2002

uurimustöö eesmärk: Uurida "Jalaväekompanii 2004 (linnalahing) sõjaaeg" võimalusi ja piiranguid kaasaegses linnalahingus. Pakkuda autoripoolseid täiendusi kompanii tasandi lahingugruppide võimekuse tõstmiseks kooseisude, relvastuse ja varustuse osas.

Uurimustöö eesmärk: on esitada üks alternatiiv nõuetele vastavast hooldusremonditöökojast, mis suudab tagada korrapärase hoolduse ja remondi aastaringselt. Autori isiklik huvi hooldus-remonditöökodade arengule kaasa aitamises kaitsejõududes. Uurimustöö tulemused: antud töö koosneb kahest peatükist. Esimeses peatükis tuuakse koos arvutustega välja hooldus-remonditöökojale esitatavad nõuded ja vajadused, seadmete nimekiri koos hindadega, remonditöökoja joonis, võrdlus tsiviilist sisseostetava teenusega. Teises osas kajastatakse Lõuna-Eesti piirkonnas paiknevate väljaõppekeskuste (KVLK, KUP ÜJP) hooldus-remonditöökodade hetkeseisu. Töös loodud mudeli, ja väljaõppekeskuste hooldus-remonditöökodade hetkeseisu võrdlusel alusel võib järeldada, et kasutusel olev autopark, mille keskmine vanus on 25-30 aastat, vajab hooldus-remonditöökodasid, mis suudavad tagada hoolduse ja remondi aastaringselt.

Uurimustöö eesmärk: Selgitada välja, kas ohvitserid tunnevad sõjaväelise viisakuse ja üldtunnustatud käitumisnorme. Olenevalt tulemustest pakkuda välja lahendit.

Uurimustöö eesmärk:anda alused veehoolduse planeerimiseks ja teostamiseks, mis tagaks õige veehoolduse erinevatel tasanditel.

Teema valiku põhjendus: Ennekõike on seda teemat vajalikuks pidanud Kaitsejõudude Peastaabi side- ja infosüsteemide osakond (J-6), kuna Eesti kaitsejõududes ei ole seda valdkonda eriti uuritud. Uurimistöö eesmärk: anda teoreetiline ülevaade sellest, kuidas oleks kaitsejõududel võimalik kasutada tsiviilsidevõrke ja mida selleks oleks vaja teha ning millist varustust see eeldab.

Teema valiku põhjendus: tööd ajendas kirjutama antud teema vähene käsitletus ja vajadus tõsta Eesti Kaitseväe tagalataktika alast väljaõppe kvaliteeti. Hetkel puudub kaitseväes eestikeelne vastavasisuline väljaõppematerjal, mis käsitleks vastase tegevust tagala vastu ja annaks selgelt kaitsealased põhimõtted ja kaitse läbiviimise korra. Töö eesmärk: töö eesmärgiks on vastase tegevusest lähtuvalt välja tuua tagalakompanii kaitse põhimõtted ja välja pakkuda tagalakompanii kaitse läbiviimise kord.

Uurimistöö eesmärk: eesmärgiks oli kirjeldada otsustamisteooriaid ja otsustamise mudeleid ning leida otsustamisoskuste parandamise võimalusi Uurimistöö tulemused: otsustamisoskuste parandamiseks tuleb suurendada kogemuste pagasit, mis on aluseks intuitiivsele otsusele ning tuleb õpetada metakogn itiivsele otsustamismudelile põhinevaid kriitilise mõtlemise strateegiaid, mille abil saab lahendada tundmatuid olukordi. Uurimistulemusest selgus, et kasutades otsustamisel metakognitiivset otsustamisprotsessi mudelit ja arvustades kri itil ise mõtlemise abil enda otsust, suudetakse rohkem välja tuua asjaolusid ning faktoreid. Suurem väljatoodud asjaolude hulk on eelduseks põhjalikumale otsusele, vältimaks sellega unustamisest või tundmatust olukorrast tingitud puuduste tekkimisele lahinguplaan is.

Uurimistöö eesmärk: jalaväepataljoni (2006SA) planeeritud sidevarustuse põhjal koostada kolm raadiovõrku – pataljoniülema juhtimisvõrk, tulejuhtimis-, luurevõrk. Uurimistöö tulemused Uurides jalaväepataljoni (2006SA), jõuti järeldusele, et uue struktuuri ja raadiosidevarustuse põhjal on võimalik tagada allüksustele sidet. Kuid siiski on vaja kinnitust saada ka praktikas, rakendades raadiovõrke reaalsetes situatsioonides, näiteks kontrollida võrgu vastupidavust elektroonilise rünnaku korral. Samuti võimalusel kasutada uuema põlvkonna sidetehnikat, kuna viimased kasutavad sagedushüpperežiimi ja on kaitstud massihävitusrelva rünnaku eest.

Uurimistöö eesmärk: Anda ülevaade hetkeolukorrast ja põhilistest probleemidest, mis on väljaõppekeskustes lõhkematerjalide veo korralduses ning küsitluse põhjal saadud andmete analüüsi põhjal tuua välja arengusuundi selles valdkonnas. Uurimistöö tulemused: Eesti Kaitseväe jalaväe väljaõppekeskuste lõhkematerjalide veokorralduse hetkeseis Ja väljavaated tulevikus. Viimased on esitatud põhiliselt väljaõppekeskuste S - 4 ülemate subjektiivsetest seisukohtadest lähtudes.

Teema valiku tingisid vajadus kindlustada ja tagada julgeolek ning turvalisus riigipiiriruumis Lennujaama piiripunktis, ühiskondlik vajadus, piirivalve vajadus ja teema aktuaalsus

Käesolev töö uurib veebipõhise õppevormi kasutamiseks vajalikke kriteeriumeid ja tehnilisi võimalusi kaitseväes, ning kolme erinevat õppekeskkonda. Teema valiku tingisid järgmised tegurid: - vajadus anda ülevaade veebipõhistest õppekeskkondadest, - vajadus selgitada loodava Sidekooli õppe osaliselt veebi viimise võimalikkus, Antud töö põhjal saab edaspidi valida veebipõhise õppekeskkonna Sidekooli jaoks, arvestades erinevate kursuste ja kaitseväe vajadusi. Autor ei soovita ühtegi õppekeskkonda, kuna Sidekoolil ei ole veel kinnitatud struktuuri ja puuduvad ka vajalikud õppekavad, millede alusel väljaõpet läbi viiakse.

JPP tähtaeg on lõppenud. Töö jääb kinniseks. Teema valiku põhjendus: Teema valiku tingis asjaolu, et antud valdkond on olnud vähese huvi orbiidis ja autor näeb probleemi transpordikompanii võimekuses. Uurimistöö eesmärk: Tuua välja kehtiva transpordikompanii puudused ja pakkuda välja vastavalt puudustele lahendused nende likvideerimiseks.

Kuna Eesti Kaitsejõud on alustanud tööd jalaväebrigaadi loomisega, kuhu on planeeritud õhutõrjedivisjon ühe raketipatareiga, mis on vajalik jalaväeüksuste toetuseks. Töö koostamisel oli probleemiks õhutõrjeerialase terminoloogia puudumine Eesti Kaitseväes. Paljud erialased (võimalikud) väljendid on esitatud autori poolt võõrkeelest vabatõlkena. Eesti Kaitsejõud on otsustanud minna õhutõrje loomisel järgmisesse järku ja soetada õhutõrjekahurite ZU-23-2 kõrvale kantavad õhutõrjeraketikompleksid. Käesoleva uurimistöö kirjutamisel lähtus autor põhiliselt Eesti Kaitseväe Maaväestaabi Õhutõrjeosakonna poolt väljatöötatud projektist ja kolonel Urmas Roosimägi diplomitööst Soome Maakaitsekõrgkoolis, kus on välja toodud rida eeltingimusi, mis oleksid esitatavad tingimused raketikompleksi mudelile, mis soetataks Eesti kaitseväele ja rahuldaksid Eesti kaitseväe, eelkõige maaväe vajadusi. Eelpool nimetatud projektis on välja toodud pikk tingimuste loetelu, mida ei ole antud töös või…

Töö põhieesmärgiks on anda erialaseid soovitusi uue nooremsideallohvitseride kursuse õppekava koostajatele ainete õppemahtude kohta ehk millises koguses peaks mingit teemat käsitlema. Antud töö põhjal saab väita, et nooremsideallohvitseride õppekava, mis koostati 1999 aastal oli efektiivne, see tähendab, selles õppekavas püstitatud eesmärgid täideti.. Üldiselt võib uue õppekava loomisel võtta tundide arvud üle nooremsideallohvitseride õppeperioodi väljaõppekavast 03.12.2001-01.02.2002 (Lisa 2,3). Tuleks vähendada vaid tundide, “välikaablid ja –telefonid” ning “väikaabli paigaldamine ja ülesvõtmine”, mahtu.

Töö põhieesmärk on leida Skautpataljoni struktuurile toetuv telefoniühenduste baaslahend kaitses, arvestades Skautpataljoni koosseisu, operatiivset kasutuspõhimõtet ja sellega seonduvaid vajadusi. Tänaseks oleme jõudnud 21. sajandisse ja olukord Eesti kaitsejõududes on stabiliseerunud, kuid tuleb tunnistada tõsiasja, et rääkides Eesti kaitsejõudude süsteemsest ülesehitusest, oleme ikka veel lapsekingades. Seega, tänase päeva seisuga praktiliselt puuduvad uurimistööd, millele toetudes saaks kaitsejõududes teha kaalukaid ja pikaajalise mõjuga otsuseid, olgu need siis kaadripoliitikat, relvastuse ja tehnika hankimist või seadusandlust puudutavad (Tamm 2001: 3). Tänapäeva sõjapidamise üks olulistest mõõdetest on informatsioon. Info osatähtsuse tõus sõjapidamises on suurendanud vajamineva info ja infoedastamisvajaduste kasvu. Kuna lahingutegevus muutub järjest rohkem dünaamilisemaks ja kandub suuremale maaalale. Õigeaegne ja õige informatsioon kergendab otsustamise protsessi j…

Uurimustöö eesmärk: Eesti ja Soome Kaitseväe riidevarustuse hoolduse analüüsi põhjal kinnitada või ümberlükata töö hüpotees, milleks on "Eesti Kaitsevägi vajab riidevarustuse hoolduse parandamiseks esmajärjekorras tsentraalset hooldustöökoda, mida haldab kaistevägi" ja luua võimalik riidevarustuse hoolduse mudel ja arengukava Eesti Kaisteväe tarbeks.

Uurimistöö eesmärk: selgitada, milline peab olema jalaväekompanii efektiivse juhtimise protsess erinevates lahinguliikides, võttes aluseks jalaväepataljoni 2005 SA ÕK struktuuri ja koosseisude tabelid. Uurimistöö tulemused: (1) Ühtsete tegevusreeglite kehtestamine Ja taktikaiise juhtimisprotsessi drill rahuaegses väljaõppes loob eeldused efektiivsemaks juhtimiseks lahinguolukorras. (2) Lahingujuhtimisprotseduuride õpetamisel tuleb arvesse võtta kaitseväes olemas olevat ressurssi, mitte püüda kopeerida üks ühele välisriikide mudeleid. (3) Vastavas väljaõppes tuleb arvestada koostöövõimelisust NATO liikmesriikidega. (4) Jalaväekompanii senise väljaõppe tulemus on kesine, sest kõrgem staap ei koordineeri ega kontrolli läbiviidavat väljaõpet. (5) Territoriaalkaitse printsiipidele rajaneva lahingutegevuse juhtimise efektiivsust tõstab üksuste tagamine raadiosidevahenditega ka rühm-jagu tasandil.

Uurimistöö eesmärk on tutvustada varustuspäeva kontseptsiooni ja varustusekulu planeerimist ning luua näitlik mudel EKJ jalaväepataljoni võimalikust varustuspäevast. Töö pealkiri on autori poolt pakutud vaste inglisekeelsele terminile Day of Supply (DOS), mis tähistab üksusele konkreetse operatsiooni üheks ööpäevaks vajalikku varustuse kogust. Käesoleva töö eesmärk on tutvustada varustuspäeva kontseptsiooni ja varustusekulu planeerimist ning luua näitlik mudel EKJ jalaväepataljoni võimalikust varustuspäevast

Tööd ajendas kirjutama teenistuses kogetud puudulik koostöö jala- ja suurtükiväe üksuste vahel, taktikaliste ühisõppuste vähene korraldamine ja KVÜÕA-s meie kursusele (2.KAK) läbiviidud tulejuhtimise kursuse nii sisuline kui ka mahuline erinevus kehtivast õppekavast. Uurimistöö tegemisel jõuti järeldusele, et praegust tulejuhtimisalase õppe ainekava on vaja rekonstrueerida ning seda just õpetatavate valdkondade prioriteetide ümberseadmise näol, tõsta tulejuhtimisalast väljaõpet toetava sõjatopograafia kursuse efektiivsust ning tulejuhtimisalase väljaõppe korrigeerimisel võtta arvesse kaitsejõudude arengut ning töökeskkonnast tulevat tagasisidet.