2006

Uurimistöö eesmärk: uurimistöö eesmärgiks on luua standardne tulekaardi blankett Eesti Kaitseväes kasutatavatele TTRK-de MILAN jaMAPATS allüksustele. Hetkel Eesti Kaitseväes selline ühtne tulekaardi blankett puudub ning JVÕK-d kasutavad erinevad blankette. Peamiselt kasutatakse välisriikide armeede lahingurnäärustikest kopeeritud ja kohati tõikimata inglise keelseid variante, aga on ka ise koostatud variante. Kaitseväele on oluline väljaõppe ühtlustamine, kuna see lihtsustab üksuste koostööd ning ühtse tulekaardi blanketi loomine aitab sellele kindlasti kaasa.

Töö eesmärk: selgitada välja TTRK MILAN laskeõppe põhimõtted ja nende rakendamine ning saada ülevaade TTRK MILAN allüksuse ajateenijale läbiviidava laskeõppe hetkeolukorrast Eesti Kaitseväes. Töö osaeesmärgiks on selgitada välja võimalikud puudused, mille likvideerimisel on võimalik tõhustada TTRK MILAN laskeõpet

Uurimistöö eesmärk: Uurimistöö püüab selgusele jõuda, missugused on riigi ja kiriku suhted Venemaal olnud läbi ajaloo ja tänapäeva Venemaal ning kas riigivõim saab õigeusu kirikut kasutada oma poliitilise suhtlemise vahendina. Töö püüab vastuseid leida ka küsimusele: kui Moskva patriarh tuleb ametlikule visiidile Eestisse, siis kas ja kuivõrd on Eestis visiidil pelgalt ühe kristliku kiriku juht, või on tegemist ka ühe Vene riigi välispoliitika võtmeisiku külaskäiguga?

Teema valiku põhjendus: Teema aktuaalsus on seotud ühest küljest poliitiliste sündmustega Lähis-Idas ja Afganistanis, teisest küljest islamismi üldise aktiviseerumisega ning tekkinud konfrontatsiooniga erinevate kultuuride vahel. Läänemaailm eesotsas USA-ga on sõjalist jõudu rakendades püüdnud eksportida islamiriikidesse Lääne demokraatiat ja väärtusi, ise siiralt lootes, et islamiriigid võtavad need probleemideta ja peatselt omaks. Tegelikkuses võib täheldada pigem tõsise vastureaktsiooni tekkimist “lääne invasioonile” ning rõhutatud tagasipöördumist oma traditsiooniliste, peamiselt usuliselt motiveeritud kultuuriliste ja poliitiliste väärtuste juurde. Uurimistöö eesmärk: Töö eesmärgiks on uurida, missugune võim on lähtuvalt islami traditsioonidest ja põhimõtetest õiguspärane ning miks ei saa läänemaailmas üldiselt aktsepteeritud valitsemismudeleid otse islamiühiskonda üle kanda. Üheks keskseks lähenemisnurgaks antud teemale on soorollid.

Teema valiku põhjendus: Teede tõkestamisest räägitakse palju, kuid sellest kuidas ja millist teed on kõige efektiivsem tõkestada, räägitakse vähe. Sellepärast tekkis huvi, kuidas on kõige kasulikum teed muuta vastasele raskesti läbitavaks. Uurimistöö eesmärk: Välja selgitada, milline on kõige efektiivsem võimalus teed tõkestada.

Paljud väejuhid peavad luuret, kas tähtsuselt esimeseks või vähemalt teisele kohale lahinguedu saavutamiseks. "Luure" kui selline, on sõna, et kui seda kuskil seltskonnas kasutada, siis mõistetakse kohe, et tegemist on spioonidega. Selline arusaam on üle kandunud ka kaitseväe ringkondadesse, see tähendab, et paljud kaitse:väelased seovad luurajaid just spioonitööga. Palju on tulnud tagasidet erinevateit õppustelt, et olemasolevale luurerühmale ei püstitata temale võimelisi ülesandeid ja luurerühm täidab neid ülesandeid, mida ta tegelikult täitma ei peaks. Töö eesmärgiks on selgitada luurerühma isikkoosseisu , tema varustuse ja relvastuse vastavus määratud ülesannetega. Töö lõppedes peab olema selge, milliseid ülesandeid pataljoni luurerühm teostab ja millised on ülesande lahendamisel tekkivad probleemid.

Uurimistöö eesmärk: selgitada välja kuidas hangib jalaväerühma ülem vajalikku informatsiooni ning kuidas tegutseb kinnipeetud isiku ülekuulamisel. Annotatsioon: Ülekuulamine (küsitlemine) on luuremeetod, mis hõlmab endas info kogunemist lahingutegevuspiirkonnas asuvatelt isikutelt. Antud töö on koostatud jalaväerühma ülematele, eesmärgiga tutvustada informatsiooni hankimise printsiipe kinnipeetud isikutelt sõjalises konfliktis.

Teema valiku põhjendus: Töös püütakse teada saada, mis on stress ning selle mõju organismile. Kuna suur osa noormehi peab läbima kohustusliku ajateenistuse, tuleks selle efektiivsuse tõstmiseks viia tema stressitekitav mõju viia miinimumini. Oluline on uurida, kas ajateenijad on liialt stressis ja mis neile seda põhjustab, et piisavalt kiirelt avastada stressis olijaid ning aidata neid. Uurimistöö eesmärk: välja selgitada, mis on need tegurid, mis ajateenijale stressi tekitavad.

Uurimistöö eesmärk: Töö eesmärk on anda ülevaade palgasõdurite ja sõjaudusega seotud eraettevõtete ajaloolisest arengust, nimetatud firmade uuest esilekerkimisest peale Külma sõja lõppu, hinnata nende võimalikku panust kriisilahendamisse ning sellega kaasnevaid probleeme. Töö otsib vastust põhimõttelisele küsimusele: kas sõjaudusega seotud erafirmade uus põlvkond on kasutatav rahvusvaheliste kriiside lahendamiseks?

Uurimustöö eesmärk: Selgitada välja pioneeritööde ja üksuste vajadus sadamates sõja või kriisi ajal. Anda vastus küsimusele: kas jalavaäepataljoni pioneerirühm suudab täita Sadamakaitsekompanii poolt püstitatud ülesandeid. Annotatsioon: Käesolevas lõputöös on uurimisobjektiks Sadamakaitsekompanii pioneeriüksus. Töö eesmärk on välja selgitada ettetulevad pioneeritööd sadamates ja paika panna pioneeriüksuse struktuur, ülesanded ja varustus, millega on võimalik neid täita. Antud töö aitab kaasa taasloodava Sadamakaitsekompanii struktuuri välja töötamisele.

Uurimistöö eesmärk: selgitada välja missioonijärgset kohanemist mõjutavad tegurid Ja koostada nendest nimekiri, luues sellega eeldused edasisteks uurimusteks ning lahenduste väU atöötamiseks. Hüpoteesid: 1. Eesti tingimustes on hetkel suurimateks missioonijärgset kohanemist mõjutavateks teguriteks sotsiaalsed tegurid. 2. Eesti tingimustes on psühholoogilise kohanemishäire, nagu posttraumaatiline stressihäire, subjektiivne hinnang madal.

Uurimistöö eesmärk: Käsitleda muistse vabadusvõitluse alguse aegset sõjategevust sõjakunsti seisukohalt lähtudes ja näidata, et kaotuse põhjused ei peitunud taktikalisel ega tehnilisel tasemel. Annotatsioon: Eestlaste muistse vabadusvõitluse uurimine on raskendatud algallikate vähese olemasolu tõttu. Siiski on võimalik avardada ja analüüsida sündmustikku sõjapidamise printsiipe abiks võttes. 13. sajandi alguses oli toonastel eestlastel välja kujunenud viikingilaadne sõjakultuur. Tegu ei olnud vaid põlluharimise ja karjakasvatamisega tegeleva rahvaga, oluline osa oli ka rüüsteretkede korraldamisel ja nende vastu kaitsmisel. Omati võimekust toota rauda ja osati sellest valmistada kvaliteetseid relvi. Ristisõdijad ei suutnud esimeste sõja aastatega saavutada olulist operatiivset edu, Peale Viljandi piiramist 1211 polnud kummalgi vaenupoolel õnnestunud püsivalt hõivata vastase territooriume või tugipunkte. Murdmata oli eestlaste võitlustahe. Eestlased osutusid taktikalisel t…

Uurimistöö eesmärk: Töö eesmärk on välj a tuua taktikaiise tasandi psühholoogilised operatsioonid, nende läbiviimise põhimõtted ning anda ülevaade Eesti kaadrikaitseväelaste nägemusest selle valdkonna väljaõppe vajaduse järele. Annotatsioon: Infoopertasioonid on XXI sajandi konfliktides lahutamatu sõjateatri komponent. Selle oskuslik ärakasutamine mitmekordistab juhi lahinguliste opertasioonide edu. Infoopertasioonide tegevusala on väga lai, kus tegutsevad oma ala spetsialistid. Nad kasutavad oskuslikult ära televisiooni, raadiot, valjuhääldeid, internetti, aj akirjandust, ning erinevaid mõjustamis-, veenmis- ja läbirääkimistehnikaid. Psühholoogilised opertasioonid, kui üks infooperatsioonide võtmetoetaja tegeleb kindlate sihtgruppide mõjutamisega erinevate vahenditega.

Uurimustöö eesmärk on uurida Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika arengut ja tegureid selle arengu taga ning pakkuda välja võimalikud arengud. Annotatsioon: lõputöö uurib ESDP arengut viimasel kümnendil ja võimalikku arengut lähitulevikus. Lõputöö vastab kolmele küsimusele: kuidas on ESDP-ni jõutud; millised on erinevate riikide huvid ESDP arendamisel; millised võiksid olla ESDP edasised arengusuunad

Uurimistöö eesmärk: Tutvustada geoloogilisi teemakaarte ning kas neid kaarte on võimalik ja vajalik kasutada pioneerierialaL Annotatsioon: Antud uurimistöö näitas, et geoloogilised kaardid on vajalikud pioneeridele analüüsi tegemiseks oma ülesannete täitmise planeerimisel. Töö tulemusena selgitati välja pioneeridele vajalik info geoloogilistel teemakaartideL Samas uuriti, millistes mõõtkavades on tehtud Eesti ala kaardistarnist ning kuidas on geoloogia läbi ajaloo olnud seotud sõjandusega.

Uurimistöö eesmärk: Anda ülevaade Eesti Kaitsejõududes täpsuslaskurite senisest väljaõppest ja varustusest. Analüüsida Eesti täpsuslaskurite rolli konvensionaalse sõja põhilahingu liikides ning teha oma ettepanekuid, kuidas võiks kasutata täpsuslaskureid põhilahingu liikides. Võimalusel täiendada kompanii käsiraamatut

Teema valiku põhjendus: Afganistanis on sõjaline konflikt kestnud juba aastakümneid, kuid meile muutus see lähedaseks alates 2003 . aastast, kui piirkonda läksid teenima esimesed Eesti kaitseväelased. Hiljemalt käesoleva aasta lõpuks saab sellest suurim Eesti kaitseväe välismissioon. Sellel missiooni! saab esimesed tuleristsed ka hiljuti soetatud soomustransportöör XA-180, mida seni on kasutatud peamiselt ÜRO rahuvalvemissioonideL Uurimistöö eesmärk: Töö eesmärgiks on selgitada välja soomustransportöör XA-1 80 sobivus kõrgendatud riskitasemega rahutagamisoperatsioonideks Afganistani näitel. Uurimise alla tulevad soomuki erinevad omadused ning nende sobivus antud operatsioonikeskkonda.

Uurimistöö eesmärk: 1) tutvustada sõjalise jõu kasutamise eetilist ja õiguslikku põhjendamist enne ÜRO põhikirjaga sätestatud rahvusvahelise õiguse põhimõtete sõnastamist, keskendudes eelkõige õiglase sõja teooriale selle ajaloolises arengus; 2) näidata õiglase sõja teooria üleminekut ja asendumist rahvusvahelise õigusega, keskendudes ÜRO vajadusele, kujunemisele ja rollile sõjalise jõu kasutamise piiramisel ning legitimeerimisel; 3 3) aktuaalseid arenguid käsitlevate näidete (Iraagi sõda) taustal jõuda arusaamale, kas ÜRO on minetamas oma autoriteeti rahvusvaheliste suhete kujundamisel ning kas tagasipöördumine õiglase sõja teooria juurde seab täna kehtiva rahvusvahelise õiguskorra löögi alla või hoopis toetab moraalselt selle jätkuvat püsimist

Uurimistöö eesmärk: pakkuda välja seisukoht lahingustressis sõduritega toimimiseks ning koostada õppematerjal KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli sõjaväepsühholoogia kursuse jaoks. Annotatsioon: ajalugu näitab, et lahingustress kaasneb igasuguse sõjalise tegevusega. Lahingutegevuses pole keegi psühholoogiiiste probleemide eest kaitstud, need võivad tabada kõiki. Lahingustressi võib üldjoontes jagada kaheks: positiivseks ja negatiivseks lahingustressiks. Viimane jaguneb omakorda lahingustressis kordasaadetud väärtegudeks ning lahinguväsimuseks. Lahingustressi erinevate sümptomite skaala on väga lai ja selge vahe tegemine ühe või teise lahingustressi liigi vahel on sageli raske. Stressis sõdurite aitamiseks on mitmeid võimalusi. Kõige efektiivsemateks on osutunud aja jooksul välja kujunenud põhimõtete kogumid, mis peituvad lühendite PIE(S), IMPRESS jalvõi BICEPS taga. Tähtis on, et iga sõdur ise teaks stressiga kaasnevaid sümptomeid ning oskaks nende suhtes midagi ette võtta. Väga oluli…

Uurimustöö eesmärk on esitada kompaniiülema juhtnöörid lahingukontaktist väljumisel tõenäolise vastasega kontaktis olles ja saadud uurimusmaterjali hilisem kasutamine VÕK-s ja erinevatel kompanii taktikaharjutustel ning sellega ühtlustada väljaõpet

U urimistöö eesmärk: Saada ülevaade KVÜÕA vilistlaste kohanemisest ja toimetulekust teenistuses ning teha nende hinnangutest kokkuvõtteid ja järeldusi, mis tutvustaks elu teenistuses kadettidele, kes valivad eriala ja teenistuskohta. Lisaks tuua välja teenistuskohtade erinevused, ette tulnud rõõmud ja mured noorte ohvitseride silmade läbi. Tähtsaks kornponendiks on ka tagasiside KVÜÕA-le oma kooli vilistlaste käekäigust ja arvamustest teenistuskohtadest Annotatsioon: Käesolev lõputöö käsitleb KVÜÕA vilistlaste toimetulekut teenistuses. Töö lõppeesmärgiks on välja selgitada noorte ohvitseride teenistuses kohanemist mõjutavad tegurid.

Teema valiku põhjendus: Jalaväe väljaõppekeskustes läbiviidav linnalahingu väljaõpe on väeositi erinev ja mitmetel juhtudel ei ole see kooskõlas kehtiva õppekavaga. Erinevused võivad olla tingitud õppekava tõlgendamisest, väeosade vahendilistest ja isikkoosseisulistest ressurssidest. Selline olukord muudab küsitavaks õppekavas püstitatud väljaõppe eesmärkide saavutamise. Uurimistöö objekt: Jalaväeallüksuse kursuse õppekava ja selle rakendamine JVÕKides. Uurimistöö eesmärk: Uurida linnalahingualast väljaõpet ajateenijatele Eesti Kaitseväes, selle mahtu ja ülesehitust ning selgitada välja selle eesmärgipärasus ning väljaõppe eesmärkide täitmine.

Teema valiku põhjendus: Bosnia konflikt on käesoleva töö autori tähelepanu köitnud esmalt seetõttu, et tegemist on siiani viimase nii ohvriterohke sõjalise konfliktiga Euroopas ning eeldatavasti euroopaliku elulaadiga inimeste vahel. Eesti kaitsejõud osalevad endise Jugoslaavia territooriumil, sealhulgas Bosnias ja Hertsegoviinas rahvusvahelistel rahuvalveja rahutagamismissioonidel juba alates 1995. aastast, mistõttu omab töös käsiteldav probleemistik nii teoreetilist kui ka praktilist väärtust sealses piirkonnas missioonidega seotud kaitseväelastele, avades konflikti tagamaid teatud vaatenurga alt ning aidates kaasa osapoolte käitumismotiivide mõistmisele. Balkani poolsaarel elavad rahvad ja seal asuvad riigid on juba varasemas ajaloos olnud suurriikide huviobjektideks ja samas ka sõjaliste konfliktide allikaks. Jugoslaavia liitriigi lagunemisega eelmise sajandi 90ndatel aastatel puhkenud konfliktide põhjuste seas on olulisel kohal ka rahvusliku identiteedi (taas)ärkamine…

Uurimistöö eesmärk: Uurida 1941. aastal Virumaal toimunud lahingtegevust Ja seal tegutsenud Narva operatiivgrupi tegevust. Annotatsioon: Eestis üritasid nii Wehrmacht kui Punaarmee saavutada edu pealetungiga. Punaarmee pealetungiplaanides oli oluline koht Narva maakitsuse kaitseks moodustatud operatiivgrupil, mis pidi tagama Eesti territooriumil asunud Punaarmee üksuste maismaaühenduse säilimise Põhjarindega. Wehrmachti edukas pealetung Eesti mandriosas, sundis Punaarmee Eestis asunud üksused kaitsesse. Eesti territooriumi ja Leningradi vahelise maismaaühenduse ohtusattumise järel alustati taandumisoperatsiooniga, mille läbiviijaks ja juhiks oli Narva operatiivgrupp.

Uurimistöö eesmärk: Uurida sõjatehnika kajastusi militaar- ja tsiviilajakirjades Annotatsioon: Vaatluse all on perioodika, mis seostatav tehnika- ning inseneriteadustega. Käesoleva töö autori eesmärgiks on olnud leida sõjatehnika ja riigikaitse alastel teemadel kirjutatud artikleid nii sõjandusperioodikast kui tsiviilkäibes olnud ajakirjandusest. Sellisel teel püütakse anda ülevaade (tehnika)teadusideede levikust ühiskonnas, seostest, mis on sõjanduse, teaduse populariseerimise ning tsiviil-militaarsuhete valdkonnas. Loodud on bibliograafia, millest selguvad vaatluse all olevate tekstide autorid, samuti vaadeldakse, millised tehnikavaldkonnad olid enimkäsitletud ja milliste arengutega riigikaitseküsimuste laiemal foonil võisid need olla seotud. Bibliograafias kajastuvad ajalised muutused vastavate teemade käsitlemisel.

U urimistöö eesmärk: Selgitada välja 1944. moodustatud Omakaitse lahingrügementide ja -pataljonide struktuur. A nnotatsioon: 1944. aasta suvel Omakaitse malevate territoriaalpataljonide baasil moodustatud lahingpataljonid ja lahingrügemendid olid vähendatud koosseisudega ja ilma toetusüksusteta ning nende lahinguvõimekus oli seetõttu väiksem kui teistel eestlastest koosnenud pataljonideL Omakaitse lahingrügemendid olid pigem arvestuslikud üksused, hõlbus moodus grupeerida pataljone ühe juhtimise alla.

Uurimistöö eesmärk: Moslemite rahvusvähemuste probleemid on viimaste aastate jooksul muutunud väga teravateks just “Vanas Euroopas”. Omamoodi avalöögi on sellele andnud üks kurikuulsamaid ja jõhkraimaid terrorirünnakuid maailma ajaloos: islamistlikult motiveeritud äärmuslaste terrorirünnakud USA-s 11. septembril 2001. Pärast seda vallandus reaktsioonina 3 terrorismivastane võitlus, mille käigus on paratamatult senisest enam tähelepanu pälvinud ka islam ja islamiusulised inimesed üle kogu maailmas, sealhulgas Euroopas. Paratamatult tekib küsimus, kas ja kuidas on omavahel seotud 9/11-rünnakud, Iraagi kampaania, erinevad terroriaktid Euroopa suurlinnades ja Euroopas elavad moslemid? Kuidas kõik need sündmused on mõjutanud ja mõjutavad tulevikus Euroopa moslemeid ja nende organisatsioone? Mis on tekkinud vastasseisude põhjused ja kust võiks hakata otsima tekkinud probleemidele lahendusi? Mida võib Euroopa oodata oma moslemitest kaaskodanikelt lähitulevikus?