2005

Uurimistöö eesmärk: Ülevaate andmine ABK-kaitse süsteemist ja toimimisest teistes riikides ning selle arendamisvõimalustest Eestis. Annotatsioon: ABK-relva rünnaku ja selle tagajärgede vähendamiseks on vaja ASKkaitse hoiatus- ja raporteerimissüsteemi. Erinevates riikides on ABK-kaitse hoiatus- ja raporteerimissüsteem erinevalt üles ehitatud. Vastavalt materiaalsetele ja inimressursidele on hoiatus- ja raporteerimissüsteem ülesehitatud koostöös tsiviilstruktuuridega või iseseisvalt. ABK-valdkond on Eesti kaitseväe kiires arengus osaliselt tahaplaanile jäänud. Eestil on vaja üles ehitada oma hoiatus- ja raporteermissüsteem, et olla võrdväärne partner teiste NATO riikidega antud valdkonnas. NATO liikmesriigina kehtivad nüüd uued kriteeriumid, selle tulemusena tuleb ülevaadata kehtivad väljaõppekavad ja viia sisse vastavad parandused.

Mitmete kaasaegsete rahvusvahelise õiguse õpikute autorid on alustanud sõjaõiguse peatükki mõttega, et viimase viie tuhande aasta jooksul on kokku peetud vähemalt 15 tuhat relvakonflikti, mida omas ajas on õigusega sõjaks nimetatud. Sellest tulenevalt on küünHisemad asjatundjad rõhutanud, et sõjaaeg inimkonna ajaloos on midagi tavalist, igapäevast, rahuaeg aga erakordne nähtus. Küll aga on kuni 19. sajandi lõpuni sõdijate käsutuses olnud relvastus, ehkki surmakülvav, äärmiselt tagasihoidliku hävitusjõuga võrreldes kaasaegsete massihävitusrelvadega. Seega, iga tänapäeval peetav sõda toob kaasa võrreldamatult enam ohvreid kui sadakond aastat tagasi. Ohvreid nii võitlejate, eriti aga tsiviilelanikkonna hulgas. Lisaks teatud relvastuse kasutamisega kaasneda võiv ökoloogiline katastroof.

Uurimistöö eesmärk: Lõputöö eesmärgiks on lähtudes erinevatest motivatsiooniteooriatest ning empiirilise uurimusena läbiviidud küsitluse tulemustest jõuda konkreetsete ettepanekute tegemiseni piirivalveohvitseride paremaks motiveerimiseks ning neid võimalusi arvestava personalipoliitika väljatöötamiseks. Annotatsioon: Allüksust juhtivate piirivalveohvitseride motivatsioon ja nende motiveerimise võimalused mõjutavad ka piirivalve kui organisatsiooni üldiste eesmärkide saavutamist. Allüksuste juhtide motivatsiooni ja nende motiveerimise võimaluste hetkeseisu kirjeldamine ning 2 analüüsimine annab võimaluse sõnastada ettepanekuid ohvitseride väära motiveerimise ennetamiseks ja õigete motiveerimisvõtete osakaalu suurendamiseks.

Uurimistöö eesmärk: tuua välja olulised riskid, käsitleda nende maandamist ja pakkuda võimalikke muid lahendusvõimalusi, kui tegevused riskide maandamiseks ei ole hetkel piisavad. Annotatsioon: Eesti idapiiri areng, sealjuures peale Euroopa Liiduga ühinemist Euroopa Liidu välispiiriks muutumine, on Euroopa riikide jaoks tõstnud Eesti kui ELi välispiiri kaitsja tähtsust. Piirivalve peab olema suuteline tagama nõuetele vastava piirivalvamise idapiiril. Selleks, et piirivalve saavutaks Euroopa Liidu ja Schengeni nõuetele vastavuse, on vajalik tegeleda riskidega, millest sõltub piiri valvamise efektiivsus ja järjepidevus ning riskid maandada. Töös antakse ülevaade piirivalvepiirkondade kujunemisest, aset leidnud muutustest Euroopa Liiduga liitumisel ja käsitletakse muutuste taustal väljakujunenud riskide olemust ja maandamist.

Uurimistöö eesmärk: Uurimustöö eesmärk on selgitada välja, milline on praktiline koostöö tankide ja jalaväe vahel sissivastases võitluses urbaniseerunud maasikul. Tuuakse välja erinevate üksuste nõrgad ja tugevad küljed vastavates tingimustes ja näidatakse, millised on koostöö võimalused ja piirangud. Annotatsioon: Sõjaliste operatsioonide läbiviimine tänapäevastes konfliktides nõuab erinevate aspektide analüüsimist ja nendega arvestamist. Sissivastane võitlus seab relvajõududele täiendavad nõudmised operatsioonide planeerimisel, läbiviimisel ja juhtimisel. Urbaniseerunud maastik püstitab taktikalisteks lahendusteks uued piirangud ja võimalused, mida kõike tuleb arvestada. 2 Analüüsides antud keskkonda ja sõjategevuse eripära sissivastases võitluses selgub, et erinevate relvaliikide koostöö maaväeoperatsioonides on vältimatu. Edu saavutamiseks on vajalik relvaliikide tihe koostöö, ülesannete täpne jaotus allüksuste ja sõdurite vahel ning operatsioonide hea ettevalmistus…

Uurimistöö eesmärk: Selgitada välja olulisemad tegurid, mis mõjutavad siseruumide õhu kvaliteeti, anda ülevaade selles vallas tehtud uuringutest ja esitada olulisemate saasteainete põhjustatud terviseriskide analüüs. Iseloomustada olukorda Eesti kaitseväe väljaõppekeskustes ja teha ettepanekuid siseruumide õhu kvaliteedi tagamiseks. Annotatsioon: Siseruumide õhu kvaliteet mõjutab kõige otsesemalt ruumis viibivate inimeste tervist ja töövõimet Kahjuks on sellele valdkonnale nii Eesti seadusandluses kui ka praktilisele siseruumide õhu kontrollile pühendatud põhjendamatult vähe tähelepanu. Töös on käsitletud olulisemaid siseruumide õhu kvaliteeti iseloomustavaid parameetreid ning toodud ära Tööinspektsiooni poolt aastatel 2000-2003 teostatud uurimistöö tulemuste kokkuvõte.

Uurimistöö eesmärk: töö eesmärk on kaardistada jalaväekompanii meditsiiniteenistuse töökoormus, võimekus, meditsiinilise keti ülesehitus erinevates lahinguliikides. Lisaks selgitada välja jalaväekompanii meditsiiniteenistuse hetkeolukord ja vajadusel teha ettepanekuid. Töös leitakse vastused küsimustele ja probleemidele: 1. Millised on meditsiiniteenistusele esitatavad nõuded lähtudes erinevate lahinguliikide omapärast? 2. Kas meditsiinikett toimib kui mõni lüli vahele jätta või lüli asendada madalama taseme parameedikuga? 3. Millised on meditsiiniteenistusega seotud valukohad? 4. Kas meditsiiniteenistus vastab vajadustele?

Uurimistöö eesmärk: Anda ülevaade Eesti välisuurtükiväe taktikast ja selle rakend amisest 1920-1940. Annotatsioon: Uurimuse eesmärgiks on anda ülevaade Eesti välisuurtükiväe taktikast ajavahemikus 1920-1940. Esimene peatükk käsitleb tolle aja suurtükiväe ülesannet, organisatsiooni, materj alosa ja juhtimist. T öös teises peatükis kirjeld atakse taktikat, nagu see avaldus normdokumentid es, erialases kirjanduses ja sõjalistes õppeasutustes õpetatus. Kolmas peatükk käsitleb taktika rakendumist õppustel ning annab hin nangu tegevuse efektiivsusele. Töös jõutakse järeldusele, et Eesti suurtükiväe kasutamine lahingus oli mitte rahuldaval tasemel ning selle peamiseks põhjuseks oli jalaväe ja suurtükiväe oskamatus efektiivselt koostööd teha.

Uurimistöö eesmärk: analüüsida tagalakompanii väljaõppe effektiivsust ning vastavust üksusele püstitatud sõjaaja ülesannetele Uurimistöö eesmärgini jõudmiseks püstitati järgmised küsimused: • Kas Tagalakompanii ajateenijate väljaõpe on hetkel piisav täitmaks püstitatuid sõjaaja ülesandeid? • Kas tagalakompanii struktuurisisene tööjaotus ametikohtade vahel on ratsionaalne? • Kuivõrd on erialane väljaõpe samastatud reaalsete ülesannete täitmisega. • Kuivõrd on ettekitjutatud õppekava teostatav antud hetkel tagalapataljonis läbiviidaval tagalakompanii kursusel. • Milliseid korrektuure vajab väljaõppejuhendi projekt? • Milliseid samme tuleks astuda, et tõsta veelgi väljaõppe effektiivsust?

Teema valiku põhjendus: Teema on sõjaajaloolisest seisukohast lähtudes huvipakkuv seetõttu, et antud perioodil toimunud sündmustest sõjaväeüksuste varustamise osas puudub varasem terviklik kokkuvõte. Tagalastruktuuride loomine mõjutas oluliselt kogu Vabadussõja käiku ja pani aluse relvastatud üksuste nõuetekohasele varustamisele. Seetõttu tuleb tagalastruktuuride loomist ja tegevust lugeda üheks Eesti Vabariigi jaoks edukalt lõppenud sõjategevuse nurgakiviks. Uurimustöö eesmärk: Katse kirjeldada olukorda, kuidas toimus vaadeldaval perioodil tagalastruktuuride loomine, Eesti sõjaväeüksuste varustamine ja vajaliku varustuse hankimine.

Uurimistöö eesmärk: võrrelda valmivas Jalaväerühma lahingutegevuse õppematerjalis kasutatavaid termineid reaalselt jalaväe väljaõppekeskustes väljaõppes kasutatavate terminitega ja seni ilmunud sõnastike terminitega. Saadud tulemuste põhj al pakutakse sõnade loend, mis sisaldab termineid koos sisukirjeldustega, pakutud mõisted vastavad terminoloogia põhinõuetele ja on võimelised kohanema kasutuskeskkonnas. Saadud tulemusi saab kasutada jalaväerühma lahingutegevuse õppematerjali paranduste sisseviimiseks. Annotatsioon: käesoleva töö eesmärgiks on lahingutegevuse õppematerjalis kasutatavaid võrrelda valmivas jalaväerühma termineid reaalselt Jalaväe väljaõppekeskustes taktika väljaõppes kasutatavate ja seni ilmunud sõnastike terminitega. Saadud tulemusi saab kasutada jalaväerühma lahingutegevuse õppematerjalidesse paranduste sisseviimiseks. Lõputöö tulemustest lähtudes võib märkida, et kohendamist vajasid eelkõige terminite definitsioonid. Mõningate mõistete kirjeldamiseks…

Uurimustöö eesmärk: anda ülevaade Suur-Emajõel toimunud lahingutest ajavahemikul 1 3.- 20. sajandi esimesest poolest. Annotatsioon: Käesolev töö jaotub kaheks osaks. Suur-Emajõe geograafiliseks ülevaateks ning ajalooliseks pooleks. Osad ei ole mahult võrdsed, sest esimese osa tutvustatakse vaadeldavat piirkonda geograafiliselt ja teises osas keskendutakse Suur-Emajõel toimunud lahingutele 1 3.-20. sajandi teise pooleni, suunaga lõunast põhja. Tehtud töö käigus jõuti järeldusele, et Suur-Emajõel on etendanud strateegilist osa Tartu. Tartu mõjuvõim ulatus nii Suur-Emajõele kui ka Suur-Emajõge ümbritsevate alale. Sellest järeiduvait mõjutas Tartu linn kogu vaadeldavat territooriumi ja lisaks sellele on seal tähtis kommunikatsiooni sõlm, mis ühendab omavahel Lõuna-, ja Põhja-Eestit. Selgub, et kõik Eesti territooriumi valitsenud võimud vaadeldud perioodidel on pööranud SuurEmajõele suurt tähelepanu, sest just Suur-Emajõgi mängis olulist rolli Lõuna-Eestist PõhjaEestisse liiku…

Uurimistöö eesmärk: kirjeldada ja uurida videokonverentsi kui üht kaugõppe ja koosoleku vormi ning tutvustada levinumaid tehnoloogiaid ja anda ülevaade mõningatest rakendustest Samuti pakkuda välja võimalikud videokonverentsi rakendused Eesti kaitsejõududele. Annotatsioon: Tänapäevases kiires infoühiskonnas omab suurt tähtsust informatsiooni vahetamine. Kuna tavapärased sidevahendid ei anna tihtipeale terviklikku pilti edastatavast informatsioonist, tuleb kasutusele võtta uusi sidepidamise viise ja vahendeid. Videokonverents pakub võimalust esitieda materjale ja esemeid ilma kaugelt kohale sõitmata. Samas edastab see kogu informatsiooni ja ka üldmiljöö, mille inimene saab tegeliku! arutelul kusagil saalis või laua taga istudes. Nüüd, kus Eesti Vabariik on NATO liige ja Eesti osaleb oma üksustega välismissioonidel, on tekkinud vajadus videokonverentsi süsteemide järele. Selleks: et saada ülevaadet kriisipiirkonnast ja korraldada taktikalisi õppusi, ei piisa enam ainult v…

Uurimistöö eesmärk: Analüüsida Kaitseministeeriumi valitsemisaias toimuvat teadustegevust avaliku materjali põhjal. 2005. aasta sügisel kerkis esile küsimus Põllumajandusministeeriumi teadusrahade J agamise ebamäärasusest ning selle võimalikust mittevastavusest riigi üldise teadusstrateegiaga (Ojakivi 2005). Korduvalt on käesoleval aastal ajakirjandusest läbi jooksnud analoogse alatooniga teema seoses Eesti võimaliku Antarktika-ekspeditsiooni ja selle Välisministeeriumi poolse rahastarnisega (Tammiksaar 2004). Kui võtta arvesse, et nt Kaitseministeeriumi teadusnõukogus (11 inimest väljastpoolt ministeeriumi enda ametnikkonda) istuvad valdavalt tsiviilülikoolide esindajad (Kaitseväe esindajad on kaks), tasub küsida, kas ka riigikaitselisi teadusrahasid puudutab tsiviilteaduse aktiivne lobby-töö? Olemasoleva informatsiooni korrastamine võiks antud küsimuses mõningat selgust tuua. Informatsiooni süstematiseerimine on käesoleva lõputöö üks ülesanne. Tööhüpoteesina püüab töö…

Teema valiku põhjendus: jalaväe väljaõppekeskustes läbiviidav miinipilduja erialane väljaõpe erineb väeositi. Selle tingib õppekavade ja õppekirj anduse omavaheline mittevastavus, mis loob olukorra, kus õppekava eesmärgid jäävad täitmata. See omakorda tähendab, et erinevates väljaõppekeskustes on väljaõppe kvaliteet erinev, lisaks metoodiliselt ebaühtlane. Antud olukord vajab kaitsejõududes kindlasti parandamist. Uurimistöö eesmärk: vaadelda kas Eesti Kaitseväes kehtiv miinipilduja erialane õppekirjandus toetab miinipilduri erialakursuse õppekava eesmärkide täitmist.

Teema valiku põhjendus: kemikaalid ja nende käitlemine on aktuaalne mng see vajab kindlat piiritlemist nii keskkonna- kui ka tööohutuse tagamise seisukohast. Samuti ei ole varem uuritud, milline olukord valitseb kemikaalide käitlemises kaitseväe väljaõppekeskustes. Uurimistöö eesmärk: Selgitada välja, milliseid kemikaale kasutatakse kaitseväe väljaõppekeskustes ning kuidas toimub nende käitlemine. Tutvuda sellealase seadusandlusega, uurida välja, kas kemikaalide käitlemine välj aõppekeskustes toimub nõuetekohaselt ning kas on tagatud kemikaalide keskkonnaohutu ja terviseriskideta käitlemine.

Uurimistöö· eesmärk: Töö eesmärgiks on teha ülevaade psühholoogiiiste operatsioonide läbiviimise võimalustest Internetis ning internetimeedia valiku kriteeriumitest Annotatsioon: Internet on XXI sajandil omandamas infoallikana järjest suuremat tähtsust. Oma spetsiifika ja laia leviku tõttu saab seda edukalt kasutada psühholoogiiiste operatsioonide läbiviimiseks. Interneti kaudu on võimalik edastada mitmesugust infot, kasutada on mitmeid internetimeedia kanaleid. Käesolev lõputöö annab ülevaate psühholoogiiiste operatsioonide olemusest, nende mõjust inimesele ja inimgrupile ning Interneti võimalustest psühholoogiiiste operatsioonide läbiviimiseks. Töö lõpus selguvad ka kriteeriumid mingi konkreetse internetimeedia kanali valikuks. Psühholoogilised operatsioonid on suunatud inimese või inimgrupi vaimse seisundi mõjutamisele. See omakorda avaldub mõjutatavate inimeste vastavas käitumises, mis ongi taoliste operatsioonide eesmärk. Põhjalikult planeeritud ning analüüsitud psühh…

Uurimistöö eesmärk: Saada ülevaade KVÜÕA vilistlaste kohanemisest ja toimetulekust teenistuses ning teha nende hinnangutest kokkuvõtteid ja järeldusi, mis aitaks kaasa kõrghariduse kvaliteedi tõstmisele KVÜÕA-s. Lisaks koostada edasise pideva tagasiside jaoks metoodika. Annotatsioon: Käesoleva töö lõppeesmärgiks on uurida KVÜÕA vilistlaste kohanemist ja toimetulekut teenistuses ning teha saadud tulemustest järeldused ning kokkuvõtted. Saadud tulemused oleksid pidepunktiks või kinnituseks KVÜÕA-le, kas pakutav õpe on vilistlaste arvates piisav või tuleks õppekavadesse viia sisse mõningaid muudatusi. Töö eesmärgi saavutamiseks töötas lõputöö autor välja metoodika andmete kogumiseks ja kogus selle alusel andmeid 1 .-5. põhikursuse lõpetanute kohta. Lõputöö tulemustest lähtudes võib märkida, et põhiliselt loodeti enne õppima asumist KVÜÕA-st saada kõrget erialalist ettevalmistust. Kõige enam hindavad vilistlased kooli mõju pedagoogiliste oskuste kujunemisele ning kõige vähem …

Uurimistöö eesmärk: Näidata tsiviil- ja militaarstruktuuride omavahelisi võimalikke kokkupuutepunkte, tuua välja, kuidas riigikaitseline tegevus on seotud kohaliku tasandiga ja kas selle tulemusena toimub kohaliku regiooni areng või mitte. Lisaks vaadelda vastavaid protsesse ajaloos. Annotatsioon: Lõputöös esimeses osas on käsitletud regionaalarengu ja regionaalpoliitika põhimõisteid, tuues välja ka vastavas vallas võimalikud kokkupuutepunktid kaitseväe arenguga. Edaspidi antakse lühiülevaade sõjageograafia mõnedest aspektidest Eesti näitel. Töö kokkuvõtvas osas vaadeldatkse mõnede Eesti nn "gamisonilinnade" (linnad, kus asuvad suuremad kaitseväe väljaõppekeskused) puhul silmatarkavaid probleeme tsiviilstruktuuride ja kaitseväe üksuste omavahelistes suhetes. Töö osutab, et riigikaitseline tegevus mõjutab piisavalt kohalikku nii majanduslikust kui emotsionaalsest aspektist. Vastastikust kasusaamist oleks ilmselt vaja rohkem rõhutada. Tööd võib vaadelda kui teatavat sisseju…

Teema valiku põhjendus: otsustamine on sõjaväelise juhi põhiülesanne. Selleks et teha objektiivsemaid otsuseid, on vaja teada, kuidas erinevates situatsioonides kasutada parimaid otsustamismudeleid. Sõjateaduste valdkond on areneb kiiresti. On vaja olla kursis, kuidas on arenenud otsustamisalane väljaõpe maailmas kõrgelt arenenud Ameerika Ühendriikide armees, et vajadusel saaks teha ettepanekuid muudatuste sisseviimiseks ka Eesti Kaitseväe väljaõppes. Uurimistöö eesmärk: kaardistada momendil läbiviidav taktikaiise otsustamisealane väljaõpe rühmaülema tasemel Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes ja Kaitseväe Võru Lahingukoolis. Leida kitsaskohti ja pakkuda välja valdkondi, millele tuleks rohkem tähelepanu pöörata.

Uurimistöö eesmärk: töö eesmärgiks on leida ja püüda sõnastada seda, mrs ajendab üht rühmitust organiseerima enesetapurünnakuid ning inimese selle organisatsiooni mõju all ja J teenistuses ohverdama oma elu. Selleks püütakse uurida Hamasi rühmituse teket ja arengut, enesetaputerrorismi ajaloolisi tagamaid, religiooni osakaalu selles fenomenis ja enesetaputerrorismi organisatsioonilisi ja isiklikke motiive.

Uurimistöö eesmärk: vaadelda, missugust informatsiooni pakuvad Kaitseministeerium ja Kaitsejõudude Peastaap ajakirjandusele, mis teemad ajakirjandust huvitavad ning kuidas on kajastunud Kaitseministeeriumi ja Kaitsejõudude Peastaabi suhted nende ametlikes pressiteadetes. Tänaseks juba viis aastat tagasi jälgisin hoolega kogu infot, mida meedia jagas Kaitseväe ja Kaitsejõudude kohta. Siis seisis mul ees ajateenistus ning suur teadmatus tekitas hirmu. Info, mis siis ja ka täna meie meediast läbi käib, ei ole aga piisav inimesele, kes tahab täpsemalt teada, mida endast kujutab Eesti Kaitsevägi. Kogudes teavet ees seisvaks ajateenistuseks, tekkis tunne, et uudised, mis ajalehes või televisioonis lugeja või vaatajani jõudsid, olid vaid „jäämäe tipp“. On meeles mõned üksikud informatiivsemad saated televisioonis ning paremini kajastatud sündmused ajakirjanduses. Rohkem on meelde jäänud Kaitseväge negatiivse nurga alt näidanud uudised ja jutud sellest, kuidas kaitseväelased ei o…

Teema valiku põhjendus: Kuna Eesti Vabariik liitus 29.03.04 NATO-ga siis on suurenenud tõenäosus, et meie jalaväe üksustel tuleb teha koostööd mehhaniseeritud üksustega sealhulgas ka tankiüksustega. Samuti on meie tõenäolise vastase põhilisteks üksusteks mehhaniseeritud üksused, mille vastu võitlemise õppimiseks oleks samuti vaja hankida tanke.Seega on vajalik antud teema põhjalikum uurimine ja analüüsimine. Uurimistöö eesmärk: Töö eesmärgiks on selgitada, kas Eesti maastik võimaldab kasutada tanke, milleks me tanke võiksime kasutada ning kui suuri tankiüksusi me vajaksime

Juurdepääsupiirang „asutusesiseseks kasutamiseks“ lõppenud Uurimistöö eesmärk: Anda ülevaade tulejuhtimisvõimalustest lahingutegevuses asustatud punktis. Selgitada välja, kas lahingutegevuses asustatud punktis on võimalik efektiivselt tuld juhtida ning millele on vaja rõhku panna, et seda saavutada. Samuti selgitada välja jalaväepataljoni tulejuhtimisüksuste võimalused tule juhtimisel asustatud punktis.

Teema valiku põhjendus: Väljaõppes kasutatava Eesti Kaitsejõududes enim levinud raadiojaama Harris RF-5800V-MP aku BB-390A/U tööaeg erinevate temperatuuride juures ei ole raadiojaama juhendis antud. Seetõttu tekkis huvi teada saada tööaeg erinevatel temperatuuridel ja kontrollida ka aku miinimumpinge paikapidavust Samas teada saada, millise väljundpinge puhul tuleks aku välja vahetada. Uurimistöö eesmärk: Välja selgitada raadiojaama Harris RF-5800V-MP tööaeg akudega BB- 390A/U kindlal tööreziimil temperatuuridel -20°C, ooc ja 30°C. Uurida, kas juhendis antud miinimumpinge väärtuse 23 V juures raadiojaam ka tegelikult funktsioneerib?

Uurimistöö eesmärk: !)Selgitada välj a, kas toit, mida tarbime, vastab kaitseväelaste vajadustele oma energeetilise väärtuse, toiteväärtuse ja maitse poolest. 2)Anda ülevaade toidu kvaliteedi erinevatest tahkudest. Annotatsioon: Üks kõige tähtsam tegevus inimese elus on toitumine. Toit annab energiat ja pakub meelelisi elamusi. Käesolevas töös vaadeldakse tegureid, mis mõjutavad toidu kvaliteeti, püütakse leida sõdurite toiduenergia vajadust, vaadeldes ühe valimi antropomeetrilisi andmeid ja kehalist aktiivsust ühe teenistusnädala jooksul. Samas uuriti toidu toiteväärtust antud teenistusnädalaL Töös leiti, et kaitseväelaste toiduenergia normid vastavad enamvähem vaadeldava valimi keskmisele vajadusele, seda pisut ületades. Menüüs pakutava toidu energeetiline väärtus ületas valimi keskmist vajadust, mikrotoitainete sisaldus oli suurem nõutavatest normidest. Valimile tehtud küsitluses jäi enamik kaitseväelasi rahule sööklas pakutava toiduga. Kõige tugevam seos toiduga rah…

Uurimustöö eesmärk: töö eesmärgiks on uurida Eesti Kaitseväe Iraagi miSSioom puudutavate artiklite arengutendentse Eesti suurima päevalehe- Postimees- võrguväljaandes neljal erineval perioodil ajavahemikus 01.11.2002 - 17.06.2004. Annotatsioon: Iraagi sõja teemat arutati nii valitsuses, Riigikogus kui ka ajaki:tjanduses. Oli sõnavõtte teemal, et Eesti ei peaks suurriikide välispoliitika! järel sörkima ja tuleks ise otsustada, mis on õige ning peaks kuulda võtma rahva arvamust. Avaliku arvamuse küsitluse järgi oli kaks kolmandikku rahvast sõja vastu. Eesti poliitikud olid USA sõjalise sekkumise poolt, lootes Eesti kiiremat vastuvõtmist NATO liikmeks, mis omakorda annaks Eestile julgeolekugarantii. Eesti missiooniüksuse ettevalmistamine ja ESTPLA-7 missioon toimusid avalikkuse eest suhteliselt valjatult. Avalikuks kõneaineks kujunes Iraagi teema alles missioonile siirdumise perioodil ja pärast seda. Kõrgendatud huvi teema vastu tekkis lühiajaliselt kaitseväelaste haavata saa…

Uurimustöö eesmärk: Leida faktorid, mis avaldavad kutsetööst tingituna mõju piirivalvurite lähisuhetele. Uurida, millisel määral sarnanevad/erinevad erinevas vanuses piirivalvurite vastused samadele küsimustele. Võrrelda käesolevas uurimistöös kutsetöö mõju elukaaslastevahelistele lähisuhetele meeste ja naiste hulgas eraldi. Annotatsioon: Luhamaa piiripunktis töötavad mehed ja naised puutuvad pidevalt kokku selliste teemadega nagu lähisuhted ning kutsetöö. Piirivalvuri kutsetöö mõjutab elukaaslastevahelisi lähisuhteid tugevalt, seda nii meeste kui naiste osas. Tänapäeva kiiresti muutuvas ühiskonnas on keeruline leida tasakaalu kutsetöö ning lähisuhete vahel – tasakaalu leidmine nõuab nii mehelt kui naiselt tugevaid pingutusi, tagamaks mõlema elukaaslase edukas kooselu. Seoses piirivalvuri kutsetööga mõjutavad elukaaslastevahelisi lähisuhteid kindel töökoht, töötasu, sage eemalolek partnerist, vahetustega töö, tööalase arengu toetamine, igapäevatööst tingitud stress ning ko…

Uurimistöö eesmärk: Selgitada välja üldised ja olulisemad nõuded, millele peaks linnalahingu õppelinnak vastama ning esitada nendest nõuetest lähtuvalt autoripoolne nägemus koos konkreetsete ettepanekutega õppelinnaku struktuuri kohta. Annotatsioon: Käesolev lõputöö käsitleb linnalahingu õppelinnakule esitatavaid nõudeid. Probleemi käsitlemist alustab autor linnalahingu temaatikale üldise tausta loomisega, tuues esile olulisemaid fakte maailma rahvastiku arvu kasvust ning sellega seonduvast üha kiiremast ja ulatuslikumast linnastumisest Välisriikide vastavad õppelinnakud annavad analüüsimiseks piisaval hulgal informatsiooni, mille tulemusel saab teha vajalikke järeldusi peamiste linnalahingu õppelinnakut puudutavate nõuete osas. Lisaks välisriikide õppelinnakute osas kirjalike materjalide põhjal läbiviidud analüüsile on töö kirjutarnisel intervjueeritud mitmeid sõjaväelasi, keda saab antud teemavaldkonnas pidada ekspertideks. Erinevaid allikmaterjale võrreldes ja analüüsid…

Töö eesmärk: välja selgitada, SRÜ soomustehnikale paigaldatavate aktiivsete tankitõrjevastaste süsteemide kasutamise mõju tankitõrjurite tegutsemisvõimalustele soomukite vastu võitlemisel; anda ülevaade soomustehnikale paigaldatavate aktiivsete tankitõrjevastaste süsteemide võimekusest ning tankitõtjurite kasutada olevatest vahenditest soomukite vastu võitlemisel. Edaspidi koostada tankitõtjuritele vajalik ja sobiv õppematetjal käesoleva töö 2. peatüki ja kokkuvõtte põhjal. Annotatsioon: töö kirjutamise käigus leiti erinevaid võimalusi tankitõrjuritele tegutsemiseks soomukite vastu, millele on paigaldatud aktiivse kaitsesüsteem kasutades Eesti Kaitsejõududes olevat relvastust. Aktiivsed kaitsesüsteemid ei suuda soomukit kaitsta pidevalt ning kõigi ohtude eest. Iga süsteemi puhul on võimalus selle kasutamisest hoolimata soomukit ikkagi kahjustada või hävitada - selleks tuleb valida sobiv relv, õige aeg ja laskesuund. Aktiivseid kaitsesüsteeme ei saa aga pidevalt kasutada su…

Teema valiku põhjendus: Viimasel kahel Eesti Kaitseväe suurõppusel Kevadtorm 2004 ja Kevadtorm 2005 on laialdaselt kasutatud Harrise raadiojaama RF-5800V-MP. Vaatamata sellele, et tegemist on tipptehnoloogiga on esinenud olukordi, kus raadiolevi tagamisega on olnud probleeme. Lisaks sellele on Kaitseväe kasutusse antud sagedusala küllalt väike, mis omakorda muudab sagedushalduse keerulisemaks. Seetõttu tekkis huvi teada saada, kui suured peaksid olema sageduste erinevused, et nad ei segaks lähidislantsidel teist raadiojaama. Uurimistöö objekt: raadiojaam "Harris " RF-5800V-MP Uurimistöö eesmärk: Töö eesmärk on välja selgitada minimaalsed kaugused kahe raadiojaama vahel, sõltuvalt raadiojaamade sageduste vahest.

Teema valiku põhjendus: Eesti Kaitseväel on olemas vajalik riistvara, et luua üksuste jälgimise süsteemi ehk digitaalset olukorra pilti, mis võimaldab ülemal vastu võtta kiiremaid otsuseid, sest tal on olemas alati kõige värskem olukorrapilt Varem pole seda teemat Eestis uuritud. Autoril tekkis huvi, kas ja kuidas oleks Eesti Kaitseväel võimalik nimetatud süsteemi rakendada, sest läbiviidud katsetused näitasid, et nimetatud süsteem toimib ja annab olukorrast parema ülevaate kui senine süsteem (kaart ja nööpnõelad). Uurimistöö eesmärk: Anda ülevaade, kas ja kuidas on Eesti Kaitseväes võimalik luua digitaalne olukorrapilt ja uurida, millistes üksustes tõstab see efektiivsust ja millisel tasmel on võimalik seda rakendada. Töö tulemuseks on ülevaade Eesti Kaitseväe hetkevõimalustest ja ettepanekud süsteemi kasutamiseks ja rakendamiseks.

Uurimistöö eesmärk: selgitada välja sõjalise kõrghariduse ja ohvitseri kutse valiku motiivid, et nendest lähtudes viia läbi teavitustööd erinevates sihtgruppides. Annotatsioon: Töö koostamiseks kogus autor andmeid 2005 aastal KVÜÕA Kõrgemasse Sõjakooli sisseastujatel. Sisseastujaid oli 74. Andmed töödeidi arvutis ning tulem saadi kogutud andmete analüüsist. Tulemiks on: sõjakooli tulevad noored pigem välistel ja posttraditsioonilistel põhjustel.

Teema valiku põhjendus: uurimistöö teema valik tulenes CIMIC-alastest probleemidest peale esimest kaitseväe suurõppust Kevadtorm. Teemat käsitleti ka ajakirjanduses, kus autor esmakordselt teemaga kokku puutus ja teema vastu huvi tundma hakkas. See teema on oluline nii tsiviilstruktuuridele kui ka kaitseväe seisukohalt, sest puuduvad kindlad koostöö alased põhimõtted. Uurimustöö eesmärk: uurida CIMIC-u tegevust kaitseväe suurõppustel Kevadtorm. Hüpotees: CIMIC-alane tegevus rahuaegsel väljaõppe! on vajalik efektiivsema tulemuse saavutamiseks, tsiviil- ja sõjalise struktuuride vahel.

Teema valiku põhjendus: Takistusriba õpe sisaldab endas erinevate kiirus-, osavus- ja vastupidavustreeningu elemente, mis aitavad sõduril edukalt hakkama saada nii rasketes maastikutingimustes kui ka hoonestatud alal. Praegusel hetkel puudub põhjalik uurimus takistusriba õpetamise võimalustest ja tingimustest Eesti Kaitseväes. Hetkel on takistusriba õpe kavas ainult sõduri baaskursusel. Puudub selle programmi edasiarendus eriala- ja allüksuse kursustel. Uurimistöö eesmärk: Käesoleva lõputöö eesmärgiks on anda ülevaade takistusriba väljaõppest Eesti Kaitseväes. Eesmärgist tulenesid järgmised ülesanded: 1. Anda lühiülevaade takistusriba läbimise ajaloost, sõjaväe viievõistluse ühe osana. 2. Anda ülevaade takistusriba koolitusest. 3. Takistusriba koolituse väljaselgitamine Eesti kaitseväes

Uurimistöö eesmärk: anda ülevaade pikeerivatest pommituslennukitest, nende arengust, neid mõjutanud teguritest ning tuua välja põhjused, miks kadus selline lennukite klass nagu pikeeriv pommituslennuk. Annotatsioon: antud töö on kirjutatud teemal " II maailmasõda - pikeerivad pommituslennukid". Töö eesmärk on jagatud kaheks: esiteks anda ülevaade II maailmasõja ajal ajutiselt suurte edu saavutanud lennukiklassist pikeerivad pommituslennukid ning teiseks tuua välja nende lahingutandrilt kadumise põhjused. Kuna pikeeriv pommituslennuk on lähiõhutoetuse üks teostamise vahendeid, siis on töös lühidalt käsitletud ka lähiõhutoetuse tekkeajalugu ja arengut ning lahti on seletatud ka selleaegne toetuse andmise süsteem

Uurimistöö eesmärk: Käsitleda militarismi, patsifismi ja levimuusika seoseid ning uurida sõjandustemaatika kajastamist Eesti levimuusikas. Anda ettekujutus Eestis aastatuhande vahetusel vastaval alal valitsenud olukorrast. Annotatsioon: Töö keskendub sõjandustemaatikale levimuusikas ja levimuusikute loomingus. Ülevaade antakse levimuusikast ja selle kujunemisest Sõjanduse ja levimuusika seoseid uuritakse läbi konfliktide mõju levimuusikale ning vaadeldes sõjandustemaatikat maailma ja Eesti levimuusikute loomingus. Sõjandustemaatikat käsitlevaid levimuusikuid uuritakse ka läbi ideoloogiate ja meelsuste. Tööst järeldub, et levimuusika suurimaid seoseid sõjandusega on eitav, väljendudes vastandumises konfliktide lahendamisele sõjalise jõu teel. Levinum sõjandusega seotud teema Eesti levimuusikas on patsifism.

Teema valiku põhjendus: Arvatakse, et probleemid idapiiril on tingitud ainuüksi EestiVene piirilepingu puudumisest. Samas mitmed olulised puudused, mis idapiiril eksisteerivad, on võimalik kõrvaldada ka ilma Eesti-Vene piirilepingu olemasoluta. kaasnevad probleemid. Uurimistöö eesmärk: Uurimistöö eesmärk on pakkuda välja teostatavad lahendused Piusa piirivalvekordoni poolt valvatava piirilõigu valvega kaasnevate probleemide likvideerimiseks.

Uurimistöö eesmärk: töö eesmärgiks on teha ettepanekuid kuuplaani koostamise metoodika parenduseks. Parendatud kuuplaan oleks tõhusamaks abivahendiks järgneva kuu piiri valve ja -kontrolli juhtimisel ja teostamisel ning seetõttu peaks suurenema ressursside kokkuhoid. Annotatsioon: Tagamaks piirivalve põhiülesannete täitmist olemasolevate piiratud ressurssidega peab vahendeid ja isikkoosseisu kasutama läbimõeldult. Põhiraskus selle teostamisel on piirivalvekordonite ja piiripunktide ülematel, kes planeerivad teenistust ja selleks kasutatavaid ressursse. Töö aktuaalsus tuleneb asjaolust, et 20. juuli 2001 koostatud ja Piirivalveameti poolt kinnitatud juhend nr 142 „Allüksuse kuuplaani koostamise juhend“ ei ole leidnud täielikku rakendust kui juhtimist hõlbustav abivahend. Käesolevas töös antakse kirjandusallikate alusel ülevaade, kuidas planeerimine hõlbustab juhtimist. Uuritakse kordonite ja piiripunktide ülemate kuuplaani koostamist ning leitakse selle teoreetilised vastu…

Teema valiku põhjendus: teema valiku tingis asjaolu, et antud valdkond on olnud vähese huvi orbiidis ning puudub selge nägemus, kes peaks jalaväepataljoni tasemel sõjavangidega tegelema. Hetkel on kujunenud arusaam, et sõjavangidega pataljonis peaks tegelema lahinguteenindustoetusüksused. Ei ole kindel, kas nimetatud üksused on võimelised vangide käitlemiseks. Uurimistöö eesmärk: selgitada välja sõjavangide käitlemise protseduurid ja selleks kuluvate ressursside vajadused jalaväepataljoni kaitselahingus lähtudes lahinguteenindustoetusüksuse võimekusest

Uurimistöö objekt: Peamiseks uurimusobjektiks on pürotehniliste imitatsioonivahendite vajadus jalaväe väljaõppes kuni jalaväerühma tasemeni. Lisaks selgitab autor põhjuseid, miks on pürotehniliste imitatioonivahendite kvaliteedi ja kasutamise tase just selline ning mis takistab selle paranemist. Uurimistöö eesmärk: Selgitada välja pürotehniliste imitatsioonivahendite vajadus jalaväe väljaõppes kuni j alaväerühma tasemeni Ja teha ettepanekud pürotehniliste imitatsioonivahendite olukorra parandamiseks kaitseväes.

Uurimistöö eesmärk: töö eesmärgiks on selgitada välja, kuivõrd kategooriline oli "hõimumaa sündroomi" toimimine Jugoslaavia konfliktis ja kas Jugoslaavia konflikti saab sellest tulenevalt pidada "tsivilisatsiooniliseks" konfliktiks, nagu on väitnud Huntington. Annotatsioon: lõputöö keskendub Jugoslaavia konfliktile aastatel 1991-1995 Ja Samuel P. Huntingtoni poolt väidetavatele "hõimumaa sündroomi" ilmingutele selles konfliktis. Töö esimeses peatükis vaadeldakse konfliktialuse piirkonna üldist riikluse ajalugu ja neid põhjuseid, miks endise Jugoslaavia piirkonna keeleliseit suhteliselt sarnane rahvastik peab ennast siiski erinevateks rahvusteks, millel on läbi aegade olnud ka omad riigid, ning kuidas on toimunud lõunaslaaviaste koondumine ühtsesse Jugoslaavia riiki. Teises peatükis käsitletakse lähemalt Samuel P. Huntingtoni "tsivilisatsioonide kokkupõrke" teooriat ja selle ühe kesksema elemendi­ "hõimumaa sündroomi" - ilminguid Jugoslaavia konfliktis. Konkreetseid sõjalisi…

Uurim us töö eesm ärk: Selgitada millised õppeväljakud on optimaalsed pioneerieriala kursuse läbiviimisel? An n otats ioon : 'Eesmärgipärast ja realistliku väljaõppe läbiviimiseks tuleb individuaalse ja allüksuse õppe läbiviimiseks tagada maksimaalselt realistlikud kuid samas ohutud nõuded.' 1 Lähtudes sellest põhimõttest kogu oma töö vältel üritan leida lahendust ülalpool püstitatud probleemile. Lõputöös selgitan lugejale, millist väljaõpet saab pioneeriüksus tervikuna, millistest ülesannetest see tuleneb ning kus kohas väljaõppe mudelis asub minu töös käsitletav kursus. Lahkan kursuse käigus vajaminevate väljaõppealade vajadust, leian erinevate tundide vahel ühisosa ja tulen töö lõpus välja soovitustega, mida tuleks arvesse võtta, kui alustada plaanipäraselt pioneeri erialast väljaõppe arendamist.

Uurimistöö eesmärk: selgitada välja vajadus kaplani järele ja seeläbi kergendada kaplanite ja eri astmete ülemate tööd kaplani rakendamisel. Annotatsioon: Tänases Eestis ja meie kaitseväelaste passiivset religioosset tausta arvestades on kaplani kui vaimuliku roll jäänud tahaplaanile. Peamine religiooniga seotud tegevus on erinevatel tseremooniatel osalemine ja nende läbiviimine, samuti leeriõpetus. Kaplanit on ajateenijale oluliselt rohkem vaja hingehoidja ja nõustajana. Paraku on tänapäeval kaplanil piiratud võimalused nõustamiseks ja selle kui ühe abisaamise võimaluse tutvustarnisega tegelemiseks. Erinevate õppekursuste kavades pole ette nähtud kaplani õppetunde, mistõttu kaplan peab meeskonnaga tegelema õppetööst ja teenistusest üle jääval ajal, mida alati ei pruugi olla piisavalt. Samuti on sõdur peale intensiivset õppepäeva/õppenädalat piisavalt kurnatud, et olla võimeline keskenduma kaplani poolt pakutavale. Samuti viitab kaplanite koormatus erinevate lisaülesannet…

Uurimistöö eesmärk: töö eemärgiks on välja selgitada praegune olukord käemärkide õpetamises Eesti kaitseväes ning töötada välja ettepanekud käemärkide alase väljaõppe ühtlustamiseks. Samuti on töö eesmärgiks välj a selgitada, kas praegu kaitseväes kehtiv hindamise süsteem on sobiv käemärkide omandamise hindamiseks. Annotatsioon: antud töös käsitleb autor käemärkide alast väljaõpet ja käemärkide hindamist kaitseväes. Selleks analüüsib autor erinevaid väljaõppega seotud dokumente ning VÕK-de käemärkide väljaõppega seotud plaankonspekte. Samuti analüüsib autor Soome, Suurbritannia ja USA käemärke leidmaks erinevate riikide käemärkides ühiseid jooni, et neid oleks võimalik kasutada kaitseväe vajadusi arvestades. Lisaks sellele koostas autor ankeetküsitluse, mille tulemusel sai kinnitus töö hüpotees. Autor teeb ka omapoolsed ettepanekud, milliseid käemärke võiks kaitseväes kasutada

Teema valiku põhjendus: massihävitusrelva kaitse on üks oluline komponent riigikaitse struktuurides, eriti kaitseväes. Aeg-ajalt tuleb üle vaadata, millistel väljaõppelistel alustel massihävitusrelva kaitse alane koolitus on ja kuidas seda läbi viiakse, et oleks võimalik õppeprotsessi veelgi paremaks muuta. Uurimustöö eesmärk: kaardistada praegusel momendil toimuvat massihävitusrelva kaitse alast väljaõpet Eesti maaväes üksikvõitleja tasemel, leida kitsaskohti ja märkida ära kohad, kus on enam edu saavutatud ning seejärel pakkuda välja valdkondi, millele tuleks rohkem tähelepanu pöörata.