et Eesti kaitseväes ei ole seniajani sõdurite taktikalist väljaõpet ühtiustavaid ja vajalikku taset tagavaid õppematerjale ega nõuetekohast dokumentatsiooni. Lõputöö eesmärk on uurida sõdurite väljaõppe ühtlustamise taseme tõstmisega seotud küsimusi. Töö käigus tuleb tutvuda teemakohase kirjandusega, väeosas läbiviidava väljaõppega ja õpetamise efektiivsust mõjutavate teguritega; anda soovitusi sõdurite taktikaliseks väljaõppeks ja õppekirjanduse koostamiseks.

Käesoleva teema valisin lähtudes vajadusest täiustada Eesti kaitsevõimalusi. Kuna Eestis on palju asustatud punkte ja paljud neist asuvad strateegiliselt ja taktikaliselt tähtsates kohtades, siis on vaja ka neid kaitsta. Linnalahing on Eesti kaitseväes uus Ja vooras lahinguliik n1ng teadmised sellest ei ole kõikjal samal tasemel. Põhjuseks on see, et selle lahinguliigi kohta Eesti kaitseväes puuduvad senini sõdurite väljaõpet ühtlustavad Ja taset kindlustavad õppematerjali d. Oma diplomitöös puuan anda ülevaate allüksuse kaitse kohta linnalahingus ja soovitusi sõduri väljaõppeks asustatud punkti kaitsel. Lõputöö eesmärk on sõdurite väljaõppe ühtlustamine ja taseme tõstmine.

Uurimustöö eesmärk: sõdurite väljaõppe ühtlustamine ja selle taseme tõstmine. Töö hüpoteesid: Sõdurite väljaõpet pealetungilahingu ettevalmistamiseks on võimalik tõhustada ja viia läbi ühtlasel tasemel siis kui on loodud vastav metoodiline materjal väljaõppe korraldamiseks.

äesolev lõputöö käsitleb metsavendlust Eestis pärast aastat. 1 944 II maailmasõja sündmusi Eestis on enamasti vaadeldud hitlerliku Wehrmachti ja stalinliku Punaarmee vahelise relvakokkupõrkena, j ättes tähelepanuta eestlase enese tegevuse. Kui viimast ongi käsitletud, siis ikka Eesti NSV võimumeeste vaatevinklist. Hulk eestlasi astus juba 1 941 aastal relvastatud võitlusse nõkogude okupatsiooni võimude vastu lootuses taastada Eesti Vabariigi . iseseisvus. Paraku on neid mehi nimetatud nõukogude kirj anduses verejanuliste mõrtsukatena, nägemata nende võitluses midagi positiivset. Vaid vähestes teostes on antud ajaj ärku hinnatud obj ektiivsemalt ning Eesti-keskselt. 1944-1945 hõivas Punaarmee uuesti 1 939-1940 Molotovi-Ribbentropi pakti lisaprotokolli alusel Nõukogude Liidu koosseisu läinud alad pärast Saksa vägede Eestist välj atõrj umist 194 4 aasta sügisel. See ei lõpetanud aga okupeeritud aladel rahvaste võitlust oma vabaduse eest. nõukogude impeeriumi läänepiiril…

Uurimustöö eesmärk: teada saada, mida endast üldse kujutab sõjaväeline distsipliin, kuidas ta on tekkinud, arenenud ja jõudnud kaasaega. Hüpotees: sõjaväeline distsipliin põhineb karistussüsteemil.

Selles töös käsiden sissitaktikat ja selle õpetamise metoodikat lähtudes sellest, et teema on veel Eestis suhteliselt väheuuritud. Ajendiks, miks ma just selle teema valisin, on see, et meie kaitsejõududes ei ole ametlikult kuni tänaseni antud teema kohta ühtegi õpikut ega raamatut kirjutatud, vaatamata sellele, et sissitaktikast peaks välisagressiooni korral saama meie peamisi sõjalise vastupanutegevuse vorme. Kaitsejõududes on küll liikvel mitmeid võõrkeeltest tõlgitud materjale ja konspekte, kuid need on enamasti tõlgitud tsiviilisikute poolt, kes ei valda sõjaväelist terminoloogiat piisaval tasemel, või siis kasutavad vanu termineid, mis muudavad teksti segaseks või kohati isegi ebatäpseks või on neis käsitletud ainult sissitaktika üksikuid elemente. Olen püüdnud oma töös neid vigu vältida ja kaitsekolledzi õppejõudude juhendamisel olen asendanud vanad terminid uute, praeguse aja nõuetele vastavate ning Eesti Kaitsejõududes kasutuselolevate väljendite ja terminitega. T…