2001

Uurimistöö eesmärk: kirjeldada Eesti Kaitseväe ajateenijate arusaamist riigikaitsest, valmisolekut riigikaitses osalema ning suhtumist riigikaitse erinevatesse valdkondadesse; analüüsida seoseid riigikaitsest arusaamise ning riigikaitsealase käitumisvalmiduse ja suhtumise vahel; analüüsida, millised on seosed ajateenijate isiksuse omaduste ja vaimsete võimete ning riigikaitsest arusaamise, riigikaitsealase käitumisvalmiduse ja suhtumise vahel. Uurimistöö tulemused: Sissejuhatuses kirjeldatakse riigikaitse olemust läbi riigikaitset puudutavate dokumentide, riigikaitsetahte senist uurimist ja võimalust probleemile teaduslikult läheneda. Teoreetilises ülevaates antakse ülevaade väärtustest, hoiakutest, motivatsioonist ja nende seosest kaitsetahtega. Empiirilise osa ja tulemuste peatükkides antakse ülevaade töö eesmärkidest, hüpoteesidest, uurimismeetodist ja valimist ning tuuakse ära ajateenijate küsitlusandmete analüüsimisel saadud tulemused.

Uurimustöö eesmärk: välja selgitada, kas allohvitseridel on kvalifikatsiooninõuetele vastamiseks vajalikum kaitseväeline või piirivalvealane väljaõpe.

Uurimistöö eesmärk: Püüda hinnata ohvitseride rolli metsavendade hulgas ühe maakonna piires. Tuua välja need ohvitseride mõjud metsavendade tegevusele, mis olemasolevatest allikatest kõige selgemalt esile kerkivad. Uurimistöö tulemused: I peatükis kirjeldatakse kuidas metsavendade salgas juhid kujunesid ja vahetusid. II peatükis selgitatakse, kas metsavendade relvastus ja varustus mõjutasid ohvitseride juhtimist ja otsuseid. III peatükis antakse ülevaade, missugust rolli mängisid ohvitserid metsavendade salka vahelises koostöös. IV peatükis analüüsitakse ohvitseride lahingulist ja metsavendade elu-olu korraldamise juhtimist. Ajaloolise ülevaate põhjal jõudis autor järeldusele, et ohvitseri väljaõpe võimaldas toime tulla Tartu maakonnas aastail 1940-1941 kujunenud olukorras. Järgmiseks tuleks koostada uus uurimustöö, mille eesmärgiks on käesolevas töös esitatud järelduste paikapidavuste selgitamine kõigis maakondades tegutsenud metsavendade tegevuse analüüsil ja tuua e…

Uurimustöö eesmärk: Kajastada allüksuste dokumente ja tuua välja need põhjused miks dokumentatsioon ei ole ühtne ja miks ei täideta dokumente ettenähtud kujul

Teema valik oli tingitud narkootikumide tarbimise pidevast tõusust Eesti ühiskonnas ning sellest tulenevatest ohtudest kogu riigi julgeolekule. Kaitsevägi on julgeoleku üks aluseid ning peab olema oma ülesannete täitmiseks sisemiselt ja organisatoorselt tugev. Kui kaitseväkke satub aga järjest enam uimastisõltlasi, muutub see tõsiseks ohufaktoriks, mis hakkab segama püstitatud ülesannete täitmist. Kas kaitsevägi omab aga ülevaadet olukorrast ning kas kaadrikaitseväelased on valmis võimalike uimastitarvitajatega tegelemiseks? Need küsimused on siiani vastamata, kuid vajaksid põhjalikku analüüsi.

Käesoleva diplomitöö eesmärgiks oli uurida Eesti Kaitsejõudude ajateenijate sotsiaalse kompetentsuse, isiksuseomaduste ja vaimse võimekuse seotust teenistuse edukusega. Uurimuses osales kolme kuu jooksul kokku 607 meessoost ajateenijat Eesti Kaitsejõududest. Uurimistöö käigus mõõdeti ajateenijate isiksuseomadusi ning vaimseid võimeid. Testimiseks kasutati paber-pliiats teste ilma ajalise piiranguta. Tulemused näitasid, et edukust ajateenistuses Eesti Kaitseväes ennustavad psühholoogilistest näitajatest kõige paremini vaimsed võimed, neurotism ja avatus. Antud tulemused lubavad väita, et nende omadustega arvestamine personali valimisel võib parandada ajateenistuse efektiivsust.

Uuriruustöö eesmärk: tõestada, et Kaitseliidu reorganiseerimine oli toona parim lahendus Eesti julgeolekustruktuuride toetuseks välitmaks tulevikus 1. detsembri 1924. aasta riigipöörde katse taolisi sündmusi. Uurimistöö tulemused: Töö esimeses peatükis on kirjeldatud olukorda riigis enne !.detsembri 1924. aasta riigipöördekatset Teises peatükis antakse ülevaade riigipöördekatsest ja selle likvideerimisest. Kolmandas peatükis on välja toodud muudatused riigikaitses. Neljandas petükis on käsitletud muudatusi ja nende tulemusi Kaitseliidus. Kokkuvõttes on kirjeldatud Kaitseliidu rolli ühiskonnas ja antud diplomitöö rakendamis võimalus. Uurimustöös leidis tõestust väide, et Kaitseliidus tehtud muudatused tagasid riigi sisemise julgeoleku 1. detsembri 1924 aasta riigipöördekatse taoliste sündmuste vältimiseks tulevikus.

Uurimustöö eesmärk: Välja selgitada, kui palju leidub arhiivimaterjale piirivalve ülesannete kohta piirikatekavas. nende põhjal vaadelda piirivalvet piirikatte jõudude osana ja piirivalvele pandud ülesandeid piirikattes. samuti on töö ülesandeks katta tühimik selles teemavaldkonnas. antud töö põhjal on võimalik näha, kuidas lahendati piirikatte küsimused enne II Maailmasõda.

uurimustöö eesmärk: on Ida-Viru Piirivalvepiirkonna kaadriohvitseride vastavus Kaitseväeteenistus seadusele ning sellest tulenevatele rakendussätetele.

Uurimustöö eesmärk: Põhjendada 106mm reaktiivsuurtüki M40A1 kasutamise võimalikkus ja välja tuua võimalikud kasutusvaldkonnad tänapäeva Eesti Kaitsevjõududes.

Uurimistöö eesmärk: eesmärgiks oli kirjeldada ajateenijate teenistusele eelnenud ootusi kaitseväe suhtes ja ootustes esimese mulje põhjal tekkinud muutusi, samuti oli eesmärgiks selgitada, kuivõrd eelnenud informatsioon oli olnud ootuste mõjutajaks. Mõõtmisvahendina kasutati ootuseid, esimest muljet ja informeeritust kirjeldavat küsimustikku AA1 (autori valduses). Uurimuses osales 316 EKV väeosades teeninud meessoost noorsõdurit, tingimuseks oli lühiajaline ajateenistus. Ootuste, muutuste ja seoste kirjeldamiseks kasutati sagedusanalüüsi ja dispersioonanalüüsi (ANOVA). Uurimistöö tulemused: Tulemustest selgus, et ajateenijate ootused kaitseväe suhtes on põhiliselt seotud igapäevase toimetulekuga ning ei vasta suures osas tegelikkusele. Samuti selgus, et ametlik informatsioon oli ebapiisav, samas osutus informeeritus üheks oluliseks positiivset suhtumist kujundavaks teguriks. Selgus, et aktiivsemalt kaitseväes toimuvast huvitunud ja selle läbi end kursis hoidnud ajateenijad…

Teema valik on tingitud taktikaharjutuse sõjamängu efektiivsema teostamise lahenduste leidmiseks. Sõjamäng peab olema objektiivne, reaalset sõjaolukorda simuleeriv nmg resultaate pakkuv. Samas peab ta olema lihtsalt korraldatav ja õpetlik. Käesoleva töö objektiks on vahekohtunik jalaväekompanii taktikaharjutuse sõjamängus. Autor osaleb vahekohtunikuna jalaväekompanii taktikaharjutuse sõjamängus, võtte1 aluseks ühe vahekohtuniku tegevusjuhise ja katsetab selle sobilikkust konkreetsele harjutusele.

Tööda ajendas kirjutama vajadus tõsta Eesti Kaitsejõudude ellujäämisõppe kvaliteeti. hetkel puudub kaitsejõududel eestikeelne väljaõppematerjal, olemasolev ellujäämist käsitlev dokumentatsioon on puudulik või vastuoluline, puudub kaitsejõudude ellujäämisõppe konseptsioon ja arenguplaan. Uurimustöö tegemisel jõuti järeldusele, et ellujäämisõppe koordibeerimiseks ja arendamiseks tuleb luua ellujäämiskeskus, ellujäämist on otstarbekas õpetada etappidena, ellujäämist tuleb ajateenijatele/reakooseisule, kaaderkooseisule ja instruktoritele õpetada erinevate programmide/kavade alusel.

Uurimistöö eesmärk: selgitada, kas Piirivalve jäägrikompaniile püstitatud ülesanded on vastavuses tema struktuuri, relvastuse ja väljaõppega Eesti riigikaitset ehitatakse üles territoriaalkaitse printsiipidel, käesolevas diplomitöös käsitletakse ühte selle osa ehk siis uuritakse ja analüüsitakse Piirivalve jäägrikompanii lahingvõimekust. Käsitletakse kompanii ülesannete täitmise võimekust, tema struktuuri, -relvastuse ning -väljaõppe seisukohalt. Töös püütakse analüüsi teel selgusele jõuda, kas Piirivalve jäägrikompaniile püstitatud ülesanded on vastavuses tema struktuuri, relvastuse ja väljaõppega ning pakkuda välja võimalikud lahendused kitsaskohtade osas. Uurimust alustatakse hetkest, mil kompanii on formeeritud, relvastatud, varustatud, on siirdunud oma vastutusalale ning on valmis alustama täitma lahingülesandeid. Diplomitöös kasutatakse lahingvõimekuse analüüsimisel ja hindamisel Piirivalve jäägrikompanii harjutuskoosseisu, harjutuskoosseisu relvastust, -varustust …

Uürämistöö eesm�rk: eesmärk on käsitleda pioneeriüksuste vajadustele vastava geoinfosüsteemi loomise vajalikkust ja võimalikkust. Antud e·_;riE1ustÖö näitas, et geoinfosüsteemid on vajalikud pioneeridele analüüside tegemiseks oma ülesannete täitmise planeerimiseL Töö tulemuseks on .välja selgitatud pioneeride geoinfosüsteemi komponendid, pioneeriüksuste võimalikud ülesanded, analüüsideks v2.jal ike andmete nimekiri ja pioneeride geoinfosüsteemi tarkvara s isaldatavate analüüside nimekiri. Lisaks on ära toodud ruumiandmete hetkeseis Eesti kaitsejõududes ja riiklikes andmekoguäes.

Uurimistöö eesmärk: Uurima asudes püstitati järgmised uurimisülesanded: 1. Määrata kaitseväelaste kehaehituse iseärasused (kasv, kaal) ja kehaliste võimete tase. 2. Töötada välja kehaehituse iseärasuste ja kehaliste võimete hindamise kriteeriumid. 3. Anda hinnang kaitseväelaste kehalise ettevalmistuse tasemele. 4. Selgitada välja kasutatud testide tulemuste vahel korrelatiivsed seosed. Uurimistöö tulemused Autori poolt läbiviidud testide statistilise töötluse ja tulemuste keskmise väljaarvutamisel jõuti järgmiste järeldusteni. 1. Uuritavad kaitseväelased olid keskmiselt pikemad kui samaealised üldhariduskoolide lõpetajad ja TÜ üliõpilased 2. Töötati välja kasvu-kaalu ja kehaliste võimete hindeskaalad, mis võimaldavad objektiivselt hinnata antud kontingendi vastavate näitajate taset. 3. Meie uuring näitas, et kaitseväes kehtestatud kehalise ettevalmistuse normatiivid ei ole vastavuses kaitseväelaste tegelike võimetega. 4. Kasutatud kehaliste võimete testide tulemused oli…