1996

Töö eesmärk on välja pakkuda Eesti ohvitseri kutsekohanemise ja kutseteadvuse formeerumise suunamise võimalusi. Töös on teoreetiliselt käsitletud sõjaväelise kutseteadvuse ajaloolist arengut, sõjaväelise kutseteadvuse ajaloolist ja tänapäevast orientatsiooni ning indiviidi juhtimisteadvuse tasemeid. Töö empiiriline osa koosneb viies Eesti suuremas riiklikus kõrgkoolis läbi viidud, ankeetküsitluse tulemuste analüüsist. Küsitluse tulemused: * vastajate hulgas oli sõjaväega seonduva suhtes positiivselt meelstatuid rohkem, kui erapooletult ning negatiivselt meelestatuid; * sõjaväe kohta käivat objektiivset infot on vähe; * praegune ohvitserkond on vastajate meelest ühiskonnale liiga suletud; * usk riigiametnike riigikaitsealasesse pädevusse ei ole suur; * riigikaitseõpetuse keskastme koolide õppekavadesse sisseviimine leidis märgatavat poolehoidu

Uurimusdtöö eesmärk: anda hetkehinnang püstolist laskmise väljaõppele ERA-s ja teha ettepanekuid sellealase tegevuse tõhustamiseks.

Uurimustöö eesmärk: Välja selgitada kuidas toimus Eesti sõdurite väljaõpe ning kes ja kuidas seda teostasid. On ülimalt tähelepanuväärne, et suhteliselt lühikese ajaga koolitati välja väga hea ettevalmistusega sõdureid ja ohvitsere. ning milliseid kogemusi saaksime rakendada tänapäeva sõdurite väljaõppes.

Uurimustöö eesmärk: koostada vajalik materjal kaitselahingu pidamise kohta metsastunud aladel, mille alusel oleks võimalik omakorda koostada õppuste plaankonspekt, anda metoodilisi juhiseid selle õppuse läbiviimiseks ning pöörata tähelepanu psühholoogilistele aspektidele, mis kerkivad esile õppuste käigus.

Uurimustöö eesmärk: Parandada praegu eksisteeriva rannakaitsekompanii väljaõpet ning, et see töö oleks abiks edaspidise väljaõppe programmi koostamisel.

Uurimustöö eesmärk: selgitada, milline kehaliste võimete tase on kadettidel võrreldes kaitseväe noorsõduritega ja kas seda on vaja parandada.

Uurimustöö eesmärk: teha ankeetküsitlusel tuginevad omapoolsed ettepanekud psühholoogilise teenistuse parandamiseks EKJ-s

Uueimustöö eesmärk: Selgitada välja olukord snaiperite organisatsioonilise struktuuri ja õppekava suhtes eesti Kaitsejõududes. tuginedes analüüsile pakub autor välja USA merejalaväe snaiperite õppekava

Uurimustöö eesmärk: Eesti Vabariik vajab igat oma noort meest, et vajadusel kaitsta oma maad võõrriigi kallaletungijate vastu. Selleks peaks iga noor mees saama vajaliku väljaõppe, kaasa arvatud kõrgkoolis õppivad tudengid. praegusel momendil saab tudeng oma sõjalise väljaõppe aastasel kohustuslikul ajateenistusel kas enne või pärast kõrgkooli. Selline varjant ei rahulda üliõpilasi ega ka riiki, kuna tudeng kui kõrgema intellektiga noor peaks olema riigile kasulikum kui tavaline reamees. et antud olukorras leida väljapääs, mis rahuldaks nii üliõpilasi kui ka riigi vajadusi, tuleks anda üliõpilasele võimalus omandada riigikaitseline ettevalmistus kõrgkoolis õppimise kõrval nii nagu näeb ette kaitseväeteenistus seadus 1994. aastast. Selleks on vaja välja töötada reservohvitseride väljaõppe programm, mis annaks võimaluse üliõpilastel omandada riigikaitseks vajalike teadmiste pagas paralleelselt eriala omandamisega kõrgkoolis. Sellise programmi koostamisel tuleks kaasata ni kaitsejõudud…

Uurimustöö eesmärk: tõhustada Eesti Vabariigi kaitsealast teööd, uurides PkR-di meeste sõjakäiku ja sõjamehe tegutsemist põhjustavaid asjaosalisi.

Uurimustöö eesmärk: anda ülevaade Kaitseväekaplani teenistusest ning selgitada välja sõdurite probleemid, mille lahendamiseks on vaja kaplani abi. Uurimustööst selgus, et kaitseväekaplani instutsioon on vajalik ajateenijate selliste probleemide lahendamiseks, mida nad ei saa või mida neil ei ole võimalik ette kanda otsestele ülematele.

uurimustöö eesmärk: teha otsustusi vastava aineküsimustiku alusel selle kohta, millistele B.S. Bloomi kognitiivse eesmärkide taksonoomia alusel valitud eesmärkidele on õppeprotsessis pööratud tähelepanu