Magistritööd 2009

Eesti Kaitseväes võeti 2004. aastal kasutusele tankitõrjeraketikompleks MILAN (TTRK MILAN), mis tänaseks on asendanud kesktõrje tankitõrjerelvastusena kasutatud 90 mm ja 106 mm tankitõrjekahurid. Käesolevaks hetkeks on välja kujunenud TTRK MILAN meeskondade ja allüksuste ühtlustatud tegevus, kuid suurimaks probleemiks on kujunenud TTRK MILAN rühma kui terviku lahingutegevuse efektiivsuse analüüs. Kuna Eesti Kaitseväel puuduvad lahinguimitatsiooni vahendid, siis on kogu senine tankitõrjerühma (TT-rühma) lahingutegevuse analüüs jäänud väga subjektiivseks või meeskondade keskseks. Uurimistöö eesmärk: uurida, kuidas muutused tuleavamisjoone kauguses ja laskesektorite paigutuses TT-rühma tuleplaanis, iseseisvas kaitselahingus, mõjutavad üksuse ülesande täitmist.

Uurimistöö eesmärk: Magistritöö eesmärk on anda ülevaade suurtükiväepataljoni otsuse vastuvõtmise protsessist ja põhimõtetest erinevates NATO riikides ning pakkuda välja lahendused otsuse vastuvõtmise protsessi läbiviimiseks suurtükiväepataljoni 2005 õppestruktuuri näitel ka Eesti kaitseväe jaoks. Käesoleva töö lähteseisukohaks on, et suurtükiväepataljoni ülema osalemine brigaadi otsuse vastuvõtmise protsessis ja osaleva planeerimise rakendamine kiirendab planeerimisprotsessi läbiviimist, käsu kvaliteeti ja väljastamise kiirust.

Sõjaliste operatsioonide planeerimine Eesti kaitseks NATO raames eeldab süstemaatilise ja alliansiga ühilduva operatiivplaneerimise protsessi rakendamist. Antud valdkonna raamdokumendid on tihti liiga mahukad ning nende rakendamine ala mitteasjatundjate poolt on keeruline. Selleks, et saada ettekujutust operatiivplaneerimise olemusest ja rakendamise võimalustest, peab alustama selle lihtsustatud kujust, ilma et oleks vajadust läbi töötada kõik antud valdkonnas eksisteerivad raamdokumendid. Uurimistöö eesmärk: toetudes operatiivplaneerimise protsessi põhimõtetele töötada välja toimunud sõjaliste operatsioonide analüüsi metoodika lihtsustatud kujul. Töö teoreetilist osa saab kasutada õppematerjalina iseseisva ja auditoorse õppimise jaoks.

KVÜÕA-s on tähtsal kohal personali kujundamine, mis väljendub uute töötajate ja õppurite värbamises ja valikus. Sobivate inimeste leidmiseks on vaja oskuslikult ja õigesti värvata ja valida organisatsiooni inimesi. Uuritav teema on autori arvates aktuaalne, sest ohvitseride puudus on kaitseväes suur ja selle puuduse leevendamiseks on vaja kooli õppima saada võimalikult suur hulk inimesi. Lisaks muudab teemakäsitluse eriti päevakohaseks kaitseväe juhataja käskkiri, mis on määranud kaitseväe värbamisprioriteediks KVÜÕA kõrgema sõjakooli põhikursuse. Seetõttu ongi töös uuritud, kuidas toimub KVÜÕA-s värbamine ja valik ning kes sellega tegeleb. Uurimistöö eesmärk: magistritöö eesmärgiks on välja selgitada KVÜÕA värbamissüsteemis esinevad probleemid ning teha ettepanekuid nende ületamiseks.

Teema valiku põhjendus: tänapäeva ühiskond on kiirelt muutuv ja arenev kooslus, mis nõuab inimestelt pidevat teadmiste ja oskuste uuendamist, millega kaasneb inimeste jätkuv õppimisvajadus. See on sundinud koolitusasutusi ja õpetajaid kriitiliselt hindama ning üle vaatama oma senised tegevuspõhimõtted ja arusaamad ning võtma suuna inimeste elukestvaõppe soodustamisele. Kuidas on nendele nõuetele reageerinud kaitsevägi koos oma asutustega ning kuivõrd nemad lähtuvad nendest uutest vajadustest ei ole seni veel uuritud. Teema on aktuaalne, sest kaitsevägi ühiskonna osana peab samuti nende uuendustega kohanema. Samuti on kaitsevägi ise jätkuvalt arenev organisatsioon, mis vajab sellega kaasas käija suutvaid õpivõimelisi inimesi, keda õpetatakse lisaks teistele koolituskohtadele ka Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes. Kas ja kui palju selle asutuse õppejõud lähtuvad oma tegevuses andragoogilistest põhimõtetest, mis soodustavad enesejuhitavat ja elukestvatõppimist ei ole varem uuri…

Uurimistöö eesmärk: Magistritöö eesmärk on analüüsida ja hinnata Eesti Kaitseväes toimivat süsteemi välisoperatsioonide kogemuste analüüsiks ja juurutamiseks väljaõppes operatsiooni „Iraagi vabadus” näitel. Töös tuuakse välja peamised analüüsist ja võrdlusest saadud tulemused ning pakutakse lahendusi välisoperatsioonide kogemuste paremaks juurutamiseks.

Seni on Eestis ehitiste pinnasesse rajamise meetodi valiku võimalikke kriteeriume sõltuvalt geoloogilistest tingimustest uuritud vaid tsiviilotstarbel (mäendus, ehitus). Sõjalise otstarbega ehitistel on kõrvuti sarnasustega mitmeid erinevusi, sest asukoha valikul ei saa lähtuda tsiviilelus kehtivatest nõuetest (majanduslik tasuvus, seotus olemasoleva infrastruktuuriga jne), vaid vastase võimaliku pealetungi peatamise vajadusest. Samuti võib olulise tähtsusega olla ajafaktor, kuna alati ei ole võimalik pikk planeerimis- ja ettevalmistusperiood. Uurimistöö eesmärk: uurida ja põhjendada kaitseehitiste rajamise meetodi valiku kriteeriumeid taktikalises juhtimisprotsessis sõltuvalt Eesti geoloogilistest tingimustest.

Uurimistöö eesmärk: uurimustöö peaeesmärgiks on välja töötada alused Eesti Kaitseväe võrgupõhise kontseptsiooni loomiseks. Peaeesmärgi saavutamiseks annab autor uurimustöö käigus ülevaate võrgupõhise sõjapidamise olemusest ja printsiipidest, koostab teooriast ning Ameerika Ühendriikide ja Austraalia kogemustest lähtuvalt universaalse mudeli võrgupõhise sõjapidamise rakendamiseks, uurib Ameerika Ühendriikide ja Austraalia rakendamiseprotsessi ning teeb ettepanekuid teema arendamiseks Eesti Kaitseväes. Töö annab oma panuse teoreetilisele baasile võrgupõhise sõjapidamise kontseptsiooni väljatöötamiseks.

Pärast Eesti Kaitseväe taasloomist sai sõjanduskeeleks taas eesti keel. Liitumine NATO ja Euroopa Liiduga on tinginud üha suureneva vajaduse uute sõjandusterminite järele. Hoolimata omakeelsete väljendusvõimaluste olemasolust, on tulnud hulgaliselt käibele nii ingliskeelseid termineid kui ka inglise tõlkelaene. Paljude mõistete tähistamiseks kasutatakse paralleelselt kahte või enamat terminit. Kirjeldatud olukord komplitseerib erialainimeste omavahelist suhtlemist, tekitab segadust ja põhjustab vääritimõistmist. Uurimistöö eesmärk: välja selgitada valitud hulgale ingliskeelsetele sõjanduses kasutatavatele logistikaterminitele sobilikud ja üheselt arusaadavad eestikeelsed vaste