2003

Uurimistöö eesmärk: leida erinevad tegurid, mis kaitseväelaste motivatsiooni võivad mõjutada ja võimalusi kaitseväelaste motivatsiooni rahvusvahelistel operatsioonidel hoida või tõsta. Annotatsioon: Motivatsiooniks nimetatakse sisemisi jõude või ajendeid, mis sunnivad inimest tegutsema mingi eesmärgi nimel ning rahuldama oma erinevaid vajadusi. Kaitseväelaste motivatsiooni aluseks rahvusvahelistel operatsioonidel on vajadus saada vaheldust oma igapäevasesse ellu, kogeda midagi põnevat, panna ennast proovile, teenida raha, kindlustada oma tulevane teenistus kaitsejõududes jms. Kaitseväelase motivatsiooni mõjutavad mitmesugused tegurid. Need võivad olla motivatsiooni langetavad (tahet pärssivad) ja tõstvad (innustavad) tegurid. Motivatsiooni langetavateks teguriteks rahvusvahelistel operatsioonidel võivad olla madal kohanemisvõime, stress, üleväsimus, tüdimus, halb ettevalmistus jms; tõstvateks teguriteks aga ülema poolt tunnustamine, spordiga tegelemine, suhtlemine teenistu…

Teema valiku põhjendus: Teema on sõjaajaloolisest seisukohast lähtudes huvipakkuv seetõttu, et antud piirkonnas 1944.a. suvel toimunud sündmusi on käsitletud ebapiisavalt ja küllaltki ühepoolselt. Antud sündmuste kohta on materjale nõukogudeaegsest perioodist ja sedagi väga piiratud ulatuses. Väike-Emajõe lahingute tulemused ei olnud tähtsad mitte ainult Eesti mastaapides, vaid omasid lõppkokkuvõttes mõju sõjategevuse arengule ka väljaspool Eestit. Uurimistöö eesmärk: Anda erinevate kirjandusallikate võrdluse põhjal ülevaade piirkonnas toimunud sündmustest. Kui olulised olid antud piirkonnas toimunud lahingud sõdivatele pooltele? Kõrvaleesmärgiks on uurida, milliste üksuste lahingutegevust Väike-Emajõel võimaldab olemasolev kirjandus jälgida.

Uurimustöö eesmärk: selgitada läbiviidud kursuse põhjal kaugõppe vormi rakendamise sobivust Eesti Kaitseväe reservohvitseride väljaõppes.

JPP tähtaeg on lõppenud. Töö jääb kinniseks. Teema valik on tingitud sellest, et hetkel on Eestis kasutusel erinevate riikide eesti keelde tõlgitud määrustike variandid. Puuduvad eesti enda kaitseväe lahingumäärustikud. Teemat "Kaudtule toetus pealetungil" ei ole enne teaduslikul viisil käsitletud. Teemat on uuritud vähe ja samuti on kogu kaudtulega seotud valdkonnale pööratud vähe tähelepanu. Valitseb üldine reguleerimatus ja vahel ka määrustike ja konspektide omavahel vastuollu minek ning erinevate arusaamade tekkimine . Puudub oma kaudtule süsteem ja põhimõtted, mis on tingitud üksuste struktuuri ja varustuse pidevast muutumisest. Uurimistöö eesmärk: Selgitada välja kaudtuleüksuste tulejuhtimise ja tuletoetuse võimalused jalaväepataljoni pealetungil.

Teema valiku põhjendus: Alates Eesti piirivalve taasloomisest 1. novembril 1990. aastal on ikka ja jälle arutletud, millist tüüpi piirivalveorganisatsioon Eesti Vabariigis peaks olema, kas sõjaväestatud või politseiline. Juba 13 aastat on selle vaidluse taustal arendatud sõjaväestatud piirivalvet, kuid ikka kerkib aeg-ajalt taas päevakorda piirivalve politseiliseks muutmise teema. Seega tuleks ükskord selgusele jõuda, millist süsteemi toetada ja arendada. Samuti ajendas teemavalikut autori isiklik huvi. Uurimistöö eesmärk: Selgitada välja, piirivalve reformimise politseiliseks otstarbekus ja kas piirivalvel peaksid olema ka sõjaaja ülesanded

Uurimistöö eesmärk: juhtida tähelepanu Narva regiooni tähtsusele Eesti ala kaitsel ja hõivamisel. Eesti territoorium on ajalooliselt kujunenud Ida ja Lääne suurvõimude piirialaks. Võimude vahelised erimeelsused viisid sõdadeni, mille käigus peeti mitmed strateegilise tähtsusega lahingud Eesti pinnal, suuremad ja kaotusrikkamad neist Kirde-Eestis. Paljud on kuulnud Narva lahingust 1700. a, enamik on teadlik intensiivsest lahingutegevusest Narva jõel 1944. a. Ka Liivi sõda algas Narva piiramisega. Erandiks suurvõimude omavahelistes konfliktides on väike- ja suurriigi vahel peetud Vabadussõda. Ka Vabadussõda algas ja lõppes Narva jõe piirkonnas. Erinevate ajajärkude lahinguid Eesti territooriumil on varasemalt piisavalt käsitletud. Seevastu lahingutegevusele ajaloolises läbilõikes, keskendudes Peipsi järve ja Soome lahe vahelisele piirkonnale üldisemalt, on pööratud suhteliselt vähe tähelepanu.

Uurimistöö eesmärk: Eesmärgiks on vaadelda, kuidas on päevaleht Postimees käsitlenud kaitseväe temaatikat, osaledes sel teel kaitseväe usaldusväärsuse ja rahva kaitsetahte kujundarnisel. Ajakirjandust on peetud ja peetakse praegugi üheks mõjuvõimsamaks ja kardetumaks ühiskondlikuks jõuks. On ju ajakirjanduse mõjul kaotatud ja võidetud nii mitmeidki lahinguid, seda küll selle sõna kaudses mõttes. Ajakirjandusel on piisavalt jõudu ja võimu, et muuta keegi või miski avalikkuse eest kuulsaks ja tähtsaks või vastupidiselt - mitteusaldusväärseks ja ebapopulaarseks. Ajakirjanduses avaldatud artikleid, antud juhul kaitseväeteemalisi, võib pidada ka antud valdkonna n.ö peegliks mis kujutab kaitseväes toimuvat. Järgnev uurimistöö on kirjutatud teemal "Kaitseväega seotud teemade kajastamine Eesti ajakirjanduses 1999-2003". Käesolev töö vaatleb aastaid 1999-2003. Töö eesmärk on teha kokkuvõte üldistest suundumustest, millega ajakirjanduse ja kaitseväe vastastikuseid seoseid saab is…

Teema valiku pohjendus: on üldine arusaam, et kaitseväelased, kes asuvad õppima KVÜÕAs, on ajateenistuse väljaõppetsükli jooksul laskeoskuse omandanud. Täiendavat laskeväljaõpet käsirelvadest ei peeta õppeasutuses prioriteediks ning põhitähelepanu pööratakse pedagoogilisele koolitusele. Uurimistöö eesmärk: saada ülevaade KVÜÕAs õppivate kadettide laskeoskusest ning selgitada, kas spetsialisti poolt antava spetsiaalõppega on võimalik tõsta individuaalset laskeoskust? Hinnata, kas koolis õppivate kadettide eelnev laskmisalane väljaõpe on piisav, et nad suudaksid kohustusliku ajateenistuse teadmiste/ oskuste baasil jätkata õppeasutuses iseseisvat laskeoskuse arendamist? Teha kindlaks, kas laskespetsialisti poolt kasutatavad õppemeetodid (nt laskepäevik) aitavad kaasa laskeoskuse paranemisele?

Teema valiku põhjendus: käesoleval hetkel olemasolev sõjatopograafiaalane õppekirjandus ei vasta Eesti Kaitseväekaartide kontseptsioonile ja NATO standarditele. Samuti puudub kooskõla õppekirjanduse ja kaitseväe vastavate õppekavade vahel, mis omakorda on tinginud sõjatopograafiaalase väljaõppe ebaühtluse kaitseväe väljaõppekeskustes. Uurimistöö eesmärk: koostada Eesti Kaitseväe Sõjatopograafia baaskursuse ainekavale ja kaitseväes kasutatavatele kaartidele vastav õppevahend kaardilugemisest ja orienteerumisest

Teema valiku põhjendus: Teema valik on tingitud sellest, et hetkel TsetSeenia kogemus on kõige värskem näide Eestile sarnastes tingimustes toimunud I toimuvast sõj ast. Eestis praktiliselt puuduvad materj alid, mis on seotud Vene Föderatsiooni suurtükiväe taktika arenguga nii esimeses kui ka teises konfliktis. Teemat " Vene Föderatsiooni suurtükiväe taktika areng esimeses ja teises Tsetseenia konfliktis" ei ole enne teaduslikul viisil käsitletud. Kogu kaudtulega seotud valdkonna teemat on uuritud vähe . S eoses sellega, et tänapäeva lahingus on suurtükiväel üha suurem osakaal ja tähtsus, on vaja seda valdkonda korralikult uurida ja analüüsida, seda enam kui tegemist on Eesti potentsiaalse vastasega. Uurimistöö eesmärk: Selgitada välja kui palju ja millest sõltuvalt muutus Vene Föderatsiooni suurtükiväe taktika esimeses ja teises TsetSeenia konfliktis.

Uurimistöö eesmärk: Saada ülevaade Eesti Kaitseväes teenivate eri rahvusest ajateenijate suhtumisest rahvusprobleemidesse ja muulastest ajateenijate vastavasisulistest probleemidest. Käesolev lõputöö käsitleb teemat “Rahvusprobleemid Eesti Kaitseväes”. Eesti on paljurahvuseline riik. Eesti kodanikkonda võib jaotada eestlasteks ja mitteeestlasteks. Kui inimesel on olemas Eesti kodakondsus, siis kehtivad tema kohta kõik Eesti Vabariigi seadustega sätestatud õigused ja kohustused, nende hulgas ka kaitseväeteenistuse kohustus. Siit omakorda lähtub, et Eesti Kaitseväes teenivad erineva etnilise ja keelelise taustaga inimesed, sest ajateenistus on kõigi Eesti meessoost kodanike kohustus.

Teema valiku põhjendus: Eesti Kaitsejõududes on kasutusel 2 tüüpi tankitõrjekahureid. Milline on meie tõenäolise vastase soomustehnika kaitse? Milline on nende võimekus? Kas kahureid on võimalik moderniseerida? Kas me peaksime neid moderniseerima? Hetkel puudub kaitseväes põhjalik eestikeelne väljaõppematerjal, mis käsitleks tankide soomuskaitset ja aktiivseid kaitsesüsteeme. Töö eesmärk: on välja selgitada tankitõrjekahurite moderniseerimise vajadus Eestis; anda ülevaade 90 mm ja 106 mm tankitõrjekahuri moderniseerimise võimalustest ja põhjendada tankitõrjekahurite moderniseerimise vajadust. Koostada esimese peatüki põhjal õppematerjal.

Uurimistöö eesmärk: koguda erinevatest väeosadest ja asutustest energiakulutamise andmeid ja võrrelda neid erinevate vaatenurkade alt ning tõestada energiakäitluse teadlikkuse tähtsust. Annotatsioon: Eesti Kaitsejõududes on energeetiliselt ebaefektiivseid hooneid valdav enamus ning selliste hoonete keskmine soojatarbimine aastas on 200-400 kWh/m2• Seega makstakse selliste hoonete küttekulude eest reeglina 40-45% rohkem, kui mujal analoogse kliimaga arenenud riikides.

Uurimistöö eesmärk: (Abja Gümnaasiumi) piirivalve kutsealase eelkoolituse viimine kaasaja nõuetele vastavatele alustele. Annotatsioon: Rahulolematus piirivalve kutsealase eelkoolitusega Eestis on tingitud vastuolust kutsealasele eelkoolitusele esitatavate järjest kasvavate nõuete ning neid kajastavate ja vastavat koolitust tagavate normdokumentide puudumise vahel. Ülaltoodud vastuolust tuleneb käesoleva diplomitöö probleem: missugused põhimõtted ja õppekava kindlustavad kaasaja nõuetele vastava piirivalve kutsealase eelkoolituse Eesti tingimustes?

Teema valiku põhjendus: aastatel 1992-1997 valmistati Eesti kaitseväe ohvitsere nii Eesti Riigikaitse Akadeemias kui ka lühiajalistel Eesti Kaitsejõudude Ohvitseride Kursustel. Eesti Kaitseväe arengu seisukohalt on oluline jälgida erinevat hariduskäiku omavate ohvitseride karjääriteid ja -võimalusi. Uurimistöö eesmärk: Käsitleda Sisekaitseakadeemias ja ohvitseride kursustel õppinute motivatsiooni kutsevalikuks ning karjääri kulgemist.

Uurimistöö eesmärk: on välja selgitada, kas Eesti Kaitseväes koolitatakse ajateenistuse ajal jalaväepataljoni väliteenistuse allüksuste j uhte, kes tuleksid oma sõjaajaülesannetega toime. Kui väljaõpe ei võimalda neile nendele määratuid ülesandeid sihipäraselt täita, siis m illine oleks õige, eesmärkidele vastav koolitus. Annotatsioon: Väliteenistuse allohvitseride koolituse järele on vajadus suur, m ida iseloomustab kõige paremini Eesti Kaitsej õudude väljaõppesüsteemi arengukava 2003-2008. Väljaõpet neile praegu ei toimu. Väliteenistuse allüksuste ülemate koolitamisel ei saa ka kasutada teiste tagalaallohvitseride õppekavasid. Nende õpetamiseks vajatakse uut, väliteenistuse allohvitseride sõjaaja ülesannetest lähtuvat õppekava. Väljaõppeks on vaja hakata koostama õppematerjale. Tagalaallohvitseride, sealhulgas väliteenistuse allohvitseride kursuse läbiviimiseks on vaja uut väljaõppekeskust, kus saaksid väljaõpet kõikide väeosade tagalaallohvitserid. Praegusel hetkel on p…

Uurimustöö eesmärk: näidata kaitseväes narko ennetustöö alal toimuv tegevus ja pakkuda välja lahendus minimaalsete ressursside kaasamisega süsteemi täiendamiseks.

Uurimistöö eesmärk: uurida kas Eesti jalavägi oli 1939 aasta sügisel valmis sõjategevuseks nende vahenditega, mis olid tema käsutuses.

urimistöö eesmärk: välja tuua eeltoodud relvade peamised rakenduspõhimõtted nende kasutamisel lahinguväljal, vastavalt meie üksuste koosseisudele, esitatud võimekustingimustele ja lahinguruumi eripärasustele ning anda suuniseid relvade moderniseerimiseks. Annotatsioon: vastavalt kaitsejõudude relvastusprogrammile on meie üksuste struktuuritabelis tänasel päeval tankitõrje peamine osakaal langenud tagasilöögita tankitõrje kahurile. Kindlasti on enamusel tankitõrjega tegelevast personalist selge, et tegemist on moraalselt vananenud relvadega, mille efektiivsust võitluses tänapäeva soomustehnikaga on võimalik tõsta ainult relvade oskusliku rakendamise ja moderniseerimisega. Aktuaalselt on esile kerkinud tankitõrjekahurite rakenduslike põhimõtete määratlemise vajadus taktikalises kontekstis, samuti pidepunktide leidmine moderniseerimise elluviimiseks.

Teema valiku põhjendus: senise kogemuse põhjal on ilmnenud, et vanemallohvitseride väljaõppe korraldamine statsionaarse õppevormina tekitab mitmeid probleeme. Sellega seoses on vaja leida uusi võimalusi õppetöö korraldamiseks. Üheks võimaluseks on vähemalt osaline väljaõppe korraldamine internetipõhise kaugõppena. Sellise õppevormi kasutamine eeldab, et osalejatel on olemas vastavad võimalused ja eelnevad pädevused. Lõputöö eesmärgiks on selgitada vanemallohvitseride valmisolekut internetipõhises kaugõppes osalemiseks. Uurimistöö eesmärk: selgitada kaugõppe kasutamise vajadust uue vanemallohvitseride väljaõppe süsteemi kontekstis ning potentsiaalsete õppurite valmisolekut antud õppevormi kasutamise puhul õppetöös osaleda.

Uurimistöö eesmärk: On anda ülevaade õppekavadest ajavahemikul 1930 – 1940 ja 1991 – 2001, analüüsides ning tuues välja prioriteetsemad õppeained läbi aegade. 3 Annotatsioon: Piirivalvekoolitus läbi aegade on olnud oma õppe– ja koolituskavade osas kaootilise iseloomuga. Väljakujunenud kindlad õppekavad ja programmid puudusid aastatel 1930-1940 kui ka 1991-2001 ning samuti puudusid konkreetsed piirivalve koolituse arengusuunad ja tegevuskavad. Rakendati koolitusplaane, mida peeti vajalikuks hetke situatsioonist lähtudes.

Uurimistöö eesmärk: Lõputöö eesmärgiks on kirjeldada sõjaväepedagoogika tekkimist ja arengut 1920. aastate Eesti kaitseväes ning sealjuures välja tuua sõjaväepedagoogika tekkimise võimalikud põhjused. Annotatsioon: Lõputöö käsitleb Eesti sõjaväepedagoogika ajalugu. Töös kirjeldatakse sõjaväepedagoogika tekkimist ja arengut Eesti Kaitseväes 1920. aastate teisel poolel. Uurimistöös käsitletakse sõjaväepedagoogika ilmnemise eeldusi. Sealjuures on vaatluse all ohvitserkonna varasem haridus, välisriikide sõjakoolides läbitud õpingute mõju ning pedagoogilise tegevuse areng Eesti haridussüteemis antud perioodil. Sõjaväepedagoogika ilmnemise konkreetsete võimlaustena käsitletakse olulisi puudujääke kaitseväe väljaõppes 1920. aastate esimesel poolel. Samuti on väljatoodud 1924. aasta 1. detsembri mässukatse mõju kaitseväe väljaõppe õppemetoodika arengule. Töös on esitatud ka ülevaade sõjaväepedagoogilise tegevuse arengust aastatel 1925-1931. Uurimistöö osutab sellele, et sõjaväepe…

Uurimistöö eesmärk: välja selgitada, kas tSetSeenid olid võimelised teostama lähimaa õhutõrje funktsioone ja millised olid kasulikud sõjaõppetunnid Eesti õhutõrjele? Käesoleva lõputöö teema on Esimeses Vene-Tšetšeenia sõjas kasutatud tSetSeenide õhutõrjevahendid ja õhutõrje ning nende mõju venelaste õhuründevahendite le. Lõputöö eesmärgiks on välja selgitada, kas tSetSeenid olid võimelised teostama lähimaa õhutõrje funktsioone ja millised olid kasulikud sõjaõppetunnid Eesti õhutõrjele? Töös leitakse vastused alljärgnevatele küsimustele: 1. Kuidas oli tsetSeenidel ülesehitatud õhutõrje? 2. Milliseid õhutõrjevahendeid tSetSeenid kasutasid? 3. Milliseid õhutõrje funktsioone tSetSeenid olid võimelised teostama? 4. Kas ja kuidas tSetSeenide õhutõrjevahendid mõjutasid venelaste taktikat? 5. Milliseid ja kuidas vastane kasutas õhuründevahendeid? 6. Millised olid kasulikud sõjaõppetunnid Eeti õhutõrjele?

Teema valiku põhjendus: muutuvas ühiskonnas muutuvad ka erinevate ametite ülesanded ning reakoosseisu ametnikel tuleb olla pidevalt valmis muutusteks, mis aga eeldab pidevat ja sihipärast täienduskoolitust ning ka ümberõpet. Autor on ise teeninud Saaremaa PVP-s ja seetõttu on probleem tuttav juba ammusest ajast. Uurimustöö eesmärk: anda lühiülevaade Saaremaa PVP kujunemisest, selgitada välja toimunud täiendusõpe 2001.-2002.a; küsitlusega selgitada välja enam soositud täiendusõppe suunad ja võrrelda saadud tulemusi läbiviidud täiendusõppega

Juurdepääsupiirang „asutusesiseseks kasutamiseks“ lõppenud eesmärk: töös püütakse vastata küsimustele: 1. Milline on rannakaitse hetkeseis eesti kaitsejõududes (maaväes)? 2. Kuidas võivad teostada dessandimaabumist dessant üksused (merejalaväepataljon)? 3. Millele tuginedes ja missuguseid dessanditõrje põhimõtteid peab SA2006SA rakendama, tagamaks edu dessanditõrjel maabumise faasis?

Uurimistöö eesmärk: selgitada välja, kas ja kuidas objektiivsete kirjalike testide abil on võimalik hinnata ohvitseride taktikaalaseid teadmisi, tuua välja objektiivsete kirjalike testide eelised teiste hindamisvahendite ees. Annotatsioon: Lõputöö puudutab ohvitseride taktikaalase väljaõppe hindamise ja kontrolli teemat. Ohvitseride taktikaalaste teadmiste kontrollimise protsess peaks olema tihedam ja tõhusam, mis tagaks nende parema erialase ettevalmistuse. Lõputöö näitas, et katse eesmärgil läbiviidud testide tulemused on kooskõlas õppurite varasemate taktikaalaste hindamissoorituste tulemustega. Testide abil kontrollitud teadmised ja õppurite taktikaharjutuste sooritusvõime on omavahel seoses. See lubab väita, et objektiivsed kirjalikud testid võimaldavad taktikaalaste teadmiste kontrolli, tagades samas hindamise objektiivsuse, lihtsuse ning tulemuste diagnostilise väärtuse. Testide abil on võimalik kokku hoida kontrollimisele kulutatud aega, õppejõudude ja –vahendite r…

Uurimistöö eesmärk: Selgitada välja kas suurtükiväeüksuste ja relvadega on võimalik efektiivselt toetada kaitselahingut ja rünnakut asustatud punktis. Annotatsioon: Suurtükiväe võimalused lahingutegevuses asustatud punktis on piiratud. Kõik suurtükiväerelvad ja nendest tulenevad üksused ei sobi kasutamiseks lahingutes asustatud punktis. Jalaväeüksuste toetuseks rünnakul ja kaitses tuleb valida iga ülesande täitmiseks õiged relvad, laskemoon, tulistamisviisid ning tulepositsioonid. Kaudtule eesmärgil kasutatavad relvad peavad omama suurt tõstenurka, laia laskesektorit ning võimalikult suurt laengute valikuvõimalust, kaliibrit ja tulistamiskiirust. Otsesihtimisega laskmiste puhul on määravaks tuletihedus, kaliiber ja liikuvus. Oluliseks teguriks mõlemas lahingu liigis on relvameeskondade kaitse kildude ja otsetule eest. Rünnakul asustatud punktis kasutatakse liikursuurtükke, haubitsaid ja raskemiinipildujaid, millest on ka võimalik lasta suurendatud võimsusega, ruumlaenguga …

Uurimustöö eesmärk: Saada ülevaade Õhukaitse Suurtükiväe Grupi arengust ning tõrjevalmidusest. Eesti Vabariigi Kaitseväe õhutõrje ning suurim õhutõrjele spetsialiseerunud üksus Kaitseväe koosseisus – Õhukaitse Suurtükiväegrupp – pole Eesti sõjandushuvilisele päris tundmatu maa, kuid ühtki kompaktset käsitlust väeosa kohta pole ilmunud. Oma lõputöös „Õhukaitse Suurtükiväegrupp 1928-1940“ käsitlen pealkirjas nimetatud väeosa ajalugu ning selle probleeme. Eraldi on kirjeldatud väljaõpet, distsipliini küsimusi, võimaluste ja vajaduste kooskõla ning suhteid teiste relvaliikidega. ÕSG loodi ajal, mil enamikus Euroopa riikides oli vastavasisulise relvaliigi areng juba hoogsalt käimas. Väeosa oli peaaegu pidevalt alarahastatud ning seega kasutati suuresti oma leidlikkust – relvi muretseti Kaitseväe siseselt, leitud ja saadud relvad olid reeglina oma parima aja üle elanud. Vähemalt väljaõppeks sobisid need relvad siiski

Teema valiku põhjendus: lähtudes Kaitsejõudude väeosade suuremahulisest isikkoosseisust ei tohiks tuleohutusalast teadlikust ja selle edendamist teenistusliku väljaõppe kõrval tahaplaanile lükata. Tuleoht varitseb inimesi kõikjal ja sellele tähelepanu osutamata jätmine oleks suur eksimus. Ajateenija on Kaitsejõudude kõige tähtsam vara ning tuleohutusalased eelteadmised, Kaitsejõududes õpetatu ning teemakohased õpingud ja kogemused lähevad ajateenijaga kogu eluks kaasa, tagamaks eeldused ohutule elule nii enda kui kaaskodanike suhtes. Uurimistöö eesmärk: analüüsida ajateenijate tuleohutusalaste teadmiste hetkeseisu, leida tuleohutusalase õppetöö eelteadmiste alus tuleohutusalase juhendamisega kokkupuutuvatele isikutele, tuua välja, läbi uurimisobjektide teemad ja prioriteedid tuleohutusalase juhendamise lihtsustamiseks ning efektiivsemaks muutmiseks ja analüüsida tuleohutusalase juhendamise prioriteetide erinevusi võrreldes reaalselt toimunud juhendamistega.

Uurimistöö eesmärk: on anda ülevaade miinipildujate, kui jalaväe saaterelvade arengust Eestis välisriikide taustal, kuni Teise Maailmasõjani. Miinipildujate tegelik kasutamine Eesti Vabadussõjas nmg sellele järgnenud iseseisvusperioodil on senini tekitanud palju segadust. Sõjamälestustes Ja ajalookirjutistes on harva välja toodud� miinipildujate hulka rindelõikudel Ja väeosades. Segadust külvab relvade korrapäratu nimetamine miini-, pommi- Ja granaadipildujateks. Tihtipeale on seda relvaliiki arvestatud kokku ka välisuurtükiväega. Siiani on jäänud selgusetuks väga olulised küsimused: kui palju oli Eestil miinipildujaid (kogu iseseisvusaja vältel), millised olid nende tüübid ja mudelid, kuidas neid kasutati, kas miinipildujad kuulusid välisuurtükiväe või jalaväe kooseisu jne?

Uurimistöö eesmärk: selgitada välja, kas Kaitseväe jalaväeüksustele on planeeritud 2003. aastal piisavalt väljaõpet tegutsemiseks piiratud nähtavuses. Annotatsioon: Üksuse väljaõppe vajaduse määramise aluseks on nõuded, mille seab· keskkond, kus üksus tegutseb ja vastase võimalik tegevus selles keskkonnas. Eesti meteoroloogiliste tingimuste ja taktikaiise vastase tegevuse kirjeldamise tulemusena selgus, et jalaväeüksus peab olema valmis võitlema piiratud nähtavusega tingimustes ligikaudu poole ajast. Võitlusvõime võti piiratud nähtavuses on väljaõpe. Seega peab Kaitseväe jalaväeüksuste väljaõppe planeerimisel pöörama suuremat tähelepanu väljaõppele, mis on suunatud tegutsemisele sellistes tingimustes. Uurimistöö käigus hinnatakse jalaväerühmale planeeritud väljaõpet.

Uurimistöö eesmärk: võrrelda miinipilduja erialakursuse lõpetanute kompetentsust I töökeskkonnas nõutava tasemega ja esitada soovitusi ainekava täiendamiseks. Annotatsioon: Õppetöö eesmärgiks on kompetentside kujundamine Ja m1sswom teadvustamine. Selle tulemuseks on õppimistulemuste rakendamine oma töökeskkonnas. Ainekava väljatöötamise üheks oluliseks aluseks on nõuded, mis tulenevad töökeskkonnast Ainekava koostamisele eelneb nende ülesannete väljaselgitamine, mida õppijal tuleb hiljem täita. Käesolev lõputöö uurib miinipilduja erialakursusel õpetatavate kompetentside aktuaalsust ja prioriteetsust töökeskkonna nõuetele vastavuse kontekstis. Vaatluse all on l .Jalaväe erialakursuse miinipilduja suund 2002 - 2003 õppeaastal. Uurimistöö eesmärk on võrrelda miinipilduja erialakursuse lõpetanute kompetentsust töökeskkonnas nõutava tasemega ja esitada soovitusi ainekava täiendamiseks. Püstitatud eesmärgi saavutamiseks uurimistöö käigus koguti ekspertiddt küsimustike abil info…

Uurimistöö eesmärk: Käesoleva uurimustöö eesmärgiks oli võrrelda Tartu Ülikooli Kehakultuuriteaduskonda sisseastujatele mõeldud osa testide abil ajateenistuse läbinute ja mitteläbiuute kehalisi võimeid, luues samas mainitud analüüsile ka põhjaliku teoreetilise aluse. Annotatsioon: Käesolevas uurimustöös on võrreldud kahe grupi noormeeste, ajateenistuse läbinute ja mitteläbinute, kehalisi võimeid ja antropomeetrilisi näitajaid. Kasutatud on vastavaid teste, mis näitavad vaatiusaluste kiiruse, jõu ja vastupidavuse võimeid. Lähtudes uurimistöö eesmärkidest jõuti töös järeldustele, et vaatiusaluste antropomeetrilised näitajad olid sarnased, kehalised võimed olid head samuti ei tekkinud silmapaistvaid kehaliste võimete erinevusi kahe grupi vahel. Jätkates sellelaadset uurimist ning andmebaase kogudes, võime jõuda tulemuseni, mis osutab vajadusele ajateenijate kehalise kasvatuse õppekavades midagi muuta.

Uurimistöö eesmärk on uurida ning analüüsida Venemaa ründekopterite arengut kuni tänapäevani. Samas vaadelda faktoreid, mis on seda protsessi mõjutanud. Määratleda Venemaa ründekopterite võimekus tänapäeva lahinguväljal, võrreldes USA analoogidega. Samas on tööga püütud luua alus, millest järgmised samal teemal kirjutavad isikud saavad juhinduda, toetades või ümber lükates ja täiendades selles töös käsitletud seisukohti. Annotatsioon: Töö algfaasis on autor taotlenud lugeja eelarvamustevaba suhtumist Venemaa ründekopteritesse. Selle eesmärgi saavutamiseks viib autor lugeja vanasse Hiinasse ning kirjeldab lühidalt helikopterite arengut ja loomisprotsessi kuni esimese helikopteri loomiseni 1936. aastal. Autor on töös pööranud tähelepanu ka USA kopterite kasutusele Korea ja Vietnami sõdades, kuna sellesse ajajärku jääb esimeste ründekopterite toomine lahinguväljale.

JPP tähtaeg on lõppenud. Töö jääb kinniseks. Uurimistöö eesmärk: autor pakub tankitõrje organiseerimist kergendavaid näpunäiteid, seni vähe kasutamist leidnud lahinguvälja ettevalmistamise võimalusi ja osutab puudujääkidele jalaväerühma struktuuri relvastuses. Annotatsioon: Lõputöös on autor kirjeldanud tõenäolise vastase Vene Föderatsiooni tugevdatud motolaskurroodu rünnakut eesti jalaväerühma positsioonidele ning toonud esile tõenäolise vastase tegevust soodustavad ja segavad tegurid. Allakirjutanu on võrrelnud tõenäolise vastase ning Eesti jalaväerühma relvastuse erinevusi ja osutanud tulevahendite võimsuse ning laskekauguse suurele erinevusele. Leidmaks jõudude vahekorda võrdsustavaici tegureid, analüüsis autor lahinguvälja ettevalmistamise, maastiku valiku ja relvastuse kasutamise võimalusi. Välja on toodud konkreetsed ettepanekud välikindlustuste rajamise, reservi loomise, maastiku kasutamise ja ettevalmistuste planeerimise osas. Ettepanekud sisaldavad võimalusi suurendada ja…

Juurdepääsupiirang „asutusesiseseks kasutamiseks“ lõppenud eesmärk: Lõputöö eesmärgiks on uurida, milliseid tuleülesandeid ja kui suures ulatuses on võimalik täita jalaväepataljoni koosseisulistel miinipilduja allüksustel, neile kinnitatud lahingukomplektides olevate suitsu- ja valgustusmiinidega. Annotatsioon: Käesolevas lõputöös uuritakse 81 mm ja 120 mm miinipilduja allüksuste poolt suitsu- ja valgustusmiinidega osaliselt täidetavate tuleülesannete võimalusi pealetungi- ja kaitselahingus. Töö koostamisel on arvestatud Eesti Kaitsejõudude sõjaaja jalaväepataljoni struktuuri (JP2006SA), relvastuse, varustuse ja erivahenditega ning väljakujunenud keskkonnaga, milles viiakse läbi igapäevast, teoreetilist ja praktilist väljaõpet. Töö lähtehüpoteesina on autor välja toonud, et jalaväepataljoni koosseisulistele miinipilduja allüksustele kinnitatud lahingukomplektides ja DOS -is (Day of Supply) ei ole piisavat kogust suitsu- ja valgustusmiine, et täita kõiki neid E id lahingu…

Uurimistöö eesmärk: Töö eesmärk on välja tuua linnamaastiku andmed, mida GIS-i rakendusprogramm peab käsitlema analüüside tegemiseks, et ta oleks aktsepteeritav töövahend pataljoni lahingute planeerimisel ja juhtimisel Tallinna linnas. Annotatsioon: GIS-i kasutamine lahingute planeerimisel hoonestatud alal pataljoni staabi poolt võimaldab esitada ja kasutada analüüsideks erinevaid andmeid, mida paberkaartidele kanda ei saa. Seejuures on analüüside läbiviimiseks vajalikud võimalikult detailseid ja täpseid maastikuandmeid. Lähtudes vastase mng oma üksuste taktikast, relvastusest ja tehnikast antakse hinnang maastikuomadustele. Selles diplomitöös on põhirõhk asetatud vajalike linnamaastiku andmete esile toomisele ja GIS kasutamise võimalustele pataljoni staabi jaoks. Kasutades GIS tehnoloogiat ei tohi alahinnata paberkaartide osatähtsust, kuna tehnika on purunemisaldis ja sõltuv elektrienergiast. Seega peavad olulisemad plaanid ja kaardid olema dubleeritud paberkandjatel. Sa…

Uurimistöö eesmärk: Lõputöö eesmärk on määrata kindlaks Tapa transpordi ja relvastuse remondi- ja hooldustöökoja, transpordivahendite hoolduse ja remondiga tegeleva osa optimaalne tootmis- tehnoloogilise baasi koormus ja isikkooseisu suurus. Annotatsioon: Käesoleva töö kirjutarnisel on autor lähenenud Tapa transpordi ja relvastuse remondi- ja hooldustöökoja, transpordivahendite hoolduse ja remondiosakonnale erinevatest vaatekohtadest. Käsitletud on pikaajalist hoiustamist, remondi ja hoo idusega seonduvai ci tegevusi, töömahtude ja tööliste arvu määramist, keskkonnakaitset, tuleohutust, töötervishoidu ja -kaitset ning suuremaid seadmeid töökoja sisustusest Töö tulemusena on autor määranud töökoja funktsioneerimiseks vajaliku tööliste arvu, teinud kindlaks töömahu aastaks 2004, koostanud töökoja tööplaani aastaks 2004 ja Volvo, TGB 1 1-20 hoiustamisjuhendi, juhtinud tähelepanu keskkonna-, tuleohutuse-, töötervishoiu- ja töökaitseküsimustele, andnud autoripoolse nägemuse vaj…

Uurimustöö eesmärk: Leida Eesti kaitsejõududele sobiv veekogude ületusvahendite tüüp

JPP tähtaeg on lõppenud. Töö jääb kinniseks. Eesmärk: Selgitada välja, mis on seni tehtud, et neid relvi efektiivselt rakendada. Uurida, kas Eestis on pikamaa TT raketikompleksi võimalik kasutada ning kas see oleks efektiivne. Leida lahendusi, mida võiks muuta või mida oleks vaja veel teha. Annotatsioon: Käesolev lõputöö annab ülevaate pikamaa TT raketikompleksist MAP ATS, mis on Eest Kaitseväe relvastuses. Antakse ülevaade MAP ATS i ostmisest Kirjeldatakse seni läbi viidud väljaõpet ning seda, mis on nende relvadega plaanis tulevikus. On läbi viidud maastikuanalüüs, mille eesmärk on uurida, kas Eestis on pikamaa TT raketikompleksi võimalik kasutada ning kas see oleks efektiivne. Autor leiab vastuse küsimusele, milline kaitseringkond oleks MAP ATS i kasutamiseks sobivaim. Ekspertgrupp on andnud oma hinnangu MAP ATSile ning selle relva kasutamisvõimalustele tulevikus. Lõpuks on autor põhjalikumalt analüüsinud MAPATSi kaasaegsust ning pakkunud välja mitmeid moderniseerimis…

Uurimistöö eesmärk: Selgitada välja milleks ja missugust piirivalvet on vaja Eesti lõunapiirile ja millised oleksid piirivalve ülesanded erinevates olukordades. Annotatsioon: Vaba liikumisega Euroopa Liidus kaasnevad ka sellest lähtuvad ohud, nendele ohtudele reageerimiseks on vaja säilitada piiride valve, kuid võimaldada isikute, transpordi ja kaupade vaba liikumine vastavalt Schengeni konventsiooni nõuetele. Uues tegevuskeskkonnas vajab piirivalve muutusi, mis soodustaksid lõunapiiri valvet ja reageerimist uutele julgeolekuriskidele. Muutused peavad toimuma organisatsioonis, struktuurides, isikkoosseisus ja vahendites, et tagada piirivalve suutlikus oma ülesannetega toime tulla. Piirivalve peab tagama lõunapiiril piisava valve, et tagada riigi sisemine turvalisus ja võimaluse taastada piirikontroll antud piirilõigul, kui selleks peaks tekkima vajadus. Piirivalvel Eesti lõunapiiril on suur osa riigi julgeoleku tagamisel ja rahvusliku identiteedi säilitamisel.

Teema valiku põhjendus: jalaväe väljaõppekeskustes läbiviidav tankitõrje väljaõpe on väeositi erinev. Selle tingib väljaõppekavas määratud väljaõppeteemade erinev tõlgendamine ja läbiviimine väeosades, mis loob olukorra, kus väljaõppe kvaliteet kaitseväes on erinev. Väeosades puuduvad kohati võimalused määratud väljaõppe läbiviimiseks ja seetõttu viiakse väljaõpe läbi vastavalt võimalustele, mis aga ei pruugi vastata õppekavas kinnitatud nõuetele. Antud olukord vajab kaitsejõududes kindlasti parandamist. Uurimistöö eesmärk: selgitada välja, miks väljaõppekeskustes ei rakendata kinnitatud õppekava täies mahus ja kas õppekava koostamisel on järgitud vastavaid koostamisetappe.

Uurimistöö eesmärk: Tõestada, et Euroopa Liidu kaitsemõõtme arenedes kasvab vajadus selle suhtelise osakaalu suurendamiseks Eesti kaitse- ja julgeolekupoliitika kujundamisel. Annotatsioon: Lõputöö keskendub Eesti julgeolekupoliitika kujunemisele pärast Eesti liitumist NATO ja Euroopa Liiduga 2004. aastal. Töös püstitatakse järgmine küsimus: milline võiks olla Euroopa kaitsemõõtme osakaal Eesti julgeolekupoliitikas? Nimetatud küsimus peab autori veendumust mööda aitama tõestada järgmise hüpoteesi: Euroopa Liidu kaitsemõõtme arenedes kasvab vajadus selle suhtelise osakaalu suurendamiseks Eesti kaitse- ja julgeolekupoliitika kujundamisel. Juhtumi analüüsidena kasutatakse “Prantsusmaa lahkumist NATO sõjalisest organisatsioonist 1966. aastal”, “Prantsusmaa naasmist NATO sõjalistesse organisatsioonidesse 1995. aastal” ning “Eesti liitumist NATO-ga 2001. aasta seisuga”.

Uurimistöö eesmärk: selgitada välja, kas füüsilise koormuse suurus ja maht tunniplaanides mõjutab väljaõppes osalejate tervislikku seisundit.